Tsiviilasi nr 2-09-32170
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-32170
Tsiviilasi
OÜ KODULIISING hagi Kxx Sxxxxxxx vastu 8788 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ KODULIISING (registrikood 10892531; asukoht Posti 30, Haapsalu 90504; Hageja esindaja: Erika Vanatalu (e-post: [email protected]) Kostja: Kxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxx
Meneteluse liik
Lihtsustatud menetlus kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Välja mõista Kxx Sxxxxxxxxxxx OÜ Koduliising kasuks 8788 (kaheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa) krooni, millest 3810 krooni on laenu põhiosa võlg, 1023 krooni intressivõlg, 1855 krooni viivis ja 2100 krooni leppetrahv. Menetluskulude jaotus: Jätta asja menetluskulud Kxx Sxxxxxxxxxxkanda. Hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik OÜ Koduliising esitas 17.03.2010.a kohtule hagiavalduse Kxx Sxxxxxxxx vastu laenu põhiosa võlgnevuse, intressi, viivise ja leppetrahvi, kokku summas 8788 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.08.2008.a elektrooniliste kanalite kaudu laenulepingu, mille kohaselt väljastas hageja laenuandjana kostjale kui laenusaajale laenu 7000 krooni. Laenuleping sõlmiti tagastamise tähtajaga 04.08.2009.a, intressimääraga 60 % aastas. Laenulepingu p 3.5. kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 04.09.2008.a kuni 04.08.2009.a iga kuu 04. kuupäeval summas 934 krooni. Kostja ei suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. 04.03.2009.a osamaksest on tasutud 600 krooni põhivõlga. Alates 04.04.2009.a on osamaksed täielikult tasumata. 26.05.2009.a saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles hageja laenulepingu üles alates 10.juulist 2009.a. Selleks kuupäevaks palus hageja kostjal ära maksta kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised), samuti teavitas hageja kostjat leppetrahvi tasumise nõudest summas 2100 krooni. Kostja võlgnevust ära ei tasunud. Hageja on arvestanud põhinõudelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 lepingus kokkulepitud intressimäära alusel 60 % tasumata summast aastas ehk 0,164 % tasumata summalt päevas. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt 8788 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 3810 krooni, intressivõlg 1023 krooni, viivis 1855 krooni ja leppetrahv 2100 krooni. Kostja teatas 19.04.2010.a kirjalikus vastuses, et tunnistab nõuet osaliselt. Kostja avaldas, et on nõus tasuma hagejale võlgnevuse summas 6688 krooni, mille hulka kuulub põhivõlg summas 3810, intress 1023 krooni ja viivis 1855 krooni. Kostja ei ole nõus tasuma leppetrahvi summas 2100 krooni. Kostja väitel on hageja arvestanud viitamise eest viivist, seega ei ole põhjendatud lisaks leppetrahvi nõue. Kohus otsustas 11.05.2010.a määrusega menetleda hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel kohtuistungit pidamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja ja kostja sõlmisid 04.08.2008.a laenulepingu (tl 23-27), mille alusel andis hageja kostjale laenu 7000 krooni. Laenuleping sõlmiti tähtajaga 04.08.2009.a ning kostja kohustus tasuma laenult intressi 60 % aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Hageja ütles laenulepingu üles alates 10.06.2009.a. Kostja võlgneb hagejale 14.03.2010.a seisuga laenu põhiosa 3810 krooni ja intressi 1023 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on arvestanud tasumata põhinõudelt viivist lepingus ettenähtud intressimääras 60 % tasumata summalt aastas. Hageja nõuab viivise tasumist summas 1855 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt laenu põhiosa, intressi ja viivise saamiseks Kostja ei ole esitanud nõudele ka vastuväiteid. Nõue tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3810 krooni, intressivõlg 1023 krooni ja viivis 1855 krooni. Lisaks nõudis hageja kostjalt leppetrahvi tasumist summas 2100 krooni. Kostja vaidles nõudele vastu põhjendusel, et lisaks viivistele ei ole leppetrahvi nõudmine põhjendatud. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja poolt esitatud vastuväited ei põhjenda nõude rahuldamata jätmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral muu hulgas kahju hüvitamist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg 3 kohaselt kohaldatakse nimetatud jaos sätestatut vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Leppetrahv täidab lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni, tagades võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 6.2 näeb ette, et lepingu erakorralise ülesütlemise korral on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 30 % laenusummast. Lepingu rikkumise korral võlausaldaja poolt viivise nõudmine ei välista lisaks leppetrahvi nõudmist, kui see oli lepingus eelnevalt kokku lepitud. Seega kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 2100 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.