lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-20227/4

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-20227/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-10-20227

HARJU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hannes Olev

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2010, kell 12.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-20227

Tsiviilasi

Kaktsiaseltsi (likvideerimisel) väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

avalduse esitaja-võlgnik: Kaktsiaselts (likvideerimisel, registrikood xxx, Xxx); võlgniku seaduslik esindaja likvideerija UT; võlgniku lepinguline esindaja Tanel V ; ajutine pankrotihaldur Toomas S (OÜ Haldur ).

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Kohtuistungi toimumise aeg

avaldus

pankroti

08.06.2010

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada välja Kaktsiaseltsi (likvideerimisel, registrikood xxx, Xxx) pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks Toomas S (OÜ Haldur ).
3.Ajutise halduri tasuks määrata Toomas S’le 35 700 (kolmkümmend viis tuhat seitsesada) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 11 781 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Ajutise halduri tasu mõista välja Toomas S kasuks võlgniku arvelt.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5.Kaktsiaseltsi (likvideerimisel, registrikood xxx) seaduslikul esindajal likvideerijal UT’l (isikukood XXX) ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 24. augustil 2010, kell 11.00.
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 07. juulil 2010 algusega kell 10.00, saal nr 1.
7.Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227

8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

30.04.2010 esitas võlgnik KAS (likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, mille on allkirjastanud likvideerija UT. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna suuda tasuda kohustusi. UT palus algatada KAS (likvideerimisel) pankrotimenetluse. Harju Maakohtu 05.05.2010 määrusega on kohus KAS (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Toomas S. 07.06.2010 esitas Toomas S ajutise halduri aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust 08.06.2010 kohtuistungil.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Võlgnik on kantud äriregistrisse 05.08.1997. Aktsiakapitali suuruseks on 8 531 300 krooni, mis on jagatud 10-kroonise nimiväärtusega 853 130 aktsiaks. Aktsiad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud ISIN-koodi nr XXX all. KAS (likvideerimisel) tegeles hoonestusprojektide arendusega. 2007. majandusaasta lõpetati kasumiga, 2008.a kahjumiga summas 50 581 125 krooni. 2009. majandusaasta müügitulu oli 12 919 892 krooni, kahjum 10 900 724 krooni, omakapital moodustas aruandeperioodi lõpu seisuga 4 764 293 krooni. Seisuga 27.04.2010 koostatud bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kokku 37 007 830 krooni eest, vara bilansilise väärtusega 27 385 828 krooni. Müügitulu moodustas 2 205 129 krooni, kahjum 14 386 295 krooni. Omakapital moodustas 27.04.2010 seisuga: -9 622 002 krooni. Pankrotiavalduse kohaselt seiskus KAS (likvideerimisel) majandustegevus 2008. aastal praktiliselt üheksaks kuuks. Aasta lõpus müüdi 5 XXXridaelamuboksi ja 1 kinnistu Leppneemes kavandatust 20 % madalama hinnaga. Likviidsusprobleeme tekitasid eelkõige Leedu tütarettevõtja UAB O tegevuse finantseerimiskulud, mille tulemusena ei suudetud täita kohustusi. Kuna aprillis 2009 kuulutati välja tütarettevõtja pankrot, tuli tütarettevõtjaga seotud

