2-10-32214/3 - Rahvusvaheline õigusabi - Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-32214 välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Avaldus ja selles sisalduvad asjaolud SIA (avaldaja) esitas 06.07.2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palub Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme rajooni kohtu poolt 06.04.2010 kohtuasjas nr 3-12/1208-10/12 tehtud otsuse Eesti Vabariigi territooriumil tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme rajooni kohtu poolt 06.04.2010 kohtuasjas nr 3-12/120810/12 tehtud otsusega rahuldati hagejaks olnud avaldaja hagiavaldus AH’i vastu kohustuse vaidlustamata sundtäitmise kohta summas 43 728.05 Läti latti (LVL), mille hulgas sisalduvad 18.12.2009 välja kirjutatud lihtvekslist lähtuv summa 43 350 LVL, veksli protestimisega seotud kulud summas 178.05 LVL ja riigilõiv summas 200 LVL. Kohtuotsus jõustus koheselt ja sellel on täitedokumendi jõud. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt määruse sätetest. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on määruse artiklis 54 sätestatud tunnistuse välja andnud 11.06.2010, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele AH’i (samuti AH) suhtes. Kohus leiab, et kuna on täidetud EL Nõukogu määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuulub Läti Vabariigi Riia linna Kurzeme rajooni kohtu poolt 06.04.2010 kohtuasjas nr 312/1208-10/12 tehtud kohtuotsus Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele AH’i suhtes. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.

2-10-32214 TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 üldreeglist tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamiseks. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Tulenevalt EL Nõukogu määruse artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (määruse artikkel 43 lg 1). TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 625 lg 3 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni võib välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud EL Nõukogu määruse artiklis 47 lg 3, mille kohaselt aja jooksul, mis on artikli 43 lõike 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt EL Nõukogu määruse artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale).