Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud ja menetlused käik A&C Eesti Osaühing esitas 16.03.2010. a kohtule hagiavalduse Kuremaa Ujula vastu kahju summas 5000 krooni nõudes, mille kohus 29.03.2010.a määrusega menetlusse võttis. 21.04.2010. a esitas A&C Eesti Osaühing kohtule avalduse, milles teatas, et loobub hagist, kuna kostja on ära tasunud nõutud 5000 krooni. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on hagist loobunud seetõttu, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 12.05.2010.a oma menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv, millest hageja palus kohtul tagastada pool. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu kahes osas: 30.10.2009.a summas 250 krooni ja 18.09.2009.a summas 750 krooni, kokku tasutud riigilõivu 1000 krooni (Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega, kuna hageja loobus hagist, tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni hagejale tagastada. Teine poolt riigilõivust, s.o 500 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lähtudes TsMS § 168 lg 4. Lisaks on hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu summas 5200 krooni, mille hüvitamist hageja taotleb. Kostja menetluskulude välja mõistmise taotlusele ja nende suurusele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et taotletud summa väljamõistmine kostjalt täies ulatuses ei ole põhjendatud ja mõistlik. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt

sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse, kuid arvestades hagiavalduse ja lisade mahtu ja asja keerukiust, on hageja poolt hagi ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulutatud aeg ebamõistlikult suur. Arvestada tuleb ka suhteliselt väikest hagi hindaei ole mõistlik, kui õigusabikulud ületavad nõude enda suuruse. Kohus leiab, et õigusabikulusid tuleb vähendada umbes 1/3 võrra ja kostjalt välja mõista õigusabikulude katteks 3500 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.