Tsiviilasi nr 2-10-18688
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-18688
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Jxxxxxxx Kxxx vastu võla 4140,43 krooni, viivise 1764,07 krooni, intressi 411,80 krooni ja lisanduva viivise nõudes Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe tn 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar, OÜ Julianus Inkasso (asukoht A. Weizenbergi 20A Tallinn 10150, [email protected]); Kostja: Jxxxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista Jxxxxxxx Kxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks 6316 (kuus tuhat kolmsada kuusteist) krooni 30 senti, millest 4140,43 krooni on põhivõlg, 1764,07 krooni viivis ja 411,80 krooni intress. Välja mõista Jxxxxxxx Kxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis 0,052 % tasumata põhinõudelt (4140,43 krooni) päevas alates 23.04.2010. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
1 (3)
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Jxxxxxx Kxxxxx kanda. Välja mõista Jxxxxxxx Kxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Välja mõista Jxxxxxxx KxxxxxxxxOsaühingu Aktiva Finants kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Osaühing Aktiva Finants esitas 23.04.2010. a kohtule hagiavalduse Jxxxxxxx Kxxx vastu võla 4140,43 krooni, viivise 1764,07 krooni, intressi 411,80 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 06.05.2010. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja sõlmis 30.09.2004.a AS-iga Sampo Pank järelmaksulimiidi lepingu. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. AS Sampo Pank on loovutanud oma nõude hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 2 (3)
lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teise menetlusosalise kasuks välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Arvestades aga nõude olemust (tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega või erilisi tõendeid nõudva asjaga), on taotletav lepingulise esindaja kulu ebamõistlikult suur. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu summas 1500 krooni. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.