Tsiviilasi nr 2-09-55575
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 28. juuni 2010. a Tartu kohtumaja 2-09-55575 Swedbank AS hagi Marek Saarepuu vastu 14 730,71 krooni väljamõistmiseks. 12 597,21 krooni Hageja Swedbank AS (registrikood: 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja Silva Kark, Rakvere 5, 41592 Jõhvi); Kostja: Marek Saarepuu
Kohtuistungi toimumise aeg 8. juuni 2010.a. Istungisekretär Astrid Sägi Protokollija
kostjale lepingu ülesütlemise kirja, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 20.03.2009.a. 13.04.2009.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles, pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud lepingu põhiosa võlgnevust kahel korral summas 340,50 krooni. Seisuga 4.03.2010.a moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 14 730,71 krooni, s.h. põhiosa 12 597,21 krooni, intress 1 159,21 krooni ajavahemiku 12.12.2008-13.04.2009 eest ja põhiosa viivis 974,29 krooni ajavahemiku 12.12.2008-4.03.2010 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 14 730,71 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (12 597,21 krooni) alates 5.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 34-35). Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 12 597,21 krooni. Kostja on seisukohal, et kuna ta on proovinud korduvalt jõuda hagejaga kohtuvälisele kokkuleppele, siis tuleks hagi viivise välja mõistmise osas jätta rahuldamata.
Hageja esindaja esitas kohtule taotluse lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta. Kostja, Marek Saarepuu, seletuste kohaselt on ta mitu korda käinud pangas rääkimas, et sõlmida kompromiss, kuid panka see üldse ei huvitanud ning seetõttu ei ole ta nõus viiviseid maksma. Põhisummaga on ta nõus.
Hageja on esitanud kohtule 17.05.2006. a poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr 06-075802VL (tl 16) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kuid vaidleb vastu viiviste nõudele. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12 597,21 krooni põhivõlgnevuse katteks. VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu kohaselt oli intressimäär 18 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 1 159,21 krooni ajavahemiku 12.12.2008-13.04.2009.a eest. Kuna kostja ei ole vaidlustanud arvutatud intressi suurust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 159,21 krooni intressi katteks. Kostja vaidleb vastu viivise nõudele. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma ning asjaolu, et kostja ei saavutanud hagejaga kohtuvälist kokkulepet, ei ole aluseks viivise tasumisest vabastamiseks. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhiosa viivis 974,29 krooni ajavahemiku 12.12.2008-4.03.2010.a eest ja alates 5. märtsist 2010.a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 lausel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.