2(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227 investeeringud ja laenud provisjoneerida. Lisaks kanti kuludesse lõpetamata töid ning kinnisvaraturu madalseisu tõttu hinnati alla kinnisvarainvesteeringud. 17.02.2010 võeti aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastu otsus lõpetada aktsiaseltsi tegevus ning määrati likvideerijaks UT. Likvideerimise käigus koondati nõudeid, tagati varade säilimine, lõpetati ainus kehtiv tööleping, võõrandati XXX kinnistu. Pankrotiavalduses märgitud andmete kohaselt ületavad võlgniku kohustused tema varasid 9 622 002 krooni võrra. Võlgniku varad 1) päringute andmetel: raha Swedbank kontodel: nr XXXXXXXXXXXXXX raha puudub, konto seis on negatiivne summas -473 510.15 krooni; nr XXXXXXXXXXXX on raha 4 453.92 krooni; võlgniku esindaja andmetel on raha arvelduskontodel ja kassas kokku 25 656 krooni; 2) võlgnikule kuulub 20 000 kroonise nimiväärtusega OÜ MG (pankrotis) osa; 3) võlgnikule kuulub 98 kinnisasja, mis on valdavas enamuses koormatud kas isiklike kasutusõiguste või hüpoteekidega erinevate võlausaldajate kasuks. Osadele kinnisasjadele on seatud võõrandamise keelumärked seonduvalt võlgniku suhtes alustatud täitemenetlustega; 4) võlgniku esindaja andmetel ostjate debitoorne võlgnevus moodustab 418 021 krooni, nõuded osaliselt vaieldavad, osaliselt lahendamisel kohtus; 5) muud nõuded võlgniku esindaja andmetel - 2 168 629 krooni, s.h: NCC E AS vastu - 2 165 208 krooni; Tallinna Linnakantselei vastu -3 421 krooni; 6) võlgniku esindaja andmetel viitlaekumised ja ettemaksed teenuste eest 750 146 krooni; 7) võlgniku esindaja andmetel varud (kinnisasjad) 19 019 683 krooni; 8) võlgniku esindaja andmetel kinnisvarainvesteeringud 4 994 917 krooni; 9) võlgniku esindaja andmetel materiaalne põhivara 8 776 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmetel on Kaktsiaseltsil (likvideerimisel) vara bilansilises väärtuses (seisuga 27.04.2010) 27 385 828 krooni. Võlgniku kohustused Järelepärimiste teel saadud andmetel:

1.Swedbank AS-i nõuded võlgniku vastu, kokku 16 743 503.01 krooni (Swedbank AS 26.05.2010 valuutakursi järgi 1 EUR=15,6735EEK). Kogunõue koosneb alljärgnevatest nõuetest: - nõue summas 935 160.40 krooni, mis tuleneb panga ja võlgniku vahel 04.09.2007 sõlmitud arvelduskrediidilepingust XXX ning selle lisadest. Arvelduskrediidilepingu lõpptähtaeg saabus 31.05.2009 ja nõue koosneb tagastamata krediidilimiidist, summas 473 218.02 krooni ning viivisest 461 942.38 krooni; - nõue summas 750 037.37 EUR, mis tuleneb 30.05.2006 sõlmitud laenulepingust XXX ja selle lisadest. Nõue koosneb tasumata laenujäägist, summas 573 636.09

3(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227 EUR, tasumata intressist, summas 19 468.72 EUR ning viivisest, summas 156 932.56 EUR. - nõue summas 52 631.89 krooni, mis tuleneb krediitkaardilepingutest, millega võimaldati UL’il, HP’ul ning AS’il kasutada krediitkaarte. Nõue koosneb tasumata kasutatud limiidist 38 351.86 krooni, viivistest 13 602.59 krooni ning teenustasudest summas 677.44 krooni. - nõue summas 4 000 000 krooni, mis tuleneb võlgniku poolt 27.11.2007 antud limiteeritud garantiist 07-214119-G/1, tagamaks panga nõudeid (s.h laenujääk, intress ning lepingu rikkumisest tulenevad viivised, leppetrahvid ja tekitatud kahju), mis tulenevad OÜ MG (pankrotis) ja Swedbank AS-i vahel 27.11.2007 sõlmitud laenulepingust XXX, mis lõppes 30.09.2009. Garantiikirjast tuleneva nõude on Swedbank AS võlgniku vastu esitanud 27.10.2009.

2.Swedbank Liising AS nõuded võlgniku vastu, kokku summas 109 426.32 krooni. Kogunõue koosneb alljärgnevatest nõuetest: - nõue (kasutusrendilepingu XXX esemeks olnud vara realiseerimisest kahjum) summas 46 346.66 krooni; - nõue (kasutusrendilepingu XXX esemeks olnud vara realiseerimisest kahjum) summas 63 079.66 krooni.
3.Swedbank AB (Leedu Vabariigis registreeritud äriühing) nõue võlgniku vastu, summas 54 709 559.71 krooni (Swedbank AS 26.05.2010 valuutakursi järgi 1 EUR=15,6735 EEK), mis tuleneb võlgniku poolt 03.08.2005 antud garantiist XXX, tagamaks Swedbank AB nõudeid (s.h laenujääk, intress, ning lepingu rikkumisest tulenevad viivised leppetrahvid ja tekitatud kahjunõuded), mis tulenevad UAB „L b “ (registrikood XXX) ja Swedbank AB vahel 03.08.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingust XXX. Garantiist tulenev nõue moodustab 3 490 577.07 EUR.
4.Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud alljärgnevad täitemenetlused: sissenõudja

