2-10-16322/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Avalduse kohaselt on ABC Torutööd OÜ püsivalt maksejõuetu. ABC Torutööd OÜ asutati 12.05.2009.a., peamisteks tegevusaladeks sanitaartehnilised tööd ja hooldus. Asutamise alguses oli ABC Torutööd OÜ käekäik rahuldav, suurt kasumlikkust ei saavutatud, kuid suudeti reliseerida perspektiivseid arenduskavasid. 2009.a. ABC Torutööd OÜ tegevus lõppes kahjumiga. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, et võlgniku võlad on suuremad kui firmal raha on, samuti puuduvad võimalused võlausaldajate nõudeid rahuldada varade arvel või muul moel, sest firmal ei ole lihtsalt piisavalt kliente. Kokku 31.03.2010.a. seisuga on ABC Torutööd OÜ’l võlgade kogusumma 188 238 ja viivised 1535 krooni. ABC Torutööd OÜ on tegutsenud liiga vähe aega, et oleks saanud kujundada välja küllaldase kliendibaasi, millele toetudes oleks võimalik oma majandusseisu parandada tagades pideva töö. Kahjuks ei ole turusituatsioon käesoleval ajal selline, et õnnestuks majanduslikku seisu parandada. Kuna ostjate puudusega ei laeku käibevahendeid, siis on võlgnik veendunud, et makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Kuna võlad ületavad varasid, on tekkinud võlgnikul pankrotiseis. Tartu Maakohus võttis 23. aprilli 2010 määrusega ABC Torutööd OÜ avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ülli Adamsoni. Võlgnikul keelati PankrS § 20 lg 1 alusel vara käsutada. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et ABC Torutööd OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ajutise pankrotihalduri aruandest selgub järgmine:

3.Netovara Äriseadustiku § 171 lõikest 1 tulenevalt on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustus juhatusel, muuhulgas juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni (äriseadustiku § 171 lg 2 p 1). Pangakonto väljavõttest ja raamatupidamise pearaamatu väljatrükist on näha, et osakapitali 40 000 krooni võttis Olga Tartu kohe äriühingu registreerimise järel välja sularahas ning pearaamatu konto „Kassa“ näitab, et esimestel tegutsemiskuudel tehti kulutusi peaasjalikult autokütuste ostuks erinevatest tanklatest. Netovara seisukohalt on oluline, et tegelikult ei ole ABC Torutööd OÜ tegutsenud seaduslikku netovara omades mitte ühtegi päeva – sularaha väljamakse teenustasuna maksis Olga Tartu 13.05.2009 pangale 159,36 krooni, seega vähenes netovara juba (40 000 – 159,36) 39 840,60 kroonile. Investeeringuid ei tehtud, jätkati kulutamist. Ajutise halduri valduses olevast dokumentatsioonist ei nähtu, et ABC Torutööd OÜ netovara oleks hilisema majandustegevuse käigus taastunud. Äriseadustiku § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni või 2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni; 3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 4) pankrotiavalduse esitamise. Eesti Vabariigis ei ole lubatud seaduses nõutava netovara mitteomava äriühingu tegutsemine pikemalt kui 20 päeva. Riigikohtu tsiviilkollegium 07.12.2004 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04 on leidnud, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla käsitletav raske juhtimisveana.

