Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-11486/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.06.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 956

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. juunil 2010 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-09-11486

Tsiviilasja number

Kohtuasi

AS SEB Pank hagi E B ja O B vastu solidaarselt võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

61 703.10 krooni

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS SEB Pank ( lepinguline esindaja Merilin M

(XXX)

Kostja I: E B (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja II: O B (isikukood: XXX, elukoht: XXX) 09. juuni 2010

1.AS SEB Pank hagi E B ja O B vastu solidaarselt võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2.Välja mõista E Blt ja O Blt solidaarselt põhivõlg 61 703,10 (kuuskümmend üks tuhat seitsesada kolm krooni ja 10 senti), intressivõlg 3 325,49 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend viis krooni ja 49 senti) ja viivisevõlg 3000,00 (kolm tuhat) krooni AS-i SEB Pank kasuks

3.Välja mõista E Blt ja O Blt solidaarselt viivis põhivõlalt 12% aastas alates hagi esitamisest 18.03.09 kuni põhinõude 61 703,10 krooni täitmiseni AS-ile SEB Pank Jätta menetluskulud 85% ulatuses solidaarselt kostjate E B ja O B kanda ja 15% ulatuses hageja AS SEB Pank kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Sarnased lahendid

Võlaõigus

tagamiseks sõlmisid kostjad käenduslepingud , mille kohaselt nad tagasid kõiki nõudeid põhivõlgniku vastu, mis võivad tekkida sõlmitavast lepingust. Käenduse suuruseks oli 150 000 krooni. Põhivõlgnik jäi lepingu täitmisega võlgnevusse alates 08.07.08. Hageja saatis 13.10.08 põhivõlgnikule erakorralise ülesütlemise teatise ning andis teada ülesütlemisest 04.11.08 kui põhivõlgnik ei tasu võlgnevust hiljemalt 03.11.08. Hageja lõpetas laenulepingu 05.11.08. 06.11.08 tasus põhivõlgnik võlgnevuse katteks 20 000 krooni, mille arvel vähendati põhivõlgnevust. Põhivõlgniku pankrotimenetluse raugemise ja järgneva likvideerimise tõttu esitas hageja nõuded käendajate vastu. Võlgnevus 16.03.09 seisuga moodustab 71 248,42 krooni, millest 61 703,10 krooni on põhivõlg, 3 325,49 intressi võlg ja 6 219,83 krooni viivisevõlg. Hageja keeldus kostjatega kompromissi sõlmimisest. Kostja vastuväited Kostjad ei vaielnud hagile vastu ja asusid seisukohale, et neil puudub alus hagi mitte tunnistada. Kirjalikus vastuses tegid kostjad hagejale ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga, tehes hagejale erinevaid kompromissi ettepanekuid. Kohtuistungil palusid kostjad vähendada viiviseid seoses sellega, et nad mõlemad on töötud ja töötuna Eesti Töötukassas arvele võetud. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendajad võlausaldaja ees solidaarselt. Kohtule esitatud kirjalike tõendiga, laenuleping , käenduslepingutega , laenumaksete aruannetega, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatega, väljavõttega Ametlikest Teadaannetest, viiviste arvestamise tabeliga, on hagiavalduse asjaolud tõendatud. Kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista põhivõlg 61 703,10 krooni ja intressivõlg 3 325,49 krooni. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja O B esitatud tõenditest nähtuvalt on ta töötuna Eesti Töötukassas arvele võetud . Kostja E B kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, kuid kohtul puudub alus kahelda väites, et ka tema on jäänud töötuks. Võttes arvesse, et kostjad vastutavad solidaarselt, et O B on töötuks olemist tõendanud, et kostjatel muu vara võla tasumiseks puudub, laenu tasumise ulatust ja hageja huvi saada laenult intressi ja viivist lepingu rikkumise korral mõistlikus ulatuses, asub kohus seisukohale, et kostjatelt väljamõistetavat viivist tuleb vähendada – sissenõutavaks muutunud viivist 3000,00 kroonini ja TsMS § 367 alusel täiendavalt väljamõistetavat viivist alates hagi esitamisest 18.03.09 kuni põhivõla tasumiseni 12%-le aastas põhinõudelt. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi viiviste osas osaliselt, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud 85% ulatuses jätta solidaarselt kostjate ja 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult