2-10-11203/4 - Rahvusvaheline õigusabi - Muu rahvusvahelise õigusabi asi - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

31.detsembrini 2007.a, millisel kuupäeval lõppes leping automaatselt ja võlgnik pidi tagastama avaldajale laenu ja maksma intressi, kui pooled ei pikenda laenu tagastamise tähtaega. Pooled pole pikendanud laenu tagastamise tähtaega. Kooskõlas laenulepingu punkti II alap 8 kohaldatakse laenulepingule Šveitsi Konföderatsiooni seadust. Võlgnik jättis laenulepingu nõuetekohaselt täitmata ning tagastas avaldajale olulise viivitusega osa laenust 153 000 euro ulatuses. Laenulepingu punkti II alap 8 b) sisalduva arbitraažiklausli kohaselt lahendatakse kõik laenulepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused, sealhulgas vaidlus lepingu ja/või käesoleva sätte kehtivuse, olemasolu või jõustatavuse üle väljaspool tavakohtuid vahekohtus vastavalt Šveitsi Kaubanduskoja Šveitsi rahvusvahelise vahekohtumenetluse põhimäärusele (ingl k. Swiss Rules of international arbitration of the Swiss Chambers of Commerce), mis kehtib kuupäeval, kui nimetatud põhimääruse kohaselt esitatakse vahekohtumenetluse teade (Notice of Arbitration). Vaidlus loetakse tekkinuks, kui lepinguosaline teatab sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Laenulepingu sama punkti teine lõik sätestab, et vahekohtumenetluse viib läbi advokaat Walter B , Untermüli 6, Zug, Šveits, kes tegutseb vahekohtunikuna ainuisikuliselt. Menetluskoht on vahekohtuniku kontor Zugis Šveitsis ja menetluskeel on inglise keel. Sama punkti kolmanda lõigu kohaselt on menetlusest tulenev vahekohtu otsus lõplik ja lepinguosalistele kohustuslik, see ei kuulu edasikaebamisele ning lepinguosalised loobuvad otsuse igasugusest vaidlustamisest kooskõlas Šveitsi rahvusvahelise eraõiguse seaduse (Swiss Act on Private international Law) artikliga 192. 10.09.2009 tegi Šveitsi Kaubanduskoja vahekohtu (Swiss Chambers’ Arbitration) arbiter Martin M 10.09.2009 otsuse, millega: 1) tunnistas vahekohtu pädevust lahendada V.B hagi I.A ’i vastu; 2) mõistis I A ’ilt VB kasuks välja 147 000 eurot ja intress 6% aastas; 2)(a) 300 000 euro suuruselt summalt alates 1. jaanuarist 2008.a kuni 12. märtsini 2008.a; 2)(b) 197 000 euro suuruselt summalt alates 13. märtsist 2008.a kuni 15. aprillini 2008.a; ning 2)(c) 147 000 euro suuruselt summalt alates 16. aprillist 2008.a võla täieliku tagasimaksmiseni. Lisaks mõisteti I A ’ilt VB kasuks välja menetluskulude katteks: (i) arbiteri tasu hüvitis 25 000 Šveitsi franki; (ii) asja registreerimise tasu hüvitis 4 500 Šveitsi franki; (iii) õigusabikulude hüvitis 3 177.55 eurot ja 7 828 Šveitsi franki. 29.09.2009 saatis vahekohus otsuse võlgnikule kuller- ja tähitud postiga, kuid kostja keeldus otsust vastu võtmast, mida kinnitavad avaldusele lisatud vahekohtuniku 29.09.2009

4.3.kutse vahekohtu istungile 17.07.2009. Võlgnik kinnitas 15.07.2009 kirjaga hagi, vahekohtuniku nimetamise ettepaneku ja kohtukutse kättesaamist ja võttis osa vahekohtu menetlusest, esitades samas kirjas vahekohtule põhjendamatu taotluse istungi edasilükkamiseks ja hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Avaldaja leiab, et asjas ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks aluse vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks. Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 10.06.1958 New Yorgis sõlmitud konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni artikli 3 kohaselt iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele. Konventsiooni artikli 5 kohaselt otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist võib taotleda pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et esineb üks või mitu artiklis 5 loetletud asjaoludest. Tulenevalt TsMS § 754 lg 2 kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigusust sisuliselt ei kontrollita. TsMS § 756 lg 1 kohaselt lahendab kohus avalduse hagita menetluses määrusega. Enne otsustamist tuleb ära kuulata vastaspool, kui see on mõistlik. Käesolevas asjas on kohus võlgnikule toimetanud kätte menetlusse võtmise määruse ja avalduse koos lisadega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatule ning määranud seisukoha esitamiseks tähtaja. Võlgnik ei ole oma seisukohta avalduse suhtes esitanud.

2-10-11203 Tulenevalt TsMS § 753 lg 2 saab kohus jätta vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistada vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks. Kohus, kus taotletakse vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist, saab poole avalduse alusel või omal algatusel tühistada vahekohtu otsuse kui vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus või vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega (TsMS § 751 lg 2 p 1, 2). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 751 lg 2 p 1, 2 sätestatud vahekohtu otsuse tühistamise aluseid. Avaldusele on juurde lisatud 10.09.2009 Šveitsi Kaubanduskoja vahekohtu otsus asjas nr 600151-2009. Nimetatud otsuses on kajastatud, et poolte vaidlus laenu tagastamise ja intressi tasumise üle tuleneb laenulepingust, mida võidakse lahendada vahekohtus. Vahekohtu kokkulepe tuleneb laenulepingu p 8 b). Vahekohtu otsuses on ära toodud menetluse käik ning vahekohtuniku määramise asjaolud. Võlgnik oli teadlik asja arutamisest, mis nähtub vahekohtu otsuse sisust ning avaldusele juurde lisatud kirjast, mille kohaselt võlgnik kinnitab, et on kätte saanud kutse istungile. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud TsMS § 620 lg 1 p 1-6 sätestatud kohtulahendi tunnustamist välistavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on kohus 11.03.2010 määrusega seadnud esialgse õiguskaitse kohaldamisena võlgniku korteriomandile hüpoteegi. Nimetatud hagi tagamise abinõu jääb tagama käesoleva lahendi täitmist. Avaldaja on palunud jätta menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult välisriigi vahekohtu otsust täitnud, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teise lausega. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude kindlaksmääramise käigus saab kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel ka määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Kui täidetavaks tunnistatud väliriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks TsMS § 754 lg 3 tulenevalt. Tulenevalt TsMS § 757 lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4).