Tsiviilasi nr.2-08-82698
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-82698
Tsiviilasi
AS RChagi HOÜ, AB, IY ja NR vastu 598 500 krooni väljamõistmiseks
Hagihind
330 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS RC(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja Tiit K Kostjad HOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) AB (isikukood XXX; elukoht XXX) IY(isikukood XXX; elukoht XXX) NR(isikukood XXX elukoht XXX)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
Hageja esitas kohtule hagi 05.12.2008 kostjate HOÜ, AB, IY ja NR vastu põhivõla 300 000 krooni ja kõrvalnõuete 300 000 krooni nõudes. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 18.12.2009. Hageja NR esitas kohtule kaja menetluse taastamiseks ning kohus taastas menetluse tema suhtes.
Hageja ja kostja HOÜ sõlmisid 28.05.2007 laenulepingu , mille tagastamine pidi toimuma 10.05.2009. HOÜ pidi iga kuu 10.kuupäevaks tasuma intressi 6250 krooni. Hageja sõlmis käenduslepingud võlgniku juhatuse liikmete AB, IY ja NR. HOÜ tasus intressi osaliselt, võlg hageja ees on hagi esitamise seisuga 300 000 krooni ja intressivõlg 68 500 krooni. Hageja saatis korduvalt võlgnikule ja käendajatele meeldetuletused, milles andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja ütles 22.09.2008 kirjas lepingu üles. Viivise suuruseks on alates 22.09.2008 kuni 03.12.2008 eest 231 000 krooni, mida hageja vähendab 200 000 kroonini. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi lepingu rikkumisel. Lepingujärgsete maksete tasumata jätmine on lepingu rikkumine. Leppetrahvi suuruseks on 10 % krediidi netosummast so 30 000 krooni. Kostja vastutab HOÜ kohustuste täitmise eest solidaarselt teiste käendajate ning võlgnikuga.
Kostja hagi ei tunnista aja palub selle jätta läbivaatamata. Kostja saaks vastutada oma osa e neljandiku põhivõlgniku kohustuse eest. Lepingu lõppemisest 06.10.2008 alates ei saa hageja arvestada intressi. Kostja leiab, et viivise suurus 25 % aastas on liiga suur, tavapärane pangaintress on 6%-8 % aastas. Kostja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur ja kostja palub seda vähendada arvestades kostja majanduslikku seisundit. Kostja ei näinud käenduslepingu sõlmimisel ette majanduslangust. Tal oli lootus, et põhivõlgnik ja teised käendajad täidavad oma kohustusi. Kostja palub vähendada viivist seaduses ette nähtud viivise määrani. Põhivõlgnik on alates 13.05.2010 pankrotis ning kostja palub jätta hagi läbivaatamata.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle laenulepingu sõlmimise asjaolude üle, samuti selle üle, et põhivõlgnik on jätnud laenu ja intressid tagastamata. Kohus leiab, et hagi ei saa läbivaatamata jätta, sest kohus taastas menetluse vaid kostja mitte põhivõlgniku suhtes. Põhivõlgniku ja teiste käendajate suhtes on kohtuotsus jõustunud. VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 järgi vastutavad käendajad solidaarselt põhivõlgnikuga, seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited mõista kostjalt välja üksnes neljandik kohustusest. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tõendaks, et leppetrahvi nõudmise ajal olid olemas asjaolud, mis annaks alust leppetrahvi vähendamiseks. Põhivõlgnik oli lepingu rikkumise ajal tegutsev äriühing, mille juhatuse liikmes kostja oli. Seetõttu ei ole asjakohased ka väited, et kostja lootis, et põhivõlgnik täidab oma kohustusi. Kostja ise oli isikuks, kelle tegevuse läbi põhivõlgnik oleks saanud oma kohustusi kohaselt täita.
Kostja väited selle kohta, et 25 % laenuintress on liigselt koormav, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Hageja näol ei ole tegemist traditsioonilise krediidiasutusega, kostja märgitud laenuintress 6%-8% aastas on kasutusel hüpoteegiga tagatud nõuete puhul. Ka viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud erakorralisi asjaolusid, mis tooks kaasa viivise vähendamiseni. Hageja on ise viivist juba vähendanud. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 300 000 krooni, sest kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, hageja on andnud ksotjale täiednava tähtaja kohustuse titmsieks ja kostja seda täitnud ei ole. Hageja on õigsutatud nõudma ka viivist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg1 lepingus kokku lepitud määras ning leppetrahvi lepingu rikkumisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 598 500 (viissada üheksakümmend kaheksa viissada) krooni, millest 300 000 (kolmsada tuhat) krooni on põhivõlg, 68 500 (kuuskümmend kaheksa tuhat viissada) krooni intress, 200 000 (kakssada tuhat) krooni viivis ja 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni leppetrahv. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.