Eventus Ehitus OÜ-le teenuseid osutades teeniti 336 769,40 krooni. Sellele ostjale järgnes kohe raamatupidamisteenuseid tellinud 66 000 krooni maksnud Hardfort OÜ ja seejärel neli väiksemat müügitulu toonud ostjat: Savon LVI-Talo, Tartu Linnavalitsus, Eviko AS ja Rahva Kinnisvara OÜ. Müügitulust rääkides tuleb märkida, et müügituluna peaks olema arvestatud Rahva Kinnisvara OÜle esitatud arvest tulenev müügitulu, ent ilmselgelt seda müügitulu võlgniku raamatupidamises arvestatud ei ole. Võimalik on, et Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonid ei ole tõesed ja deklaratsioonides on esitatud valeandmeid, mille alusel on saadud käesoleva aasta alguses maksuametilt tagasi käibemaksu. Käesoleva aasta pangaväljavõttest on näha, et lisaks toodud müügilaekumisele summas 70 487 krooni (sellest 40 487 krooni põhitegevusest, 30 000 krooni raamatupidamisteenuse osutamisest) on Maksu- ja Tolliametilt küsitud ja saadud tagasi käibemaksu kokku summas 27 544 krooni. Märkimisväärne on, et kogu käesoleval aastal laekunud rahast ei ole tehtud mitte ühtegi makset tarnijatele, kellele eelmisel aastal võlgu on jäädud. Nii Maksu- ja Tolliametilt laekunud raha kui ka müügiarvete alusel laekunud raha on makstud tagasi Olga Tartule laenu katteks kogusummas 75 800 krooni ja võetud välja sularahas kokku summas 23 000 krooni. Kumbki nimetatud liikumistest ei kajastu raamatupidamises, nagu selgub pangakonto väljavõtte ja võlgniku poolt esitatud pearaamatu väljatrükkide võrdlemisel. Järelikult: majandustegevust ABC Torutööd OÜ-s käesoleval aastal küll sisuliselt toimunud ei ole, ent kogu laekuv raha on äriühingu arvelduskontolt ometi välja võetud või juhatuse liikme isiklikule pangakontole kantud. Pankrotiavaldust esitades ei olnud võlgniku raamatupidamine arvatavasti korraldatud, sest kuigi ajutine haldur võttis võlgniku juhatuse liikme Olga Tartuga telefonitsi ühendust viivitamatult pankrotimääruse saamise järel, leidis Olga Tartu võimaluse ajutisele haldurile dokumendid saata reedel, 23. aprillil ja pidas võimalikuks ajutise halduriga kohtuda alles 3. mail.

aktsepteerinud ja poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei ole kokkulepitud selles, et rahva Kinnisvara OÜ omal kulul ABC Torutööd OÜ jaoks mingisuguseid materjale soetaks, loeb ABC Torutööd Rahva Kinnisvara OÜ poolt tehtud kulutuse summas 42 681,20 krooni tehtuks tema enda riisikol. 17.09.2009 on Rahva Kinnisvara OÜ teatanud oma mittenõustumisest esitatud dokumentidega. 28.09.2009 esitas ABC Torutööd OÜ Rahva Kinnisvara OÜ-le vastuväite ning nõudis esitatud arve tasumist. 30.10.2009 on Rahva Kinnisvara OÜ esitanud ABC Torutööd OÜ-le reklamatsiooni, milles nende arvates on hoopis ABC Torutööd OÜ neile võlgu 16 909,46 krooni. Kuivõrd reklamatsioonis toodud väited on tõendamata ja paljasõnalised, ei pidanud ABC Torutööd OÜ vajalikuks sellele vastata. Reklamatsioonis esitatud nõuete osas ei ole Rahva Kinnisvara OÜ arveid esitanud. Arvestades eeltoodut, peab täheldama, et pankrotiavalduses Rahva Kinnisvara OÜ suhtes esitatava nõude suurus ei ole täpne. Täpne nõue Rahva Kinnisvara OÜ vastu on 238 671,60 krooni.