OÜ Juhkentali Nõuandla hagi Aleksei Bolšakovi vastu 16 671.96 krooni väljamõistmiseks 2000.96 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. novembri 2009 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Juhkentali Nõuandla apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Juhkentali Nõuandla (registrikood: 11480121), esindaja Olga Närgi
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): Aleksei Bolšakov
1.Apellatsioonakebus rahuldada osaliselt.
2.Muuta Viru Maakohtu 17. novembri 2009 tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 4 ning sõnastada see alljärgnevalt: „p 4. Välja mõista Aleksei Bolšakovilt OÜ Juhkentali Nõuandla kasuks menetluskuludena riigilõiv 4000 (neli tuhat) krooni, postikulu 26 (kakskümmend kuus) krooni ja õigusabikulu 1000 (üks tuhat) krooni.“
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Juhkentali Nõuandla kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Juhkentali Nõuandla esitas hagi Aleksei Bolšakovi vastu 16 671.96 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, aadressil XXX Narva, omanik. Kostja majas on asutatud KÜ „Energonova“. KÜ on esitanud kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest, kuid kostja ei ole neid tasunud ega vaidlustanud. Kostja võlgnevus seisuga 01.05.2009 on 14 067.01 krooni ning viivised 604.95 krooni, kokku 14 671.96 krooni. KÜ „Energonova“ loovutas oma nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid kostja ei ole oma võlgnevust ära tasunud. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks järgmised summad: põhivõlgnevus 14 067.01 krooni, viivised summas 604.95 krooni, sissenõudmiskulud 2000 krooni, kokku 16 671.96 krooni.
2.A. Bolšakov ei ole hagiavaldusele vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus 17. novembri 2009 tagaseljaotsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A. Bolšakovilt OÜ Juhkentali Nõuandla kasuks võlgnevuse 14 671.96 krooni ja menetluskuludena riigilõivu 4000 krooni, postikulud 26 krooni ja õigusabikulud 500 krooni. Kohus leidis, et sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt summas 2000 krooni ei ole põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Juhkentali Nõuandla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
17.novembri 2009 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi täielikult rahuldatakse.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotles hageja õigusabikulude summas 2000 krooni väljamõistmist. Viru Maakohus rahuldas hageja nõude 500 krooni ulatuses. Kohus ei ole selgitanud, miks ta luges põhjendatuks välja mõista õigusabikulud hagiavalduses märgitust väiksemas ulatuses ehk summas 500 krooni. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja ei vaidlustanud õigusabikulude suurust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus muudab Viru Maakohtu 17. novembri 2009 tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 4, suurendab väljamõistetud õiguabikulu summat ning mõistab A. Bolšakovilt OÜ Juhkentali Nõuandla kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 4000 krooni, postikulu 26 krooni ja õigusabikulu 1000 krooni. Muus osas jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. novembri 2009 tagaseljaotsuse muutmata.
6.Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et on teinud tagaseljaotsuse, märkimata selles õiguslikku põhjendust, samas ei ole tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Lähtuvalt TsMS § 444 lg 1 esimesest lausest võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava osata, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Sama sätte teise lause kohaselt märgitakse tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslik põhjendus. Ringkonnakohtu arvates tähendab see esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi.
7.Antud juhul on maakohus teinud tagaseljaotsuse seoses sellega, et kostja on jätnud hagile vastamata. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus on andnud kostjale hagile vastamiseks tähtaja ning hoiatanud, et tähtaegselt mittevastamise korral on kohtul õigus teha tagaseljaotsus (tl 14). Kostja on hagi kätte saanud (tl 15), kuid ei ole sellele vastanud. Seega oli maakohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus.
8.Nähtuvalt hagiavaldusest, nõuab hageja kostjalt korteriomandi majandamiskulude tasumist summas 14 067,01 krooni, viiviseid 604,95 krooni ning sissenõudmiskulusid summas 2000 krooni. Maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude summas 14 671.96 krooni (majandamiskulud 14 067,01 + viivis 604,95). Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks majandamiskulude osas on korteriühistuseadus (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa
hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul on kostja rikkunud majanduskulude maksmise kohustust ning seetõttu on õigustatud hageja nõue tasumata majandamiskulude maksmiseks. Viivise nõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
9.Vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagis märgitud sissenõudmiskulud ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hagi sissenõudmiskulude 2000 krooni väljamõistmiseks.
10.Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja ning seega on maakohus õigesti määranud tagaseljaotsuses kindlaks hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagiavaldust koos sellele lisatud dokumentidega, on põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 1000 krooni. Seega tuleb suurendada maakohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu 500 krooni ja lugeda väljamõistetuks 1000 krooni. Vastavalt TsMS § 657 lg 2 kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kuna ringkonnakohus käesolevas asjas muudab vaid õigusabikulu suurust, kuid ei tühista tagaseljaotsust, siis puudub vajadus saata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus on ebaõigesti märkinud tagaseljaotsuse resolutsioonis, et pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS sätted ei näe ette võimalust tagaseljaotsust täiendada kirjeldava ja põhjendava osaga. Samas ei ole see asjaolu maakohtu tagaseljaotsuse tühistamise aluseks.
12.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse vaid osaliselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.