15.juuni 2010 kell 16:00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu UOsaühingu hagi Osaühing T vastu 359 260 krooni saamiseks 203 260 krooni Hageja: Osaühing U(registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Ratnikov (AB Tibar & Partnerid ) Kostja: Osaühing T (registrikood xxx; asukoht xxx, seaduslik esindaja RK(XXX).
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asi läbivaadatud kohtuistungil
14.05.2010
Kohtuistungil osalesid
A. Ratnikov ja R. K
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Osaühingult T (XXX) Osaühingu U(XXX) kasuks 198 342,48 krooni (ükssada üheksakümmend kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks krooni ja 48 senti, sh põhivõlg 183 770 krooni ja seisuga 15.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 14 572,48 krooni).
3.Välja mõista Osaühingult T Osaühingu U kasuks viivis protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 16.06.2010 kuni põhivõla täieliku täitmiseni.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühingu T kanda.
Jätta Osaühingu U19.03.2010 hagi tagamise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
22.06.2009 Harju Maakohtule esitatud hagis OÜ U taotles OÜ –lt T välja mõista põhivõlgnevuse summas 359 260 krooni. Kuigi riigilõivu oli tasutud nõutavast oluliselt vähem ja lahendamata oli hageja menetlusabi taotlus, võttis kohus hagi selles summas ekslikult menetlusse. Kostja juhtis sellele tähelepanu oma 28.09.2009 avalduses ning taotles, et kohus nõuaks hagejalt riigilõivu tasumist vastavalt hagihinnale. 29.09.2009 hageja esitas kohtule avalduse hagist osaliselt loobumiseks kostja poolt pärast hagi esitamist tasutud 156 000 krooni ulatuses. Hageja taotles mõista kostjalt välja menetluskulud nõude 156 000 krooni osas ning jätkata menetlust summas 203 260 krooni. 08.10.2009 kohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määras riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja. Sama määrusega kohus jättis vastu võtmata hageja osalise hagist loobumist. 04.11.2009 määrusega kohus hagi osaliselt läbi vaatamata, kuna hageja määratud tähtpäevaks täiendavat riigilõivu ei tasunud. Kohus jätkas menetlust nõudesummas 25 000 krooni, milline tsiviilasja hind vastas hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivule. 18.01.2010 hageja esitas nõude suurendamise avalduse ja tasus vastavalt riigilõivu. Nõude suurendamise avalduse kohaselt taotles hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 203 260 krooni. Pärast seda on kostja tasunud võlgnevusest 19 490 krooni.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt OÜ U müüs OÜ-le T 27.03.2009.a. ja 09.04.2009.a. kaupu (kurke). Hageja on kauba kostjale üle andnud, mille kohta pooled vormistasid vastavad dokumendid järgmiselt: 27.03.2009.a. arve-saatelehe nr 1/03, maksetähtajaga 30.04.2009, selle arve/saatelehe kohaselt võttis kostja hagejalt kurke koguses 15 000 kg ja väärtusega kokku 385 860 krooni (koos käibemaksuga). 09.04.2009.a. arve-saatelehe nr 2/04, maksetähtajaga 09.05.2009, mille kohaselt võttis kostja hagejalt kurke koguses 15 000 kg ja väärtusega kokku 389 400 krooni (koos käibemaksuga). Kostja tasus hagejale kokku 416 000 krooni järgmiselt: 09.04.2009.a. 20 000.- krooni 10.04.2009.a. 31 000.- krooni 16.04.2009.a. 70 000.- krooni 27.04.2009.a. 50 000.- krooni 05.05.2009.a. 45 000.- krooni 03.06.2009.a. 200 000.- krooni Arve-saatelehtede alusel tasumisel kinnitas kostja maksekorraldustes olevate selgitustega, et mõlemad arve-saatelehed on tema poolt aktsepteeritud. Hageja on seisukohal, et arvesaatelehtede osaline tasumine tõendab, et kostja tunnistas arveid ja seega kohustub tasuma kaupade eest täies ulatuses. Seisuga 16.06.2009.a. keeldub kostja võlgnevuse tasumisest ning ei too võlgnevuse tasumuse keeldumise põhjendusi. Seisuga 17.06.2009 on kostjal kauba eest tasumata kokku 359 260 krooni. Kostja poolt võttis kaubad vastu kostja seaduslik esindaja, seega ei saa olla vaidlust
