2-10-12720/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-12720 Maksejõuetuse tekkimine Võlgnik kanti äriregistrisse 19. detsembril 2005. Võlgniku põhitegevusalaks on valmistoitude tootmine. Pankrotihalduril ei ole võimalik anda ühest vastust maksejõuetuse põhjuste ja maksejõuetuse tekkimise aja suhtes, kuivõrd juhatuse liige ei ole esitanud pankrotihaldurile nõutud dokumente. Pankrotihaldur on korduvalt nõudnud dokumentide üleandmist juhatuse liikmelt. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt asuvad võlgniku raamatupidamisdokumendid OÜ BARTŠ BÜROO, registrikood 11089836, raamatupidaja käes. Kuna võlgnikul on OÜ BARTŠ BÜROO ees võlgnevus raamatupidamisteenuste osutamise kohta, siis raamatupidaja keeldub raamatupidamisdokumentide väljastamisest. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt esitab ta haldurile teabenõudes nõutud raamatupidamisdokumendid edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku 31. detsembri 2008 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 2008. aastal 14 090 krooni. Seisuga 31. detsember 2008 oli võlgnikul varasid kokku summas 665 196 krooni, kohustusi 620 527 krooni ning omakapital oli 44 669 krooni. Võlgniku 31. detsembri 2007 bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum majandustegevusest 2007. aastal 24 678 krooni. Seisuga 31. detsember 2007 oli võlgnikul varasid kokku summas 581 734 krooni, kohustusi 551 155 krooni ning omakapital oli 30 579 krooni. Võlgniku 31. detsembri 2006 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 11 257 krooni. Seisuga 31. detsember 2006 oli võlgnikul varasid kokku summas 642 321 krooni ja kohustusi 587 064 krooni ning omakapital oli 55 257 krooni. Võlgniku varad Võlgniku juhatuse liikmel on haldurile üle andmata kogu raamatupidamisdokumentatsioon. Võlgniku pankrotiavalduses märgitud varade nimekirja järgi omab võlgnik varasid kogusummas 175 461,90 krooni alljärgnevalt: 1) õlle aparaat 11 000 krooni, 2) haagis/ elamu Adria 24 210,90 krooni, 3) kompuuter 8154 krooni, 4) köögiviljalõikur Concojet 9355 krooni, 5) telefon Motorola V8 3322 krooni, 6) kliimaseade 12 220 krooni, 7) seadmed 53 600 krooni, 8) kütteseade 3000 krooni, 9) söögilauad 6 tk 6000 krooni, 10) toolid 28 tk 14 000 krooni, 11) baaritoolid 2tk 1800 krooni, 12) kassa aparaat 1000 krooni, 13) külmkapp 4000 krooni, 14) boiler 1500 krooni, 15) laud kraanikausiga 6300 krooni, 16) mikrolaineahi 1000 krooni, 17) riiulid 3tk 7500 krooni, 18) ratastega laud 1500 krooni, 19) gaasi kütteseade 3000 krooni, 20) gaasiboiler 3000 krooni. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt asuvad varad Narvas, Haava tn 9. Võlgniku 2008. aasta bilansi kohaselt olid võlgnikul 31. detsembri 2008 seisuga järgmised varad kogusummas 665 196 krooni alljärgnevalt: 1) Raha ja pangakontod 67 600 krooni, 2) Nõuded ostjate vastu 31 785 krooni, 3) Varud 196 116 krooni, 4) Põhivara 369 695 krooni. Võlgniku 2007. aasta bilansi kohaselt olid võlgnikul 31. detsembri 2007 seisuga järgmised varad kogusummas 581 734 krooni alljärgnevalt: 1) Raha ja pangakontod 72 105 krooni, 2) Nõuded ostjate vastu 27 krooni, 3) Varud 176 197 krooni , 4) Põhivara 333 405 krooni. Võlgniku 2006. aasta majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31. detsembri 2006 seisuga järgmised varad kogusummas 642 321 krooni: 1) Raha ja pangakontod 260 361 krooni, 2) Nõuded ostjate vastu 1 667 krooni, 3) Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 8 458 krooni, 4) Varud 119 834 krooni , 5) Põhivara 252 001 krooni. 3(9)

20.mail 2010 (arvelduskonto on eelnevalt arestitud kohtutäitur Andrei Krek ning Maksu- ja Tolliameti poolt). Konto allkirjaõiguslik isik on A M. AS-is Eesti Krediidipank, Tallinna Äripangas, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis, AS-is Marfin Bank Eesti ja Parex Banka Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. AS-lt UniCredit Bank Eesti filiaalialt ja BIGBANK AS-lt ei ole haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele liiklusregistris on seisuga 20. mai 2010 registreeritud alljärgnevad sõidukid: reg märk xxx, elamu Adria xxx (haagis). Võlgnikule on kuulunud kaubik Mercedes- Benz, reg märk xxx, mis on võõrandatud 25. novembril 2008 A M ́ile. Käesoleva hetkeni ei ole haldurile eeltoodud tehingutega dokumente esitatud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnik käesoleval hetkel vara ei oma ja ei ole varem ka omanud. AS-i DnB NORD Liising, AS-i SEB Liising, Swedbank Liising AS-i ja Nordea Finance Estonia AS andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. OÜ-lt Parex Leasing & Factoring ja ALG Liising AS-ilt ei ole haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega ei ole võlgniku nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate varade väärtuseks mitte rohkem kui 40 000 krooni. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku juhatuse liikme pankrotiavalduses esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul kohustusi 453 657 krooni alljärgnevalt: 1) AS EMT 1620,42 krooni, 2) AS Narva-Bark 41 261,00 krooni, 3) OÜ Interaltus 1159,30 krooni, 4) AS Ingman Jäätised 7811,60 krooni, 5) AS Sveiger 1877,73 krooni, 6) OÜ Põhja Valdus 29 951,20 krooni, 7) OÜ Ekovir 23 008,50 krooni, 8) AS Mediato 4603,67 krooni, 9) OÜ Rudi Viljad 586,95 krooni, 10) OÜ Tervisekaitsekeskus F.O.P 722,00 krooni, 11) OÜ Merileen 1270,80 krooni, 12) AS Balt-Hellin 5604,65 krooni, 13) AS Eesti Gaas 1363,40 krooni, 14) OÜ Haktek 2237,95 krooni, 15) KÜ Puškini 15 summas 3868,80 krooni, 16) Maksu- ja Tolliamet põhivõlg 270 140,00 krooni ja intressid 56 569,00 krooni. Võlgniku 2008. aasta bilansi kohaselt oli võlgnikul 31. detsembri 2008 seisuga kohustusi kokku kogusummas 620 527 krooni alljärgnevalt: lühiajalised kohustused 282 057 krooni laenukohustused 30 346 krooni, võlad ja ettemaksed 251 711 krooni; võlad tarnijatele 70 279 krooni; võlad töövõtjatele 15 582 krooni; maksuvõlad 165 850 krooni; pikaajalised kohustused 338 470 krooni. Võlgniku 2007. aaasta bilansi kohaselt oli võlgnikul 31. detsembri 2007 seisuga kohustusi kokku kogusummas 551 155 krooni alljärgnevalt: lühiajalised kohustused 162 339 krooni 4(9)

