Kohtuasja number
2-09-14302
Otsuse kuupäev
17.juuni 2010
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
Swedbank AS-i hagi R J vastu võla ja viiviste nõudes 77 924,21 krooni
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – Swedbank AS Hageja esindaja – Elis V (xxx); Kostja – R J (isikukood xxx, xxx)
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista R Jlt Swedbank AS-i kasuks 84 591,38 EEK (kaheksakümmend neli tuhat viissada üheksakümmend üks krooni ja 38 senti). Välja mõista R Jlt Swedbank AS-i kasuks viivis alates 08.jaanuarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni 0,0219 % päevas põhivõlalt. Menetluskulud jätta täielikult kostja R J kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue 18.07.2006 sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja OÜ N (edaspidi laenusaaja) laenulepingu , mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 60 000 krooni intressimääraga 16 % aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 18.07.2009. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenusaaja kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Laenusaaja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 18. kuupäeval. Lepingu p 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. 18.07.2006 sõlmisid hageja ja R J käenduslepingu , mille alusel vastutab kostja laenulepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Kostja vastutuse piirsumma on käenduslepingu järgi 68 400 krooni. 17.04.2007 sõlmisid hageja ja laenusaaja laenulepingu , mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 85 000 krooni intressimääraga 14 % aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 17.04.2011. Laenusaaja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 17. kuupäeval. 17.04.2007 sõlmisid hageja ja R J käenduslepingu , mille alusel vastutab kostja laenulepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Kostja vastutuse piirsumma on käenduslepingu järgi 95 800 krooni. Seoses kohustuste mittenõuetekohase täitmisega saatis hageja laenusaajale ja kostjale 27.08.2008 võlgnevuse teatise ja hoiatuse laenulepingute ennetähtaegse ülesütlemise kohta. 22.12.2008 saatis hageja laenusaajale ja kostjale lepingute ülesütlemise teatise, milles andis veel võimaluse tasuda võlgnevus täiendaval tähtajal. Laenusaaja ega kostja antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. 18.02.2009 saatis hageja laenusaajale ja kostjale uued kirjad, milles palus kõik summad viivitamatult tasuda. Kostja sai kirja kätte 20.01.2009. Laenulepingu järgi on laenusaaja võlgnevus kokku 24 644,24 krooni, millest põhisumma moodustab 17 686,78 krooni, intress 798,77 krooni ja viivised põhisummalt 6 158,69 krooni. Laenulepingu järgi on laenusaaja võlgnevus kokku 90 163,98 krooni, millest põhisumma moodustab 60 237,43 krooni, intress 3 205,21 krooni ja viivised põhisummalt 26 721,34 krooni. Kokku on laenulepingute järgne hageja nõue 114 808,22 krooni. Arvestades, et kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses hageja nõuet summas 30 216,84 krooni, nõuab hageja kostjalt täiendavalt 84 591,38 krooni tasumist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõude esitamiseks puuduvad õiguslikud alused. Kostja väite kohaselt puudub käenduslepingul kostja allkiri. Kostja ei ole nimetatud lepingut sõlminud ning seetõttu tuleb nimetatud lepingust tulenev hageja nõue jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole käitunud kostja suhtes heas usus. Kostja kinnitab, et sai hagejalt esimese teatise alles 20.02.2009, millele kostja vastas koheselt telefoni teel ning palus lahendada asi kohtuvälisel viisil ning võimalusel ajatada olemasoleva võla tasumine. 28.03.2009 esitas kostja hagejale taotluse võla refinantseerimiseks. Hageja on kostja ettepanekutele vastanud eitavalt. Kostja leiab, et hageja on tema pangakontolt alusetult kahel korral mahavõtnud raha kokku 16 091,83 krooni. Kostja ei ole andnud luba oma pangakontolt raha kinni pidamiseks.