kaupade kostjale mitteüleandmise osas. Kostja ei ole esitanud hagejale pretensioone saadud kaupade kvaliteetsuse, koguse või kaalu suhtes. Seega vastasid kaubad kokku lepitud tingimustele. Eeltoodust järeldub, et kostja rikkus omapoolseid kohustusi, kui ei tasunud hagejalt saadud kaupade eest nõuetekohaselt ja tähtaegselt ning viivitab arve-saatelehtede alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega. Pärast hagi esitamist on kostja hagejale tasunud kokku veel 175 490 krooni. Hageja lõplikuks nõudeks, mille väljamõistmist kostjalt hageja 14.05.2010 kohtuistungil taotles, on põhivõlg 183 770 krooni, seisuga 18.01.2010 sissenõutavaks muutunud viivised summas 8239,90 krooni ning alates 19.01.2010 viivised protsendina põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUS
Kostja hagile kirjalikult sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud. 28.09.2009 kostja lepinguline esindaja S. B esitas taotluse hageja kohustamiseks tasuma riigilõivu nõutavas ulatuses. 20.11.2009 kostja esindaja S. B esitas taotluse hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaja ennistamiseks seoses kostja poolt hagejale tehtud kompromissettepanekuga, millele hageja ei ole vastanud. Kohus käsitles hageja avaldust tähtaja muutmise taotlusena ning pikendas vastuse esitamise tähtaega 4. detsembrini 2009. Määratud tähtajaks kostja vastust ei esitanud. Oma vastuväited esitas kostja seaduslik esindaja suuliselt alles 14.05.2010 kohtuistungil. Kostja esindaja seletas, et hageja nõudesumma ei ole õige. Kostja on hagejale tänaseks tasunud kõik summad, mida hagejal on õigus selle tehingu alusel saada. Pooled olid suuliselt kokku leppinud, hageja hakkab Ukrainast kurke tooma ja neid müüma kostja kaudu, kes müüs kaupa Rimi ketis. Kasumi pidid hageja ja kostja omavahel võrdselt jagama, samuti lepiti kokku, et pooleks jagatakse ka kahjum. Kostja väidetel ei ole hageja arvesse võtnud praakkaupa ja realisatsiooni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on hagiavaldusele lisatud arve-saatelehtede alusel kauba kostjale üle andnud ning kostja on arved osaliselt tasunud. Kostja põhjendab osalist tasumata jätmist pooltevahelise väidetava suulise kokkuleppega, mille kohaselt pidid pooled jagama kauba realiseerimisest saadava kasumi, aga vastavalt kandma koos ka kahjud. Kostja väidetel on ta kõik kauba eest saadud ja hagejale tasumisele kuuluvad summad tasunud ning tal ei ole võlgnevust hageja ees.
3.Vaidlusaluste arve-saatelehtede alusel on kaup üle antud kostjale, arvetele on kauba eest maksjaks märgitud samuti kostja. Seega on poolte vahel kauba ostu-müügilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müüja müügilepingust tulenevaks põhikohustuseks kaup ostjale üle anda ja teha võimalikuks kauba omandiõiguse ostjale üleminek, ostja põhikohustuseks on tasuda saadud kauba eest raha. Arvete kohaselt oli kostjale üleantud kauba (kokku 30 000 kg kurke) hinnaks kokku 775 260 krooni. Sellest on kostja tasunud 591 490 krooni, sh 416 000 krooni enne hagi esitamist ning 175 490 krooni menetluse käigus. Arvetel näidatud maksetähtajad on möödunud.
4.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p –st 1 ja § 108 lg-st 1 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja raha maksmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viiviste, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arvete osalise tasumisega on kostja arve-saatelehtedest tulenevat kohustust tunnistanud. Arvetel näidatud summadest ja tähtaegadest järelduvast kohustusest erinevate kokkulepete sõlmimist ei ole kostja tõendanud. Kostja kirjalikus vastuses sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud, 14.05.2010 kohtuistungil esmakordselt kostja esitas väited suuliste kokkulepete kohta ning taotles seda tõendada tunnistajatega. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna hageja seadusliku esindaja K haigus, millega kostja taotluse hilinenult esitamist põhjendas, oli teada juba 06.04.2010 eelistungi ajal, eelistungil osales ja taotles vastuse esitamiseks täiendavat tähtaega kostja teine täieõiguslik seaduslik esindaja. Kostjal oli seega piisavalt (rohkem kui 1 kuu) aega endale uue lepingulise esindaja leidmiseks ja taotluste tähtaegseks esitamiseks.