2-10-12720 laenukohustused 28 856 krooni, võlad ja ettemaksed 133 483 krooni; võlad tarnijatele 109 006 krooni; võlad töövõtjatele 10 573 krooni; maksuvõlad 13 904 krooni; pikaajalised kohustused 388 816 krooni. Võlgniku 2006. aasta bilansi kohaselt olid võlgnikul 31. detsembri 2006 seisuga järgmised kohustused kogusummas 587 064 krooni: lühiajalised kohustused 119 581 krooni laenukohustused 43 216 krooni, võlad ja ettemaksed 76 365 krooni; võlad tarnijatele 45 358 krooni; võlad töövõtjatele 11 147 kroon; maksuvõlad 4 669 krooni; muud võlad 15 191 krooni; pikaajalised kohustused 467 483 krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 24. mai 2010 teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 337 611,10 krooni, millest 270 139,79 krooni on põhivõlgnevus ja 67 471,40 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimaksete, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete võlgnevustest ja intressidest. Justiitsministeeriumi teatise (täitemenetluse registri väljavõte seisuga 20. mai 2010) kohaselt toimuvad võlgniku suhtes järgmised täitemenetlused: kohtutäitur Krista Järveti menetluses on võlgniku suhtes avatud 07. septembril 2009 toimik nr 167/2009/3435, peamine sissenõudja on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ning nõude summa on 89 294 krooni; kohtutäitur Krista Järveti menetluses on võlgniku suhtes avatud 13. jaanuaril 2009 toimik nr 167/2009/124, peamine sissenõudja on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ning nõude summa on 117 899 krooni; kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on võlgniku suhtes avatud 01. detsembril 2009 toimik nr 066/2009/4204, peamine sissenõudja on AS Balt- Hellin ning nõude summa on 8163,15 krooni; kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on võlgniku suhtes avatud 19. mail 2009 toimik nr 066/2009/1736, peamine sissenõudja on N S ning nõude summa on 1849 krooni; kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on võlgniku suhtes avatud 14. aprillil 2009 toimik nr 066/2009/1315, peamine sissenõudja on O Z ning nõude summa on 4673 krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks vähemalt 453 657 krooni. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31. detsembri 2008, 31. detsembri 2007 ja 31. detsembri 2006 bilansid. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja rahuldav olles 31. detsembri 2008 seisuga 1,048 ja 31. detsembri 2007 seisuga 1,530 ning näitaja oli 2006. aastal hea, olles 31. detsembri 2006 seisuga 3,264. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused.

2-10-12720 Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja 2008. aastal ja 2007. aastal alla lubatud piiri, olles 2008. aastal 0,352, 2007. aastal 0,444 ja 2006. aastal normi piires olles 2,262. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja kõigil vaadeldud aastatel positiivne 2008. aastal 13 444, 2007. aastal 85 990 ja 2006. aastal 270 739. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist kõigil aastatel üle normi: 2008. aastal olles 0,933, 2007. aastal 0,947 ja 2006. aastal 0,914. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhe 2008. aastal 13,892, 2007. aastal 18,024 ja 2006. aastal 10,624. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kas võlgniku maksejõuetuse võib olla põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, kuna käesoleva ajani ei ole võlgnik haldurile üle andnud nõutud dokumente. Ajutine haldur palub välja kuulutada Osaühing Stockwhite, registrikood 11199571, pankrot; nimetada OÜ Stockwhite pankrotihalduriks Martin Krupp. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Viru Maakohtu 19. mai 2010 kohtumäärusega nimetati OÜ Stockwhite ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutine pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmisi toiminguid: suhtles võlgniku esindajaga ja võlausaldajatega – 2 h; tutvus võlgniku 6(9)

2-10-12720 Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 10. juunil 2010 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, Martin Krupp on esitanud kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 01. juulil 2010 kell 15.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Ajutine haldur esitas kohtuistungil taotluse võlgnikult vande võtmiseks. Kohus nõustub ajutise halduri taotlusega, kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile kõiki raamatupidamisdokumente. Lähtuvalt PankrS § 85 lg 1, võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Vastavalt PankrS § 86 lg 1 ja lg 2, kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning võlgniku juhatuse liiget A M tuleb kohustada kinnitama vandega vara, võlgade ja äritegevuse kohta esitatud andmete õigsust. Vande andmine toimub enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 01. juulil 2010 kell 14.45 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Kui võlgnik ei täida vande andmise kohustust, võib kohus teda trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. 8(9)

PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 14 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 1200 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 14 töötunni eest 16 800 krooni. Ajutise halduri vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) suuruseks märgib ajutine haldur 2270,40 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 16 800 krooni ja kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 2270,40 krooni. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kokku 19 070,40krooni. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.