Kostja leiab, et hageja on arvestanud valesti põhivõla summa, millest tulenevalt ei ole õiged ka viivised. Kostja palub vähendada laenulepingust tulenevat viivist seadusejärgse määrani, arvestades kostja majanduslikku seisu. Kostja väite kohaselt on tema majanduslik seis raske, tema sissetulek võimaldab vaevalt tasuda eluaseme ja toidu eest. Ka ei ole kostja saanud mingeid hüvesid sõlmitud lepingute järgi. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et Swedbank AS ja OÜ N sõlmisid kaks laenulepingut. Nimetatud laenulepingute täitmiseks oli hageja kostjaga sõlminud kaks käenduslepingut. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 14.02.2010 kirjalikus vastuses hagile märkis kostja, et käenduslepingut ei ole tema allkirjastanud. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu ning ümber lükatud kohtule esitatud tõendite ja kostja enda käitumisega. Hageja esitas enne Harju Maakohtusse hagiga pöördumist nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu menetluses on kostja märkinud, et tunnistab makseettepanekut osaliselt mõlema lepingu järgi kokku summas 30 216,84 krooni. Maksekäsu määrus nimetatud summa sissenõudmiseks on jõustunud. 14.02.2010 kostja kirjalikus vastuses märkis, et esimese võla teate sai ta 20.02.2009 ning koheselt püüdis ta asja lahendada kohtuvälisel viisil, esitades hagejale taotluse võla tasumise ajatamiseks. Seega tunnistas kostja käenduslepingutest tulenevat kohustust. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja poolt on põhinõue valesti arvestatud. Hagiavalduses on arvestatud põhivõlg seisuga 06.01.2010 laenulepingu järgi 17 686,78 krooni ja laenulepingu järgi 60 237,43 krooni (t. lk 58-63). Samas suuruses on võlg näidatud ka kostja poolt 03.06.2010 esitatud lisades. Hageja on arvestanud põhivõla suuruse kajastamisel kostjalt 01.10.2008 kinnipeetud 6 259,63 krooni, mistõttu täiendavalt nimetatud summa põhinõudest mahaarvamine ei ole põhjendatud. Enne 6 259,63 krooni maha arvamist oli laenu jääk 66 497,06 krooni. Kohus leiab, et hagejal oli õigus tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingute p 5, kostja arveldusarvelt maha võtta laenusaaja tähtaegselt tasumata maksed. Nimetatud punktis on pooled kokku leppinud, et käenduslepingu allakirjutamisega annab käendaja pangale nõusoleku ja õiguse võtta käendaja arvelduskontolt pangas maha laenusaaja poolt tähtaegselt tasumata käendatava kohustuse maksed. Vastavalt VÕS § 152 lg 1 läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu, st kostjal on õigus esitada temalt laenulepingute täitmiseks kinnipeetud summa suuruses rahaline nõue laenusaaja vastu. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi.
Laenulepingute sõlmimisel on lepingu pooled kokku leppinud viivise määras 0,15 % päevas. Hageja on arvestanud viiviseid 06.01.2010 seisuga kokku mõlemalt kohustuselt summas 32 880,03 krooni. Kostja vastuväide viiviste arvestusele tulenes põhivõla väidetavast ebaõigest suurusest. Kuna eelnevalt kohus leidis, et hageja poolt nõutav põhivõlg on arvestatud õigesti, loeb kohus õigeks ka intressi ja viiviste nõude. Kostja leidis, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur ja palus seda vähendada. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1 tuleb viivise vähendamisel arvesse võtta kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise poole õigustatud huvi ning poolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Viivis moodustab umbes poole põhivõlast. Samas on lepingutest tulenev kohustus täitmata alates 2008.a. oktoobrist. Hageja on nii laenusaajat kui käendajat teavitanud kohustuste täitmata jätmisest ning andnud neile mitmel korral aega jooksva võlgnevuse likvideerimiseks. Võlg ei ole likvideeritud. Kostja ei ole oma käenduskohustust ka mitte täitma asunud. Käenduslepingutes on kokku lepitud käendaja vastutus: lepingu järgi 68 400 krooni ja lepingu järgi 95 800 krooni. Seega olles kokku leppinud kummagi lepingu puhul oma vastutuse maksimumsumma, pidi kostja arvestama, millises suuruses võib tal tekkida kohustus täita. Kostja viide VÕS § 113 lg 4 on alusetu. Asjaolu, et kostja arvates oli hageja arvestanud viivised valesti, ei andnud kostjale õigust keelduda põhivõla tasumisest. Seega tuleb kostjalt välja mõista kahe lepingu järgi kokku 84 591,38 krooni, millest põhivõlg on 77 924,21 krooni (17 686,78 + 60 237,43), intress 4 003,98 krooni (798,77 + 3 205,21) ja viivis 32 880,03 krooni (6 158,69 + 26 721,34). Kohus loeb põhjendatuks ka viiviste väljamõistmise kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.