Tsiviilasja number
2-09-30088
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.11.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Ukrsildest OÜ hagi OÜ Takada vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
99 171,24 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Takada apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Ukrsildest (registrikood 11530379, asukoht: Asunduse 15-39, Tallinn), esindaja advokaat Aleksei Ratnikov
Harju Maakohtu 15.06.2010 otsus
Kostja OÜ Takada (registrikood 10141256, Peterburi mnt 56i, 11415 Tallinn), seaduslik esindaja Rimantas Kazlauskas, lepinguline esindaja Anatoli Majevski
Jätta Harju Maakohtu 15.06.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja OÜ Takada kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt OÜ Ukrsildest müüs OÜ-le Takada 27.03.2009 ja 09.04.2009 kaupu (kurke). Hageja on kauba kostjale üle andnud, mille kohta pooled vormistasid 27.03.2009 arve-saatelehe, maksetähtajaga 30.04.2009, selle arve-saatelehe kohaselt võttis kostja hagejalt kurke koguses 15 000 kg, väärtusega kokku 385 860 krooni (koos käibemaksuga), ja 09.04.2009 arve-saatelehe, maksetähtajaga 09.05.2009, mille kohaselt võttis kostja hagejalt kurke koguses 15 000 kg, väärtusega kokku 389 400 krooni (koos käibemaksuga). Kostja tasus hagejale kokku 416 000 krooni. Arve-saatelehtede alusel tasumisel kinnitas kostja maksekorraldustes olevate selgitustega, et mõlemad arve-saatelehed on tema poolt aktsepteeritud. Arve-saatelehtede osaline tasumine tõendab, et kostja tunnistas arveid ja seega kohustub tasuma kaupade eest täies ulatuses. Seisuga 17.06.2009 on kostjal kauba eest tasumata kokku 359 260 krooni. Kostja poolt võttis kaubad vastu kostja seaduslik esindaja, kostja ei ole esitanud hagejale pretensioone saadud kaupade kvaliteetsuse, koguse või kaalu suhtes. Seega vastasid kaubad kokkulepitud tingimustele. Pärast hagi esitamist on kostja hagejale tasunud kokku veel 175 490 krooni. Hageja lõplikuks nõudeks, mille väljamõistmist kostjalt hageja 14.05.2010 kohtuistungil taotles, oli põhivõlg 183 770 krooni, seisuga 18.01.2010 sissenõutavaks muutunud viivised summas 8239,90 krooni ning alates 19.01.2010 viivised protsendina põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikult sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Alles 14.05.2010 kohtuistungil esitas kostja seaduslik esindaja suuliselt oma vastuväited, leides, et hageja nõudesumma ei ole õige. Kostja on hagejale tänaseks tasunud kõik summad, mida tal on õigus selle tehingu alusel saada. Pooled olid suuliselt kokku leppinud, et hageja hakkab Ukrainast kurke tooma ja neid müüma kostja kaudu. Kasumi pidid hageja ja kostja omavahel võrdselt jagama, samuti kahjumi. Hageja ei ole arvesse võtnud praakkaupa ja realisatsiooni.
Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja OÜ-lt Takada OÜ Ukrsildest kasuks 198 342,48 krooni, sealhulgas põhivõlgnevuse summas 183 770 ja 15.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivise summas 14 572,48 krooni. Kohus mõistis OÜ-lt Takada OÜ Ukrsildest kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku täitmiseni. Menetluskulud jäid täies ulatuses OÜ Takada kanda. Asjas ei olnud vaidlust selle üle, et hageja on hagiavaldusele lisatud arve-saatelehtede alusel kauba kostjale üle andnud ning kostja on arved osaliselt tasunud. Vaidlusaluste arve-saatelehtede alusel on kaup üle antud kostjale, arvetele on kauba eest maksjaks märgitud samuti kostja. Seega on poolte vahel kauba ostu-müügilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müüja müügilepingust tulenevaks põhikohustuseks kaup ostjale üle anda ja teha võimalikuks kauba omandiõiguse ostjale üleminek, ostja põhikohustuseks on tasuda saadud kauba eest raha. Arvete kohaselt oli kostjale üleantud kauba hinnaks kokku 775 260 krooni. Sellest on kostja tasunud 591 490 krooni, sh 416 000 krooni enne hagi esitamist ning 175 490 krooni menetluse käigus. Arvetel näidatud maksetähtajad on möödunud.