NCC E AS

Tallinna Transpordiamet

nõue kohtutäitur, täiteasja nr kroonides 2 197 292.55 KaireP , 025/2010/20078 480.00 Mati K , 008/2010/580

märkused menetluses menetluses

5.Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksuvõlad seisuga 28.05.2010 summas 213 916.88 krooni, millelt on arvutatud arvestuslik intress seisuga 28.05.2010 on 4 795.48 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansilises väärtuses seisuga 27.04.2010):
1.Laenukohustused, kokku summas 31 336 620 krooni, s.h: T AS 2 000 000 krooni;

SM OÜ

25 000 krooni; H OÜ 119 574 krooni, Võlakirjad lühiajalised 2 800 000 krooni; VF I 16 319 225 krooni; Swedbank AS (XXX 8 974 579 krooni; Swedbank nõue liisingute osas 98 243 krooni.

2.Ostjate ettemaksed 62 600 krooni, s.h: R. I 12 600 krooni ja Ed. L 50 000 krooni.

4(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227

3.Võlad tarnijatele – 2 237 030 krooni, s.h NCC E AS nõue 2 053 905 krooni.
4.Muud lühiajalised võlad 473 240 krooni (Swedbank AS arvelduskrediit).
5.Maksuvõlad – 630 110 krooni.
6.Viitvõlad 2 268 230 krooni, s.h: võlad töövõtjatele 178 832 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmetel on Kaktsiaseltsil (likvideerimisel) kohustusi bilansilises väärtuses (seisuga 27.04.2010) 37 007 830 krooni. Muud, ajutise halduri hinnangul menetluses olulist tähtsust omavad andmed
1.Võlgnikule on väljastatud XXX vallas vee erikasutusluba (veevõtt/veeheide) nr XXXkehtivusega kuni 15.12.2012.
2.Ajutise halduri järelpärimisele, millistest asjaoludest tulenevalt on võlgniku põhivara likvideerimismenetluse jooksul vähenenud 12 663 941 krooni võrra, on likvideerija selgitanud, et muutus tuleneb L L B aktsiate väärtuse mahakandmisega (pankroti I koosoleku otsuse järgselt) ja T –H ühe ridaelamu müügiga kooskõlastatult esimese järjekoha hüpoteeki omava Swedbank AS-iga.
3.Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on ta ajavahemikul 23.01.2009–07.05.2010 teinud järgmised tehingud:
3.1.23.01.2009. a kokkulepe kinnistu ja kinnistu mõttelise osa müügilepingu muutmiseks, avaldus ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks, avaldused eelmärgete kustutamiseks ja asjaõiguslepingud võlgniku, KA AS ja MJS vahel. Lepingu esemeks 1 oleva kinnistu, asukohaga XXX, müügihinda suurendati 3 530 000 kroonilt 34 001 krooni võrra 3 564 001 kroonile ning seega koos lepingu esemega 2 - müüjale kuuluvast 269/323 mõttelisest osast kinnistust XXX mõttelise osa, asukohaga XXX Tallinn, on lepingu esemete müügihind kokku 3 684 001 krooni. Ostjad on müüjale lepingu alusel tasunud 1 200 000 krooni ning 2 484 001 krooni on tasutud hüpoteegipidajale;
3.2.09.03.2009. a hoonestusõiguse müügileping, asjaõigusleping ja eelmärgete kinnistamise avaldus võlgniku ja Osaühing H vahel, mille kohaselt müüja müüb lepingu eseme 1 kinnisasja XXX, asukohaga XXX, Tallinn, koormav hoonestusõigus, lepingu eseme 2 kinnisasja nr XXX, asukohaga XXX, Tallinn, koormav hoonestusõigus, lepingu eseme 3 kinnisasja nr XXX, asukohaga XXX, Tallinn, koormav hoonestusõigus, lepingu eseme 4 kinnisasja nr XXX, asukohaga XXX Tallinn, koormav hoonestusõigus, võõrandamisel on müüjale tasutud 50 000 krooni ning hüpoteegipidajale 240 000 krooni;
3.3.15.05.2009. a isiklike kasutusõiguste seadmise leping, isikliku kasutusõiguse üleandmise leping ja asjaõigusleping võlgniku ja AS-i VV vahel, mille kohaselt lepingu esemele 1 – Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu esemele 3 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 6502 kantud kinnistu, nimetusega M I, lepingu esemele 4 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXkantud kinnistu ja lepingu esemele 5 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, seati tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus; lepingu esemele 2 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, seati isiklik kasutusõigus, mille eest Kasutajal tuleb alates 6 aastast lepingu sõlmimisest arvates tasuda igal kalendriaastal 6500 eurot; lepingu ese 6 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju

