Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja Xxxasuva eluruumi omanik. Vastavalt 13.03.07 üldkoosoleku otsusele moodustati Korteriühistu T, kes teostas elamu haldamise, majandamise ja hooldustöid. Vastavalt ühistu põhikirja punktile 3.2 alapunktile 6 ́on ühistu liige

kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelektri, kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, reservfondi eraldisteks, ettemakseteks, võetud laenude tasumiseks, töötasudeks ja muude ühistu tegevusega seotud kulutuste eest. Vastavalt põhikirja punkt 3.2 alapunktile 1 ́on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Kostja ei ole täitnud järgmisi üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, millest tulenevalt on tal tekkinud võlgnevus hageja ees: 1) 25.02.2008 4. üldkoosolekul otsustati luua tagatisfond kommunaalarvete võlgade tasumiseks suuruses 20 kr/m2, tasumine toimub kuue kuu jooksul alates märtsist 2008. Tagatisfond nimetati 15.09.08 üldkoosolekul ümber osakapitaliks; 2) 15.09.08 6. Üldkoosolekul vastuvõetud otsust koguda alates septembrist 2008 remondifondi igakuise korteripõhise osamaksena suuruses 100 kr/korter; 3) 15.09.2008 6.üldkoosolekul vastvõetud otsust jagada soojaveetrassi sulgemisest tingitud kulud solidaarselt liikmete vahel; 4) 7.üldkoosoleku otsust koguda perioodil märtsist 2009 – veebruar 2010 remondifondi igakuise korteripõhise osamaksena 35 kr/korter. Kostja võlgnevuse summa moodustub perioodil aprill 2008 kuni oktoober 2009 arvete osalise maksmata jätmise tulemusena 4234,81 krooni, mille palub hageja kostjalt koos menetluskuludega välja mõista. Kostja vastuväited Vastuväidete kohaselt puudub hagiavaldusel pädeva isiku allkiri, kuna põhikirja 6.11 alapunkti 5 kohaselt peab volitused ühistu esindamiseks kohtus andma juhatus, mitte juhatuse liige, volikirja näol. Hagiavalduse allkirjastanud EL selliseid volitusi ei ole ja puudub dokument millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Põhikirjaga ei ole ette nähtud viiviste arvestust raha fondi kandmisega viivitamise eest. Märtsis 2010 astus elamu välja KÜ T koosseisust, mistõttu puudub tal nõudeõigus kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud alljärgnevate kohtule esitatud tõenditega: Korteriühistu T põhikirjaga, mille punkti 3.2 alapunktist 6 nähtub, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, makseteks üldelektri, kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, TV vastuvõtusüsteemide hoolduseks ja remondiks, reservfondi eraldisteks, ettemakseteks, võetud laenude tasumiseks, töötasudeks ja muude ühistu tegevusega seotud kulutuste eest. Vastavalt põhikirja punkt 3.2 alapunktile 1 on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi; T KÜ 25.02.2008 4. üldkoosoleku otsusega luua tagatisfond kommunaalarvete võlgade tasumiseks suuruses 20 kr/m2, tasumine toimub kuue kuu jooksul alates märtsist 2008,

15.09.08 6. üldkoosolekul vastuvõetud otsustega koguda alates septembrist 2008 remondifondi igakuise korteripõhise osamaksena suuruses 100 kr/korter, tagatisfondi ümbernimetamise otsusega osakapitaliks ning otsusega jagada soojaveetrassi sulgemisest tingitud kulud solidaarselt liikmete vahel; 7.üldkoosoleku otsusega koguda perioodil märtsist 2009 – veebruar 2010 remondifondi igakuise korteripõhise osamaksena 35 kr/korter. Kostja võlgnevus 4234,81 krooni, millest põhivõlgnevus on 3724,83 krooni ja viivise võlgnevus 509,98 krooni on tõendatud hageja raamatupidamise õiendiga võla suuruse kohta, võla kujunemise tabeliga, kostjale esitatud arvetega perioodil märts 2008 kuni oktoober 2009, konto väljavõttega laekumiste kohta. Kostja põhivõlgnevuse summat vaidlustanud ei ole. TsÜS § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Hageja põhikirjast ja registrikaardi väljatrükist nähtuvalt ei ole hagejal sätestatud esindusõiguse piirangut, ELon kantud registrikaardile juhatuse liikmena, mistõttu ta võib esindada hagejat ja esitada hagi hageja nimel kohtusse. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ T põhikirja punktist 3.2. lg 10 tuleneb, et põhikirjas nimetatud majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib nõuda korteriomanikult viivist 0,07% maksmata jäetud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja võla arvestuse kohta esitatud tõendist nähtub, et kostja on maksmata jätnud majandamiskulude (osamaksed, maksed remondifondi, soojaveetrassi sulgemisest tingitud kulutused) eest, millelt nii seaduse kui ka põhikirja järgi võib arvestada viivist. Viivise summat ei ole kostja vaidlustanud. Asjaolu, et märtsis 2010 astus elamu välja KÜ T koosseisust, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna kostja vastu on hagi esitatud sellele eelneva, perioodil märts 2008 kuni oktoober 2009 tekkinud võlgnevuse osas, mis kuulub tasumisele sõltumata sellest, et elamu ei kuulu käesoleval ajal enam ühistu koosseisu.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.