Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-76021 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Aktsiaselts Hansapank (praegu Swedbank AS) esitas 14.11.2008.a Harju Maakohtule hagiavalduse Rxxx Axxxxx vastu 110 978,77 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohtu 17.11.2008.a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat esitama hagile kirjalik vastus. Kostja teatas 25.02.2009.a kirjalikus vastuses, et ei oma hagile vastuväiteid ja võtab hagi õigeks. Kostja teatas, et tema elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Harju Maakohus otsustas 13.04.2010.a määrusega anda asi kohtualluvuse alusel üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga krediitkaardi kasutamise lepingu ja väikelaenulepingu. Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud kokkulepitud krediidi- ja laenu tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on 04.11.2008. a seisuga kokku 110 978,77 krooni, mis koosneb põhivõlast 98 531,78 krooni, intressist 9712,35 krooni, viivisest 1044,04 krooni, leppetrahvist 1413,48 krooni, viivisest leppetrahvilt 46,68 krooni ja kaardikaskost 230,44 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud 04.11.2008. a seisuga viiviste suuruseks kokku 1044,04 krooni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 05.11.2008-13.06.2010 (586 päeva eest) viiviste suuruseks 11 713,58 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Samuti mõistab kohus välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus

2-08-76021 TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5250 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.