6.Paljasõnalised ja tõendamata on ka kostja väited, et kaup oli osaliselt riknenud ning kauba kaal ei vastanud saatelehel märgitule. Kohus nõustub hageja esindajaga ka selles, et võimalikud pretensioonid kauba koguse ja kvaliteedi osas pidanuks kostja esitama kauba vastuvõtmisel. Kostja seaduslik esindaja oma allkirjaga on arvetel näidatud kauba kättesaamist kinnitanud, kuid ei ole lisanud mingeid märkusi ega pretensioone. Kostja sai hagiavalduse kätte 15.09.2009 ning sellest ajast alates oli ta teadlik hagi asjaoludest. Kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, seega puudusid põhjused, miks kostja ei oleks saanud tähtaegselt esitada tõendeid kauba koguse ja kvaliteedi kohta esitatud pretensioonide kohta, mille kohta kostja väidetel on tal raamatupidamises dokumendid olemas. Samuti ei olnud kostjal neid dokumente esitada 14.05.2010 kohtuistungil.
7.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjal ei ole seaduslikku alust lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab tasumata põhivõlgnevuse 183 770 krooni kostjalt hageja kasuks välja.
8.Põhjendatud on ka hageja nõue kostjalt viiviste väljamõistmiseks. Hageja arvestuste kohaselt on seisuga 18.01.2010 tasumata võlgnevuse 203 260 krooni tasumisega viivitamise eest viivised sissenõutavaks muutunud summas 8239,90 krooni järgmiselt: 27.03.2009 arve-saatelehe nr1/03 järgi võlgnetava summa 188 860 tasumisega viivitamise eest hageja on arvestanud viivist alates 30.06.2009 185 päeva eest 0,0219 % päevas (so 8 % aastas, mis on VÕS § 113 lg 1 teisest lausest ja VÕS § 94 lg-st 1 tulenev, alates 01.07.2009 kehtiv viivise määr), kokku summas 7 657,15 krooni. 09.04.2009 arve-saatelehe nr 2/04 järgi maksmata osa 14 400 krooni tasumisega viivitamise eest arvestab hageja viiviseid alates 30.06.2009 185 päeva eest määraga 0,0219 % päevas, kokku summas 582,75 krooni.
9.Alates 19.01.2010 kuni 06.05.2010 on sissenõutavaks muutunud viivised võlasumma 203 260 krooni tasumisega viivitamise eest kokku 107 päeva eest summas 4763 krooni (107 päeva x 0,0219 % x 203 260 krooni). 06.05.2010 kostja tasus võlgnevusest veel 19 490 krooni. Seega alates 07.05.2010 tuleb viiviseid arvestada põhivõla jäägilt 183 770 krooni. 07.05.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.06.2010
on selle summa tasumisega viivitatud 39 päeva eest sissenõutavaks muutunud viivised summas 1569,58 krooni (39 päeva x 0,0219 % x 183 770 krooni). Seega kokku on kohtuotsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 14 572,48 krooni, mille kohus kostjalt välja mõistab. Samuti kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 16.06.2010 viivised protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Kohus leiab, et menetluskulude jaotust ei mõjuta pärast hagi esitamist võlgnevuse osaline tasumine ning hageja poolt nõude vastav vähendamine. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagihinnast 203 260 krooni.
11.TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohus lahendab otsuse resolutsiooniga poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. 19.03.2010 hageja esitas korduva taotluse hagi tagamiseks, taotledes arestida kostja valduses olevad kostjale kuuluvad sõidukid ning kanda käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks keelumärge Liiklusregistrisse. 23.03.2010 kohtumäärusega kohus jättis hagi tagamise taotluse käiguta ja kohustas hagejat tasuma hagi tagamise tagatist 10 575 krooni. Kostja taotlusel kohus pikendas tagatise tasumise päeva kuni 10.06.2010. Määratud ajaks hageja tagatist ei tasunud ning TsMS § 383 lg 2 alusel kohus jätab hagi tagamata.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.