Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-3844
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-3844
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Gxxxx Fxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Gxxxx Fxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
22. juuni 2010.a
Swedbank AS hagi Gxxx Fxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Gxxx Fxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 6323 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend kolm) krooni 31 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on lepingust nr 06-212346-RK tulenev põhiosa võlgnevus 5000 krooni, intress 497,67 krooni, põhiosa viivis 797 krooni ja postikulu 28,64 krooni. Mõista välja Gxxxx Fxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (5000 krooni) alates 22.01.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Gxxxx Fxxxxxxxx kanda. Mõista välja Gxxxx Fxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni menetluskulude katteks. Menetluskulude summast on 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud
1 (3)
riigilõiv, 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 100 krooni kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv. Mõista välja Gxxxx Fxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (1350 krooni) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Mõista välja Gxxxx Fxxxxxxxxxx 53 (viiskümmend kolm) krooni 50 senti riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank AS esitas 26.01.2010.a kohtule hagiavalduse Gxxxx Fxxxxxx vastu võlgnevuse 6323,31 krooni ja viivise nõudes. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumisest kohtukutse avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuna hagejale teadaolevatesse kostja elukohtadesse saadetud hagimaterjale ei õnnestunud postiasutusel kätte toimetada ning need tagastati kohtule. Aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond saadetud materjalid tagastati märkusega „ei ela sellel aadressil“, aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Soome saadetud materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja taotles menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist ning tasus 20.04.2010.a riigilõivu 100 krooni. Kohus avaldas 13.05.2010.a TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohtukutse 22.06.2010.a kohtuistungiks väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja esindaja esitas 13.05.2010.a kohtule taotluse asja lahendamiseks hageja esindaja osavõtuta. Hageja esindaja jäi taotluses hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ning kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv 100 krooni.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest
2 (3)
ilmumata jätmiseks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 16.11.2006.a. sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-212346-RK, mille alusel andis hageja kostja käsutusse Visa Classic Rev (P) krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel ning kohtukutse avaldamiseks tasutud riigilõivud kokku summas 1350 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 53,50 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.