“ Olga Tartu vastuse tekstis nimetatud summa 42 681,20 krooni, mille ulatuses on Rahva Kinnisvara OÜ esitanud arve ABC Torutööd OÜ-le ja mille osas nüüd ajutise pankrotimenetluse käigus on asunud Olga Tartu seisukohale, et seda summat ei saa pidada nõudeks ABC Torutööd OÜ vastu, kajastub ometi nii pankrotiavalduses kui ka ajutisele haldurile antud võlausaldajate nimekirjas. Olles veendunud, et ka pankrotiavalduse esitanud Olga Tartu ise ei saa aru, kes kellele võlgu on (bilansi kohaselt on ABC Torutööd OÜ võlgu Rahva Kinnisvara OÜ-le, ent lisatud selgituse kohaselt on võlasuhe vastupidine) ning esitatud dokumentide põhjal nõude sissenõutavust hinnata on raske (nii ehituse töövõtulepingu nr 080709 kui ka kaetud tööde aktid, mille alusel on arve väljastatud, on allkirjastatud kellegi O.Sada poolt, kes ei ole allkirjaõiguslik isik Rahva Kinnisvara OÜ-s ning kelle volituste kohta ei ole halduri valduses ühtegi dokumenti), asus ajutine haldur otsima kontakti Rahva Kinnisvara OÜ esindajatega. Viie ajutise halduri käsutuses olnud tööpäeva jooksul (Olga Tartu leidis võimaluse ajutise halduriga kohtuda alles 03. mail) ei õnnestunud Rahva Kinnisvara OÜ-ga kontakti saada. Äriregistri päringust selgub, et alates 04.01.2010 ei ole enam Rahva Kinnisvara OÜ juhatuses Artur Fjodorov ja 09.03.2010 on vahetunud juhatuse liige taas: senise Valdis Taim’i asemel on juhatuses Antonio Eremin. Kuna Rahva Kinnisvara OÜ suhtes on algatatud käesoleva aasta alguses pankrotimenetlus (pankrotti välja ei kuulutatud, sest pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmunud kohtuistungile), on võimalik Rahva Kinnisvara OÜ majanduslikest näitajatest saada ülevaadet ajutise halduri aruandest. Rahva Kinnisvara OÜ ajutise halduri Jüri Truuts’i aruandest selgub, et Rahva Kinnisvara OÜ on Jüri Truuts’i hinnangul alaliselt maksejõuetu, ajutise halduri hinnang Rahva Kinnisvara OÜ varalisele seisundile ja maksejõulisusele on olnud „mitterahuldav“. Aruandes on ka antud nõude hindamisel oluline fakt, nimelt lk 3 ülemine lõik kõlab: „/.../ OÜ-s Rahva Kinnisvara kehtib kord, mille kohaselt saab projektijuht allkirjastada tööde akte ainult vastava volituse olemasolul. Projektijuht Oliver Sadal sellist volitust ei olnud. /.../“. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik nõue Rahva Kinnisvara OÜ vastu sissenõutav eelkõige põhjusel, et lepingu allkirjastamisel ei ole kontrollitud teise osapoole volitusi lepingu sõlmimiseks ning suuremahulisse töövõtulepingusse on astutud juba lepingu sõlmimise ajal makseraskustes sipelnud äriühinguga. Seega on ABC Torutööd OÜ võtnud selle lepingu sõlmimisega põhjendamatuid riske ja rikkunud seeläbi juhatuse liikme hoolsuskohustust. Pankrotivaraks nõudeõigust Rahva Kinnisvara OÜ vastu pidada ei saa.

