Võlaõigus › Muud

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED:

Tsiviilasi nr: 2-08-92092 ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Esimese astme kohtu menetlus ja otsus Harju Maakohus menetles OÜ Eltemko (likvideerimisel) (hageja) hagi Andrus Kolgi (kostja) vastu 285 000 krooni väljamõistmiseks ning Andrus Kolgi vastuhagi 88 619,52 krooni väljamõistmiseks. 29.01.2010 otsusega rahuldas maakohus hagi ja vastuhagi ning tasaarvestas nõuded vastuhagi ulatuses. Kohtuotsuse järgi pidi kostja maksma hagejale 196 380,48 krooni. Kohus jättis menetluskulud 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda Menetluskulude jaotust põhjendas maakohus TsMS § 163 lg-st 2 lähtudes sellega, et hageja keeldus kohtu poolt pakutud kompromissi sõlmimast, millega kostja nõustus suuremas ulatuses, kui hageja kasuks otsusega välja mõisteti. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse osas, millega jäeti menetluskulu 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda ning palub teha uue otsuse, millega määrata kindlaks menetluskulude proportsionaalne jaotus poolte vahel vastavalt rahuldatud nõuete suurustele ning jätta menetluskulud kostja kanda. Antud juhul rahuldas kohus hagi täielikult, hageja nõustus ka kompromissiga summas 250 000 krooni. Seega kohaldas põhjendamatult maakohus TsMS § 163 lg-t 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asjaolu, et kostja nõustus kompromissiga hageja kasuks suuremas ulatuses, kui otsusega hageja kasuks nõuded kujunesid, ei saa olla põhjenduseks maakohtu poolt tehtud otsusele jätta 70 % menetluskuludest hageja kanda. Asja sisulise arutamise lõpetamisele eelnevalt ei tohiks kohtul olla veel teada, kuidas asi otsustatakse sisuliselt. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaevatavas otsuses rahuldati nii hagi kui ka vastuhagi täies ulatuses. Seega on antud asjas vajalik kindlaks määrata menetluskulude proportsionaalne jaotus poolt vahel vastavalt rahuldatud nõuete suurustele. Apellatsioonkaebuse vastus Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellandi väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud 70% menetluskuludest hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kohtu ja kostja poolt pakutud kompromissiga (lk 189 ja 262). Ebaõige on

2(3)

Tsiviilasi nr: 2-08-92092 kaebaja käsitlus, et kohus ei saaks pooltele enne pakkuda kompromissi ulatuses, nagu hiljem tehakse kohtulahend. Hiljem tehtava lahendi suuruses pooltele kompromissi pakkumine ei tähenda, et kohus on enne sisulist arutamist juba otsuse teinud. TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulusid jagades ei pea kohus lähtuma TsMS § 162 lg-s 1 või TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellandi kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.