5(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227 kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, antakse omandajale üle tasuta. (Leping on üle antud osaliselt, viimased lehed puuduvad);

3.4.08.06.2009. a avaldus ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping Võlgniku, J F ja V R vahel, mille kohaselt Müüja müüb lepingu eseme – kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Ostjale hinnaga 522 700 krooni, millest 339 755 krooni on tasutud Hüpoteegipidajale ning 182 945 krooni Müüjale;
3.5.18.08.2009. a kinnistute tasuta võõrandamise leping ning asjaõigusleping Võlgniku ja Viimsi valla vahel, mille kohaselt Võõrandaja võõrandas Omandajale tasuta lepingu eseme 1 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 6502 kantud kinnistu, lepingu eseme 2 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu eseme 3 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu eseme 4 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu ja lepingu eseme 5 - Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu;
3.6.06.10.2009. a ühishüpoteegi osaline kustutamine, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping Võlgniku ja Osaühing AVK vahel, mille kohaselt Müüja müüs lepingu eseme – kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX hinnaga 1 100 000 krooni, mis tasuti Hüpoteegipidajale;
3.7.26.10.2009. a kinnistu müügileping ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus Võlgniku ja HS vahel, millega Võõrandaja võõrandas Omandajale lepingu eseme – kinnistu asukohaga XXX Tallinn hinnaga 1 670 000 krooni, mis loeti tasaarveldatuks Ostja nõuetega Müüja vastu;
3.8.27.10.2009. a kokkulepe hüpoteegi lõpetamiseks, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping Võlgniku ja A-V OSAÜHING vahel, mille kohaselt laenujääk on 3 004 116,40 krooni, mille Müüja kohustus tasuma Hüpoteegipidaja kontole ning Müüja müüs lepingu eseme – kinnistu asukohaga XXX, Tallinn, Ostjale hinnaga 3 750 000 krooni, mille Ostja tasus Hüpoteegipidajale;
3.9.30.10.2009. a ühishüpoteegi osaline kustutamine, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping Võlgniku ja AK vahel, mille kohaselt Müüja müüs lepingu eseme – kinnistu asukohaga XXX, Tallinn, Ostjale hinnaga 55 650 krooni, millest 45 650 tasuti Müüjale ja 10 000 krooni Hüpoteegipidajale;
3.10.10.11.2009. a ühishüpoteegi osaline kustutamine, kinnistu ja kinnistu mõttelise osa müügileping ja asjaõiguslepingud Võlgniku ja M OÜ vahel, mille kohaselt Müüja müüs lepingu eseme 1 – kinnistu asukohaga XXX, Tallinn ja lepingu eseme 2 – Müüjale kuuluvast XXX mõttelisest osast XXX mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn kokku hinnaga 2 600 000 krooni, mis tasuti Hüpoteegipidajale;
3.11.04.02.2010. a ühishüpoteegi alt vabastamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja asjaõiguslepingud võlgniku ja M OÜ vahel, mille kohaselt müüja müüs lepingu eseme – Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu Ostjale hinnaga 60 000 krooni, millest 15 000 krooni on tasutud Hüpoteegipidajale ja 45 000 krooni Müüjale;
3.12.05.02.2010. a tasaarvelduse kokkulepe Võlgniku ja VFI I OÜ vahel, mille kohaselt VFI I OÜ nõue Võlgniku vastu summas 16 344 225 krooni loetakse osaliselt rahalise liikumise teel 25 000 krooni ulatuses Võlgniku poolt tasutuks VFI Investeeringud OÜ-le ning loetakse kohustus ja rahaliselt tasutud 25 000 krooni tasaarveldatuks;
3.13.04.02.2010. a kinnistu võlaõiguslik müügileping ja eelmärki kinnistamise avaldus Võlgniku ja M OÜ vahel, mille kohaselt Müüja müüs lepingu eseme – kinnistu asukohaga XXX, Tallinn Ostjale hinnaga 15 000 krooni, mis on tasutud Müüjale;