Ajutisele haldurile ei ole teada, millega MTÜ Gevesta tegeleb. Et tegemist on mittekäibemaksukohuslasest MTÜ-ga, siis ei ole tegemist väga aktiivse ühinguga majanduslikus mõttes. Ometi on tasunud ABC Torutööd OÜ MTÜ-le Gevesta lühikesel ajaperioodil (30.11.2009 kuni 20.03.2010) kolme suuresummalise arve alusel 70 300 krooni. Raamatupidamisdokumentide seas olevatelt arvetelt on näha, et tasutud on teenuse „konsultatsiooni teenused“ eest, arve summas 39 840 on väljastatud 30.11.2009 teenuse nimetusega „raamatupidamise teenused ja konsultats.“. Milliseid kallihinnalisi konsultatsioone võlgnik MTÜ-lt Gevesta on saanud, ei ole ajutisele haldurile kahjuks teada. Hädavajaduses sellise summa eest konsultatsioone võtta mistahes valdkonnas on halduril alust kahelda. Pankrotiseaduse § 113 lõike 1 punktist 3 tulenevalt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele. Maie Tartu võlgniku juhatuse liikme Olga Tartu ämmana on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse § 117 tähenduses. Ajutisele haldurile teadaolevalt aitab Maie Tartu ABC Torutööd OÜ-d raamatupidamise korraldamisel, ent MTÜ-ga Gevesta sellist lepingut ei ole. Loomulikult ei oleks midagi taunitavat raamatupidamisteenuse tellimises oma ämmaga seotud ettevõtjalt, ent raamatupidamise korraldamise selliselt nagu see on ABC Torutööd OÜ-l, ei maksa mingil juhul 70 300 krooni ja tehingud lähikondsete vahel peavad olema tehtud õiglastes turuhindades ka maksejõuliste äriühingute vahel, rääkimata makseraskustes ettevõtjatest. Antud juhul on maksnud ABC Torutööd OÜ MTÜ-le Gevesta 16% kogu müügitulust, saades vastu dokumentide kausta köitmise teenuse. Peetud raamatupidamisregistrid ei ole vastavuses tegelikult toimunud majandustehingutega ja raamatupidamiskanded on tehtud mittekorrektsete, raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetele mittevastavate dokumentide alusel. Vormistatud ei ole mingeid koonddokumente, näiteks aruandvate isikute käes oleva raha kasutamise kohta. Täiesti arusaamatu on, miks osutas ABC Torutööd OÜ raamatupidamisteenust Hardfort OÜle, samas ise ostes raamatupidamisteenuse sisse MTÜ-lt Gevesta. Lisaks sellele, et sellisel toimimisel ei ole pealtnäha mingit majanduslikku põhjendust, kahjustati sedasi ka võlgnikust äriühingut põhjusel, et MTÜ Gevesta ei ole käibemaksukohuslane, küll aga väljastati müügiarved Hardfort OÜ-le seadusest tulenevalt koos käibemaksuga.

5.Võlgnik on eelistanud teistele võlausaldajatele iseennast, tehes alates detsembrist 2009 laekunud rahadest väljamakseid ainult iseendale ja endaga seotud isikutele. Majandussurutisega ei ole antud äriühingu maksejõuetusel midagi pistmist põhjusel, et mingeid püsikulusid ei ole. Kui ühtegi tellimust ei ole, siis ei juhtugi mitte midagi, sest igakuiselt ei ole vaja maksta üüri, liisinguid, töötasusid jms. Väga lihtne arvutus näitab, et kui Olga Tartu oleks jätnud kandmata oma arvelduskontole raha ja hoidnud kokku raamatupidamis- ja konsultatsiooniteenuste tellimiselt, oleks praegu ABC Torutööd OÜ maksejõuline ettevõtja. Rõhutada tuleb veelkord juhatuse liikme plaanipärast tegevust: Maksu- ja Tolliametilt küsiti tagasi enammakstud käibemaks viimase kroonini, laekunud raha kanti äriühingu pangakontolt ära ja alles siis esitati kohtule pankrotiavaldus. Teisisõnu toimetati viisil, et tarnijad mingil juhul raha ei saaks ja et puuduksid reaalsed varad ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Teadlikud ettevalmistused pankrotiavalduse esitamiseks algasid maksejõuetuse püsivaks muutumisest, see tähendab eelmise aasta novembrikuust. Varade ühingust väljaviimise asemel oli juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus. Kuna äriühing on maksejõuetu kauem kui 20 päeva, on juhatuse poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: „kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse“. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: „Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Nimetatud 20-päevast tähtaega juhatus ei järginud, samuti ignoreeriti maksete tegemise keeldu juba ilmnenud pankrotiolukorras.

