2-08-12872/22 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-08-12872 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtuotsus loetakse Meelis Piirsalu’le avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Meelis Piirsalu 19.10.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0605925/96kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 40 000 kr krediiti ja kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 53,01% krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja sõlmis eeltoodud kohustuste täitmise tagamiseks kostja Liis Volens’iga 19.10.2006.a käenduslepingu. Kuna kostjad hageja meeldetuletuskirjadest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt ei täitnud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning kohtusse pöörduma. Hageja palub kohtul mõista kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt 79 326.69 krooni, millest põhivõlg moodustab 40 000.00 krooni, intress 13 426.69 krooni, viivis 24 000.00 krooni ja võla sissenõudmise kulud 1900.00 kr. Samuti palub hageja mõista kostjatelt välja alates 08.02.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 53,01% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluse käik 15.03.2010.a vastuses kostja Liis Volens, et on käendaja, ja nõustus põhivõla tasumisega summas 40 000 krooni, kuid palus kõrvalnõuded ja kohtukulud välja mõista põhivõlgnik Meelis Piirsalu’lt. Samas teatab kostja L. Volens, et on sõlminud suulise kokkuleppe hagejaga, mille kohaselt alates 2010.a veebruarikuust maksab ta põhivõla katteks igakuiselt 500 krooni ja on vastuse esitamise seisuga 15.03.2010.a tasunud kokku 1000 krooni. Maksete tõendamiseks esitatud kohtule koopiad pangamaksekorraldustest, millest nähtuvalt on kostja L. Volens’i poolt tasutud hagejale 22.02.2010.a 500 krooni ja 05.03.2010.a. samuti 500 krooni, kokku 1000 krooni. Hageja 23.03.2010.a kirjalikus seisukohas jäi varem esitatud hagi juurde, leidis, et L. Volensi vastutus käendajana laenulepingu osas on käenduslepingu aluse piiratud 111 602 krooniga ja L. Volens vastutab seega kõigi käesolevas hagiavalduses esitatud nõuete eest põhivõlgnikuga samas ulatuses. Hageja taotles 25.05.2010.a kostja M. Piirsalu’le hagimaterjalide avalikult kättetoimetamist, haginõuet tasutud summade osas ei ole täpsustanud. Kostja Meelis Piirsalu’le on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 26.05.2010 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt midagi vastanud. Kohtu seisukoht

2-08-12872 Kuna pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on kuni 50 000 kroonise hagihinnaga asjaga, siis peab kohus võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses TsMS § 404 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, väljamõistetavast summast tuleb maha arvata kostja Liis Volens’i poolt teadaolevalt menetluse kestel, 22.10.2010.a ja 05.03.2010.a maksetega hagejale tasutud 1000 krooni, mille kohus arvab hageja vastava täpsustuse puudumisel maha põhivõlast ja millega hageja kogunõue seisuga 05.03.2010.a on vähenenud 79 326.69 kroonilt 78 326.69 kroonile. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 158 lg.1, TsMS § 367 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud lepingutega, maksegraafikute ning intressi- ja viivisearvestusega ning tuleb VÕS § 65, § 145 lg.1,2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostjad ei ole täitnud poolte vahelise tarbijakrediidilepingu ja käenduslepinguga võetud kohustus tagastada tähtaegselt krediidisumma, tasuda krediidisummalt intressi 53,01 % aastas ning tasumisega viivitamisel korral viivist. Kostja Meelis Piirsalu’le on hagimaterjalid avalikult Ametlikes Teadaannetes avaldamisega kättetoimetatud ja kostja vastust esitanud ei ole. Seega loetakse Meelis Piirsalu hagiga nõustunuks. Kostja Liis Volens’i vastuväited kõrvalnõuete ja menetluskulude väljamõistmiseks Meelis Piirsalu’lt kui põhivõlgnikult on vastuolus poolte vahel kokkulepituga, samuti Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg.1 ja § 145 lg.1 ja 2 tuleneva käenduse kui nõude täitmise tagatise ja käendaja solidaarse vastutuse põhimõttega. VÕS § 65 lg.1 tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse, s.h. täitmist osaliselt või täielikult kõigilt solidaarsetelt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. VÕS § 145 lg. 2 kohaselt vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla tasumine osade kaupa on täitemenetluse küsimus, mille osas on kostjatel võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik.