AK(K ) kaebus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets 09.02.10 otsusele täiteasjas 014/2008/521 Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata RLS § 56 lg 2 tähenduses Avaldaja AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, asukoht Sakala 22, 10141 Tallinn) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (asukoht Narva mnt 7D, 10119 Tallinn) Sissenõudja E OÜ (likvideerimisel) (registrikood XXX, asukoht XXX) Likvideerija AL(XXX) kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta AK kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 08.02.2010. a. otsusele täiteasjas 014/2008/521 rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja AK kanda.
3.Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1.05.05.2008 esitas E OÜ kohtutäitur Marek Laanemetsale täitmisavalduse alustada täitemenetlust Tallinna notar Sirje Orman’i asendaja Mari-Liis Lipu poolt tõestatud kokkuleppe alusel, mille kohaselt oli AK kohustus tasuda E OÜ-le (likvideerimisel) 250 000 krooni.
31.12.2008. a. esitas E OÜ (likvideerimisel) Harju Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi 2-0892092/21) võlgnikult 285 000 krooni väljamõistmiseks, millest 250 000 osas tugines notariaalselt tõestatud kokkuleppele.
2.15.12.2009 esitas AKkohtutäitur M. Laanemetsale taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna täitedokumendi esemeks oleva nõude üle oli käimas kohtuvaidlus. Avaldaja esindaja põhjendas, et kohus oleks asja lahendamise käigus võinud jõuda järelduseni, et nõue esineb mingis muus ulatuses või puudub üldse. Olukorras, kus E OÜ on oma nõude üle alustanud kohtuvaidlust, ei ole alust pöörata täitmisele nõuet ega täita dokumenti, mille kehtivuse ja sellest tulenevad õigused ja kohustused on sissenõudja ise kahtluse alla seadnud. Avaldaja esindaja selgitas, et tulenevalt esitatud hagist ei ole E OÜ õigustatud vaidlusalust võlga sisse nõudma.
3.15.01.2010 esitas avaldaja kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 014/2008/521 kaebuse, milles palus lõpetada täitemenetlus ning vastata AK poolt esitatud päringutele. Harju Maakohtu 29.01.2010. a otsusega tsiviilasjas 2-08-92092/21 mõisteti AKvälja 285 000 krooni E OÜ (likvideerimisel) kasuks ning E OÜ (likvideerimisel) käest vastuhagis AKkasuks 88 619,52 krooni. Nõuded tasaarvestati, mille alusel nõuti AK välja 196 380,48 krooni. Avaldaja esindaja leiab, et tulenevalt esitatud hagist ning 29.01.2010. a. kohtuotsusest ei ole E OÜ (likvideerimisel) õigustatud vaidlusalust võlga sisse nõudma.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
4.08.02.2010 tegi Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets otsuse AK kaebuses kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 014/2008/521. Otsuses rõhutas kohtutäitur, et E OÜ esitas samas nõudes hagiavalduse Harju Maakohtule, kuna notariaalne kokkulepe ja võlakirjad olid AKpoolt vaidlustatud. Riigikohus jättis 05.05.2009 a. AK kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur lisas, et sisuliselt soovib AK kaebusega uuesti algatada vaidluse sõlmitud notariaalse kokkuleppe kehtivuse üle, kuigi Riigikohus on sellele juba hinnangu andnud. Sissenõudja leidis, et ei ole kohustatud loobuma täitemenetlusest nr 014/2008/521. Sissenõudja nõustus tasumise korral loobuma oma nõudest 25 000 krooni ulatuses tsiviilasjas 2-08-92092/21.
5.Kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses on Tallinna notari Sirje Ormani asendaja Mari-Liis Lipu poolt 27.01.2008. a. tõestatud kokkulepe sissenõudja ja avaldaja AK vahel, mille kohaselt võlgneb võlgnik 25 000 krooni. Riigikohtu 05.05.2009.a. kohtumääruse kohaselt vastas täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 sätestatud tingimustele. Seega on täitmisel olev lahend jõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Avaldaja väide, et sissenõudja on esitanud samadel alustel hagi kohtusse ei tee täitmisel olevat täitedokumenti õigustühiseks. Täitemenetluse lõpetamise alused on ära toodud TMS §-s 48. Kohtutäituri seisukoht on, et käesolevas kaebuses ühtegi sellist asjaolu ei esinenud.