16.Ajutine haldur taotleb ABC Torutööde OÜ pankroti raugetamist, kuna võlgniku vara koosneb vaid nõudeõigustest. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt vara 193 765 krooni, kohustusi 162 812 krooni ulatuses. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Seega on küll võlgniku varad suuremad kui kohustused, kuid pankrotimenetluse kulusid ei ole selle varaga võimalik katta põhjusel, et need on nõudeõigused, mis tuleb esmalt maksma panna. Pankrotimenetlusel on mõte, kui läbi pankrotimenetluse suudetakse suurendada pankrotivara sedavõrd, et tekiks võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võimalike kohtumenetluste kulude tarbeks ABC Torutööde OÜ’l vahendid puuduvad. Pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine oleks võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ette garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril faktiliselt niipalju pankrotivara suurendada, et pandiga tagamata võlausaldajatel sellest kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 25.05.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võimalikest võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ABC Torutööde OÜ pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ABC Torutööde OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Olga Tartu. Ajutine haldur on teatanud kohtule, et juba 2009.a detsembris oleks äriühing pidanud esitama pankrotiavalduse, mis oleks taganud võlausaldajate nõuete rahuldamise suures osas. Võlgnik on aga eelistanud teistele võlausaldajatele iseennast, tehes alates detsembrist 2009 laekunud rahadest väljamakseid ainult iseendale ja endaga seotud isikutele. Netovara seisukohalt on oluline, et tegelikult ei ole ABC Torutööd OÜ tegutsenud seaduslikku netovara oamdes mitte ühtegi päeva. Äriseadustiku § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni või 2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni;

3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 4) pankrotiavalduse esitamise. Eesti Vabariigis ei ole lubatud seaduses nõutava netovara mitteomava äriühingu tegutsemine pikemalt kui 20 päeva. Olga Tartu kohutus oli pigem osakapitali suurendada, kuid selle asemel andis ta detsembris 2009 äriühingule hoopis laenu, mida siis hiljem teisi võlausaldajaid eirates võttis ühisngust välja. Kõigest eelnenust saab järeldada, et osaühingu netovara ei ole vastanud kunagi ÄriS §-le 136 ning osanikud olid kohustatud vastu võtma abinõud netovara suurendamiseks või esitama pankrotiavalduse. Seega kohtu arvates on olemas tunnused, mis võimaldavad järeldada, et ABC Torutööd OÜ juhatuse liige Olga Tartu on toime pannud KarS §-des 3851 sätestatud kuriteo s.o. pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine; § 3811 sätestatud kuriteo s.o. raamatupidamise kohustuse rikkumine; § 384 sätestatud kuriteo s.o. maksejõuetuse põhjustamine; § 385 sätestatud kuriteo s.o vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses ja § 209 sätestatud kuriteo s.o. kelmuse. Kohus leiab, et pankrotimenetluses on ilmnenud ka asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (PankrS § 28 lg 2). 2009.a. hilissügisel silmnähtavaks muutunud maksejõuetuse ei tekkinud mitte üldise majandusliku olukorra tõttu, vaid juhatuse liikme sihikindla tegevuse tõttu (negatiivne netovara; selle asemel, et võlausaldajatega läbi rääkida, otsida äriühingule tulutoovaid lepinguid, asutas Olga Tartu uue äriühingu, maksis sularahas välja märkimisväärse summa mittetulundusühingule, mille juhatuses on tegev tema ämm, kandis raha enda kontole selgitusega „laenu tagasimaks“ ja kasutas kassaraha lisaks Gevesta MTÜ’le tehtud väljamaksetele põhiliselt autokütuse ostmiseks. Tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teatab kohus kuriteo tunnustega teost prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 14 000 krooni ja hüvitatavate kulutuste suuruseks bürookulu ja ostetud teenused summas 1 000 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Ülli Adamsonile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 14 000 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 1 000 krooni. Kokku tasu 15 000 krooni tuleb maksta ajutist haldurit teenindavale äriühingule OÜ’le Ülli Adamson Õigusbüroo. 15 000 krooni tuleb välja mõista TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel solidaarselt ABC Torutööd OÜ’lt ja Olga Tartult.