Tsiviilasi nr 2-08-16121
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-16121
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Rxxxx Mxxxxxx vastu 55 833,24 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine Aktsiaselts Hansapank) registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8 Tallinn Kostja: Rxxxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista Rxxxx Mxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 55 833 (viiskümmend viis tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm) krooni 24 senti, millest põhiosa võlg on 50 548,54 krooni, intressivõlg 3858,89 krooni ja 17.03.2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1425,81 krooni. Välja mõista Rxxxx Mxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (50 548,54 krooni) päevas alates 18.03.2008.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Rxxxx Mxxxxxxx kanda.
1 (3)
Välja mõista Rxxxx MxxxxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 3000 (kolm tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Aktsiaselts Hansapank (praegu Swedbank AS) esitas 28.04.2008.a kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt tema kasuks välja mõista arvelduskrediidi- ja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku summas 55 833,24 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista põhiosa võlalt kokku 50 548,54 kroonilt viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras alates 18.03.2008.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja elukohas 26.04.2010.a kätte tema ema Axxx Mxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2 (3)
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.