6(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227

3.14.15.04.2010. a ühishüpoteegi alt vabastamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping Võlgniku ja TV-S Oy vahel, mille kohaselt Müüja müüb lepingu esemeks oleva kinnistu asukohaga XXX Tallinn Ostjale hinnaga 162 986,17 eurot, mis on tasutud Hüpoteegipidajale;
3.15.07.05.2010. a isiklike kasutusõiguste üleandmise leping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslepingud Võlgniku, pankrotis Osaühing MG ja AS V V vahel. Lepingu ese 1 – Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu ese 2 - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu ese 3 - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu ese 4 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu ese 5 - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu ese 6 - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu, lepingu ese 7 - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 10173702 kantud kinnistu, lepingu ese 8 - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 10185402 kantud kinnistu, lepingu ese 9 - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 10185502 kantud kinnistu. Lepingu kohaselt andis Võlgnik Kasutajale M G lepingus nimetatud kasutusõigused üle tasuta ning Kasutaja M G andis lepingus nimetatud kasutusõigused üle Kasutajale Viimsi Vesi tasuta. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku peamisteks varadeks kinnisvarainvesteeringud ja valmis arendatud kinnisasjad. Võlgnik on alates 01.01.2009 kuni pankrotiavalduse esitamiseni teeninud kahjumit kokku 25 287 019 krooni (2009.a – 10 900 724 krooni, 2010.a – 14 386 295 krooni), mille tulemusel ei vasta võlgniku omakapital äriseadustikuga kehtestatud nõuetele - muutunud negatiivseks 9 622 002 krooni ulatuses. Üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturul valitsevast olukorrast lähtuvalt on kinnisvara müügitehingud jätkuvalt vähenenud, mistõttu on ajutine haldur seisukohal, et äriühingu tulevikus prognoositavad rahavood ei kata jooksvaid püsikulusid ega võimalda asuda täitma olemasolevaid kohustusi pikemas perspektiivis. KAS (likvideerimisel) ei ole suutnud jooksvate rahavoogude arvelt tasuda laenumakseid, likviidsed vahendid kohustuste tasumiseks sisuliselt puuduvad. Ajutisel haldurile teadaolevatel andmetel on võlgniku majandustegevus vahendite puudumise tõttu seiskumas ning ajutise halduri aruande koostamise ajal ei ole teada ühtegi võimalikku rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi jooksvate püsikulude tasumise. KAS’il (likvideerimisel) puuduvad kokkulepped peamiste võlausaldajatega võlgnevuste ajatamiseks, pikendamiseks või muud kokkulepped, mis annaksid võimaluse majandustegevust tavapärasel kujul jätkata. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel ei ole investorid nõus täiendavaid vahendeid võlgnikule eraldama ning seetõttu puudub võlgnikul ajutise halduri hinnangul kujunenud olukorras nõuete tervikuna tasumise võimalus. Võlgniku bilansis on kajastatud varasid kokku 27 385 829 krooni väärtuses, millest kinnisasjad koos investeeringutega moodustavad 24 014 601 krooni. Haldur leiab, et majanduse olukorda arvesse võttes tuleb kinnisasjade tegelikku väärtust hinnata ligikaudu 30% madalamaks ajutisele haldurile esitatud bilansis märgitud väärtusest.

7(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227 Eeldades võlgniku antud selgituste õigsust on ajutise halduri hinnangul (likvideerimisel) varade tegelik väärtus ligikaudu 20 miljonit krooni.