Arvete osalise tasumisega on kostja arve-saatelehtedest tulenevat kohustust tunnistanud. Arvetel näidatud summadest ja tähtaegadest järelduvast kohustusest erinevate kokkulepete sõlmimist ei ole kostja tõendanud. Alles 14.05.2010 kohtuistungil esitas kostja väited suuliste kokkulepete kohta ning taotles seda tõendada tunnistajatega, millise kohus jättis rahuldamata, kuna hageja seadusliku esindaja Kazlauskase haigus, millega kostja taotluse hilinenult esitamist põhjendas, oli teada juba 06.04.2010 eelistungi ajal, eelistungil osales ja taotles vastuse esitamiseks täiendavat tähtaega kostja teine täieõiguslik seaduslik esindaja. Kostjal oli seega piisavalt (rohkem kui 1 kuu) aega endale uue lepingulise esindaja leidmiseks ja taotluste tähtaegseks esitamiseks. Paljasõnalised ja tõendamata olid ka kostja väited, et kaup oli osaliselt riknenud ning kauba kaal ei vastanud saatelehel märgitule. Kostja seaduslik esindaja oma allkirjaga on arvetel näidatud kauba kättesaamist kinnitanud, kuid ei ole lisanud mingeid märkusi ega pretensioone. Kostja sai hagiavalduse kätte 15.09.2009 ning sellest ajast alates oli ta teadlik hagi asjaoludest. Kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, seega puudusid põhjused, miks kostja ei oleks saanud tähtaegselt esitada tõendeid kauba koguse ja kvaliteediga seotud pretensioonide kohta, mille kohta kostja väidetel on tal raamatupidamises dokumendid olemas. Samuti ei olnud kostjal neid dokumente esitada 14.05.2010 kohtuistungil. Eeltoodu alusel ei ole kostjal seaduslikku alust lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. Põhjendatud oli ka hageja nõue kostjalt viiviste väljamõistmiseks. Kohtuotsuse tegemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivised summas 14 572,48 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Takada palub tühistada maakohtu otsuse kostjalt väljamõistetud summa 1⁄2 osas kogusummas 99 171,24 krooni, so põhivõlast 91 885 krooni ja viivistest 7286,24 krooni. Esimese astme kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 208, s.o. müügilepingut reguleerivaid sätteid. Kostja arvates tuleks kohaldada võlaõigusseaduse seltsingulepingut reguleerivaid sätted. TsÜS § 75 lg-st 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kostjal ja hagejal oli kokkulepe koostööks, mille tõenduseks on kostja palunud üle kuulata tunnistajad, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Väär on esimese astme kohtu seisukoht, et arvete osalise tasumisega on kostja arvesaatelehtedest tulenevat kohustust tunnistanud. Loogiliselt võttes, arvete osalise tasumisega tunnistatakse ka nendest tulenevat kohustust osaliselt. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses kostja seadusliku esindja haigestumise ja lepingulise esindaja eemalviibimisega USA-s. Kohus oleks pidanud kas TsMS § 355 alusel menetluse peatama või TsMS § 422 alusel lugema kostja kohtuisutngile mõjuval põhjusel mitteilmunuks. Kohus seda ei teinud rikkudes seega oluliselt nimetatud mentelusnorme. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.06.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-ist 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli
õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kolleegium jätab tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses toodud väited seltsingulepingu kohta, kuna kostja ei ole selliseid asjaolusid maakohtus esile toonud ega ka selliseid tõendeid esitanud. Vastustaja vastulauses apellatsioonkaebusele eitab sellise lepingu sõlmimist. Vaidlus puudub selles, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud juba 15.09.2009. Sellest ajast on maakohus andnud kostjale korduvalt võimaluse esitada oma vastuväited hagile ja tõendid oma vastuväidete tõendamiseks. Kostja ei ole seda teinud. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, mille kohaselt on kostja pigem oma õigusi menetluse kestel kuritarvitanud ja püüdnud menetlust asjatult venitada. Kostjal oli ka lepinguline esindaja. Maakohus on õigesti leidnud, et täiesti tõendamata on kostja väited, mille kohaselt oli osa kaupa (kurke) riknenud. Ühtegi sellekohast tõendit ei ole maakohtule esitatud. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja seaduslik esindaja kindlalt öelda, kas selliseid dokumente üldse koostatud on. Kostja vaid seletas, et küllap on need raamatupidamises olemas. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.