KOHTU SEISUKOHAD
6.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
7.Kohus leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmisest tuvastatud asjaolust:
• 05.05.2008. a. algatas kohtutäitur sissenõudja OÜ E (likvideerimisel) 05.05.2008. a. esitatud avalduse ja AK ja OÜ E (likvideerimisel) vahel 27.02.2007. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel täitemenetluse võla 250 000 krooni sissenõudmiseks AK(asjaolu nähtub täiteasja nr 014/2008/521 täiteasja toimiku tiitellehelt [tl 43]).
8.Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et vaidlustatav täitemenetlus viiakse läbi tuginedes täitedokumendile, millest tuleneva nõude üle on sissenõudja asunud pidama sisulist kohtuvaidlust. Avaldaja hinnangul ei ole sissenõudja õigustatud vaidlusalust võlga täitemenetluse kaudu sisse nõudma, sest nõue võib kohtumenetluse tulemusena osutuda täielikult või osaliselt alusetuks, mistõttu selle menetlemine samaaegselt kohtuväliselt on alusetu ja õigusvastane ning täitemenetlus kuuluks lõpetamisele. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 23 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus märgib, et tulenevalt täitemenetluse läbiviimisel kehtivast formaliseerituse printsiibist ei ole kohtutäituril õigust lahendada materiaalõiguslikke küsimusi. Seega tuleb kohtutäituril üldjuhul alustada täitemenetlust, kui TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt täidetud, st talle on esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja vaidlusaluses täiteasjas kaevanud kohtutäituri tegevuse peale ka varasemalt tuginedes asjaolule, et täitemenetlus on alustatud täitedokumendi alusel, mis ei vastanud TMS § 2 lg 1 p 18 sätestatud nõuetele, milline jäeti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.05.2009. a. kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-38-09 rahuldamata. Asjaolu, et sissenõudja on pidanud vajalikuks täitedokumendiks oleva notariaalselt tõestatud kokkuleppest tuleneva nõude ka kohtulikult maksma panna, ei mõjuta vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise aluseks, juba olemasoleva täitedokumendi kehtivust.
9.Kui täitemenetlusosalistel on vaidlus täitmisele esitatud nõude olemasolu üle, on võlgnikul täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamiseks õigus esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) ning hagimenetluse esemeks on pooltevahelise materiaalõigusliku vaidluse lahendamine. Osundatud seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses järgmiselt: täitemenetluses kehtib nn formaliseerituse printsiip, mille järgi ei pea kohtutäitur sundtäitmisele esitatud nõude kehtivust hindama ning võlgniku õiguskaitse vahendiks on TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille ta võib esitada sissenõudja vastu nõudega tunnistaja sundtäitmine lubamatuks nt seetõttu, et nõue ei ole sissenõutav, on arvestatud ebaõigesti või on tasutud (vt nt Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 246 lk). Seega, kui võlgniku arvates sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole või ei ole seda vähemalt sissenõudja väidetud ulatuses on võlgnikul võimalik seda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses tõendada, kuid kohtutäituril puudub õigus pooltevahelist materiaalõiguslikku vaidlust lahendada. Seega ei saa ka käesoleva tsiviilasja menetlemisel kohus hinnata võlgniku vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude lõppemise kohta tasaarvestusega, kohus hindab vaid kohtutäituri tegevuse seaduslikkust täitemenetluse korraldamisel. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on alustatud täitemenetlust OÜ E (likvideerimisel) 05.05.2008. a. esitatud avalduse ja AK ja OÜ E (likvideerimisel) vahel 27.02.2007. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel ning tänaseks on ka kohtulikult kontrollitud, et sundtäitmise aluseks on TMS § 2 lg 1 p-ile 18 vastav täitedokument. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur alustanud täitemenetluse õiguspäraselt ning täitemenetluse TMS § 48 p 7 alusel lõpetamine ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et täitemenetluse lõpetamine on vastavalt TMS §-ile 48 kohtutäituri pädevuses, mistõttu ei saaks kohus ka kaebuse põhjendatuse korral ise täitemenetlust lõpetada. Kohus on aga kontrollinud sisuliselt kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel ning tegevusetust täitemenetluse lõpetamata jätmisel ning leiab, et see on seaduslik.
10.Kohus peab vajalikuks lisada, et vaidlusaluse täiteasja nr 014/2008/521 täitetoimiku tiitellehelt nähtuvalt on kohtutäitur vähendanud täitmisele kuuluva nõude suurust 161 380.48 kroonini. Seega võib aru saada, et sundtäitmisele esitatud nõuet on tulenevalt Harju Maakohtu 29.01.2010. a. otsusele korrigeeritud seoses tasaarvestusega ning eelduslikult ei toimu ka selles osas avaldaja õiguste rikkumist.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.