KAS

Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetus ja pankrotiavalduse esitamise vajalikkus on tingitud eelkõige üldisest majanduskasvu aeglustumisest tingitud müügimahtude vähenemisest, millele ei ole järgnenud võlgniku juhatuse poolt kiireid otsuseid muutuvas majanduskeskkonnas. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul pidada 2008. a viimast kvartalit. Ajutine haldur, analüüsinud ja hinnanud senist majandustegevust ning tekkinud olukorda kogumis, leiab, et müügitegevuse seiskumine 2008. aastal ja tütarettevõtjasse tehtud investeeringud ei ole otsesteks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks. Küll on nimetatud asjaolud avaldanud olulist mõju maksejõuetuse tekkimisele. Olulist mõju maksejõuetuse tekkimisele on avaldanud ka võlgniku poolt antud garantiid kolmandate isikute kohustuste tagamiseks. Ajutine haldur märgib aruandes, et olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik anda hinnangut, kas eelnimetatud asjaoludega seonduvad juhtimisotsused võivad olla käsitatavad raskete juhtimisvigadena pankrotiseaduse mõistes, nimetatud asjaolu vajab selgitamist edasise menetluse käigus. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise seisuga tuvastanud võlgniku tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Tulenevalt eelnevast on maksejõuetuse põhjuseks eelpool toodud asjaolud, mille tõttu võlgnik ei ole suutnud nõuetekohaselt täita oma kohustusi. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 2009.a viimast kvartalit. Ajutise halduri aruande koostamise ajaks ei ole ilmnenud, et KAS’i (likvideerimisel) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samas on ajutine haldur märkinud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba 2009.a IV kvartalis, s.o enne aktsionäride poolt võlgniku tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist ja likvideerimismenetluse alustamist. Ajutise halduri arvates olukorras, kus võlgnik on tegutsenud pikema perioodi vältel kahjumlikult ning ainuüksi antud garantiidest tulenevalt esitati 2009.a viimases kvartalis võlgniku vastu nõuded ligikaudu 60 miljoni krooni ulatuses, oleks tulnud juhatusel viivitamatult esitada pankrotiavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, mitte nõustuda likvideerimismenetluse läbiviimisega. Ajutine haldur leiab, et pankrotiavaldus ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides, mille tagajärjel võib võlgniku juhatuse sellises käitumises esineda KarS §-s 3851 sätestatud süüteotunnused. Seonduvalt hinnangu andmisega vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalustele on ajutine haldur märkinud, et esialgse analüüsi järgi ei ole ajavahemikul 23.01.2009–15.04.2010 tehtud tehingutega võlausaldajate huvisid kahjustatud, sest enamus saadud rahast kanti hüpoteegipidajatele. Samas 07.05.2010 tehing on sooritatud ilma ajutise halduri nõusolekuta, kuigi võlgnik oleks pidanud lähtuvalt kohtu 05.05.2010. a määrusest seda küsima. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku tervendamise võimalikkus ebatõenäoline. Kompromissi sõlmimise võimalus sõltub eelkõige aktsionäride soovist võlgnikku tervendada ja peamiste võlausaldajate Swedbank AS ning VF I OÜ nõusolekutest. Võlgnikul on olemas

8(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227 vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 35 700 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 11 781 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - võlgniku pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamine – 2 tundi; - võlgnikult dokumentide väljanõudmine – 0,5 tundi; - järelpäringute esitamine – 4 tundi; - ajutise halduri toimiku koostamine – 1 tund; - kogutud dokumentide ja andmete analüüs – 3 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 14 tundi; - kohtuistungil viibimine – 1 tund. Ajutise halduri tasu kokku 35 700 krooni (25,5 tundi x 1 400 krooni).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kohtuistungil nõustus võlgniku esindaja ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur märkis istungil, et võlgniku antud garantiide sissenõutavaks muutumisel oleks juhatus pidanud viivitamatult esitama pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, mitte nõustuma likvideerimismenetluse läbiviimisega. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 27 385 828 krooni eest, kohustusi vähemalt 37 007 830 krooni eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb KAS’i (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit välja selgitama võlgniku vara reaalne väärtus. Edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks tuleb halduril esitada kohtule seisukoht, kas võlgniku poolt 03.08.2005 antud garantiiga ja muude tehingutega, eeskätt pärast ajutise halduri nimetamist

9(10)

Tsiviilasi nr 2-10-20227 07.05.2010 sõlmitud lepinguga on kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huve. Halduril tuleb samuti tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga ning piisava aluse väljaselgitamisel esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Toomas S on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KAS’i pankrotihalduriks. Toomas S tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.

(likvideerimisel)

Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat likvideerijat UT’t (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 24. augustil 2010, kell 11.00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja