Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.06.2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-08-91800
Kohtuasi
OÜ S hagi AS KG vastu 167.850.- krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
167.850.- krooni
Menetlusosalised
Hageja OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX), hageja seaduslik esindaja JM Hageja lepinguline esindaja advokaat Cardo Soosaar (Advokaadibüroo CASUS, Kaluri 2, 51004 Tartu) Kostja AS KG(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
16.veebruaril 2010.a. ja 6. aprillil 2010.a.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista AS KGOÜ S kasuks 167.850.- (ükssada kuuskümmend seitse tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni tekitatud kahju katteks ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 10.06.2010.a. 20.705,31 ( kakskümmend tuhat seitsesada viis krooni ja 31 senti) krooni.
3.Välja mõista AS KGOÜ S kasuks seadusjärgne viivis 0,0219 % päevas põhinõudelt 167.850.- krooni alates 11.06.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus.
4.Jätta OÜ S menetluskulud täies ulatuses AS KG kanda.
5.Jätta AS KG menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, vaidlustatud asjaolud, hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud.
1.31.05.2006.a. sõlmisid pooled töövõtulepingu millega hageja kohustus teostama Tartus, XXX asuva kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustööd koos tööks vajalike materjalidega vastavalt GBD konstruktiivsele põhiprojektile Töö nr 04-06, selle aluseks olevale arhitektuursele projektile ning sellega seotud eriosade projektidele ja töövõtja hinnapakkumisele nr 353-3/6158.
2.Hageja andis vastavalt lepingu p-des 1.3.3 ja 2.7.1 teostatud ehitustöödele tellija kasuks alates ehitustööde valmimisest 24 kuu pikkuse garantii.
3.Töövõtulepingu p 2.7.3 kohaselt kohustus hageja kõrvaldama oma kulul garantiiperioodil kõik puudused. Juhul kui hageja sellekohast kohustust ei täida, oli kostjal õigus puuudused iseseisvalt või teise töövõtja abiga kõrvaldada ja hageja kohustus hüvitama kõik kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused. Töövõtulepingu p 2.7.2 kohaselt kinnitas hageja, et tema poolt teostatud ehitustööd vastavad lepingus sätestatud nõuetele ja EV seadustele.
4.27.07.2007.a. allkirjastas kostja esindaja hageja teostatud tööde kohta viimase akti nr 10, millega loeti kõik tööd töölepingus kokkulepitu kohaselt vastuvõetuks ning alandati töövõtulepingu järgset hinda vaegtööde arvel 100.000.- krooni võrra.
5.30.07.2007.a. esitas hageja kostjale vastavalt lepingu p 2.5.3 ja 2.7 ehitusjärgse pangagarantii, milleks oli SEB Eesti Ühispanga garantiikiri nr 2007025990. Garantiikirjaga garanteeris SEB pank hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate garantiiperioodi aegsete hageja kohustuste täitmise maksimaalselt summas 167.850.- krooni.
6.12.11.2008.a. esitas kostja hagejale kirjaliku nõudeavalduse garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja avalduse kohaselt ilmnesid ehitise sise- ja välisvaatlusel järgmised vead mille parandamist kostja hagejalt nõudis: - tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid puuduvad ja keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüri väline hüdroisolatsioon on vigastatud; - betoonpõranda ja välisseina liitekohad ei ole tehtud niiskuskindlaks; - soklikorruse välisseina soojuskiht on ehitatud kasutades selleks otstarbeks kõlbmatut materjali ning see tuleks asendada materjaliga EPS120Routa; - valguskastide hüdroisolatsioon on tegemata ja külmasild katkestamata;
- asfaldikatte kalle on vales suunas; - soklikorruse seinte väline hüdroisolatsioonikiht on defektne; - rõdukonstruktsioonid pole töödeldud ilmastikukindlaks. Kostja nõudeavalduses oli viidatud OÜ E ehitusinsener-eksperdi KK poolt koostatud eksperthinnangule. Eksperthinnangus on leitud, et ehitises avastatud niiskuskahjustused on põhjustatud ebatõhusast normidele mittevastavast drenaažilahedusest, kõrge pinnasevee tasemega sobimatutest töövõtetest ning pooleliolevate ja avatud konstruktsioonide kaudu sissetungivast veest.
7.17.11.2008.a. vastas hageja, et ei nõustu nõudeavaldusega kuna eksperthinnangus märgitud puudused ei tulene hageja teostatud töödest.
8.20.11.2008 teatas SEB pank hagejale, et tulenevalt kostja 19.11.2008.a. teatisest on pangal kohustus vastavalt garantiikirjale tasuda kostjale 167.850.- krooni hiljemalt 3.detsembriks 2008.a. ja pank palus nimetatud summa hagejal pangale üle kanda hiljemalt 2.detsembriks 2008.a. 27.11.2008 teatas hageja pangale, et hageja ei nõustu kostja nõudega. 01.12.2008 teatas pank, et pangal pole õigust keelduda garantiikirjas toodud summa kostjale väljamaksmisest, kuna kostja on kõik tingimused garantiikirja realiseerimiseks täitnud. 01.12.2008 kandis hageja 167.850.- SEB panga arvelduskontole ja pank maksis kostjale garantiisumma välja.
9.Hageja on seisukohal, et kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu, VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ja VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimuste mittevastavusi, hõlmab töövõtugarantii üksnes töövõtja poolt tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavusi. Kuna XXX kortermaja ehitusel teostasid ehitustöid mitmed töövõtjad, kelle tööde omavaheline koordineerimine oli kostja kui peatöövõtja ülesandeks, pidi kostja tagama erinevate töövõtjate poolt teostatavate ehitussõlmede sobivuse. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule teostas hageja XXX kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustööd koos tööks vajalike materjalidega vastavalt GBD konstruktiivsele põhiprojektile, selle aluseks olevatele arhitektuursele projektile ning sellega seotud eriosade projektidele ja töövõtja hinnapakkumisele. Kostja esindaja allkirjastas 27.07.2007 teostatud tööde viimase akti, millega loeti kõik töövõtulepingujärgsed tööd kostja poolt vastuvõetuks. Hageja andis ehitustöödele 24 kuuse garantii. Kuna töövõtulepingus 2.7.3 leppisid pooled kokku, et hageja on kohustatud kõrvaldama omal kulul garantiiperioodil kõik puudused, ning juhul kui hageja seda kohustust ei täida, oli kostjal õigus puudused ise kõrvaldada või selleks teise töövõtja abi kasutada ja siis oli hageja kohustused need kulutused hüvitama ning hageja kinnitas lepingu p 2.7.2, et tema poolt teostatud ehitustööd, s.h elemendid ja materjalid vastavad lepingus sätestatud nõuetele ja EV kehtivatele standarditele ja kostja lähtus GBD poolt koostatud konstruktiivsest põhiprojektist ja selle aluseks olevast arhitektuursest projektist ning eriosade projektidest, ei garanteeri hageja selliste vigade ja puuduste kõrvaldamist, mis on tekkinud kostja süül, st. ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi eeskirjade rikkumisest või tavakasutusest põhjustatud normaalsest kulumisest.
Hageja leiab, et KK eksperthinnang tõendab üksnes seda, milliseid vigu ta avastas objekti ülevaatamisel, mitte aga seda kas hageja poolt teostatud tööd vastasid töövõtulepingu tingimustele või mitte. Eksperthinnang tegi kindlaks, et vaja oleks tõhustada drenaaži toimimist, paigaldades täiendav drenaaži kaev sisetrepi alla ja tihendada soklikorruse põranda alla liitekohad ümbritsevate konstruktsioonidega veekindlaks ning ehitada suitsuärastusluuk. Need puudused ei ole tingitud hageja tööst vaid oludele mittevastavast projektist. Tegelikult tekkisid probleemid ehitusel sellest, et kostja ei arvestanud projekteerija soovitusi, vaid valis odavama lahenduse. Kostja oli teadlik sellest et ehitise alune pinnas on veest küllastunud, mistõttu soovitas projekteerija ehitada kas hoone kessooni (veekindlasse karpi) või ehitada hoone ilma keldrita ja teha esimesele korrusele parkla. Kostjale need variandid aga ei sobinud. Tulenevalt eeltoodust ei vastuta hageja kostja 12.11.2008.a nõudeavalduses märgitud ehitise sise- ja välisvaatlusel ilmnenud vigade eest ega ole kohustatud neid parandama. Seega ei ole hageja pangagarantiiga tagatud kohustust rikkunud ning kostjal ei olnud õigus pangagarantiid realiseerida. Kuna kostja realiseeris pangagarantii ilma õigusliku aluseta, tekitas kostja hagejale töövõtulepingu rikkumisega kahju, mille ta on kohustatud vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 hüvitama summas 167.850.- krooni.
10.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 sätestatust ning sellest, et kostja rikub raha maksmise kohustust, võib hageja kui võlausaldaja nõuda kostjalt kui võlgnikult lisaks kohustuse täitmisele ka viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks on käesoleval juhul VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgne määr. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt. Hageja on seisukohal, et tema kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 01.12.2008.a, kui hageja kandis panga regressinõude täitmiseks 167.850.- krooni pangale üle, kuna sellega sai kahju tekitamise koosseis täidetud. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise päevaga ja edasi protsendina tasumata põhinõude summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
11.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu, 27.07.2007.a. allkirjastatud akti tööde üleandmisevastuvõtmise kohta, AS SEB Pank garantiikirja, kostja nõudeavalduse hagejale 12.11.2008.a., OÜ E eksperthinnangu, OÜ S vastuse AS-le KG nõudeavaldusele, AS SEB Panga kirja OÜ-le S 20.11.2008.a., OÜ S vastuse AS-le SEB Pank 27.11.2008.a., AS SEB Pank kirja OÜ-le S 01.12.2008.a., OÜ S kirja KGAS-le ning kaetud tööde aktid 20.07.2006.a. ja 08.09.2006.a. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajatena ka MR, KK ja Erlend Kollomi. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
12.Kostja väidetel oli ta sunnitud esitama avalduse garantiikirja täitmiseks kuna hageja hoolimata korduvatest meeldetuletustest oma kohustusi ei täitnud. Kostja esitas hagejale esimese teate garantiiajal ilmnenud puudustest 05.11.2007.a. ning ekirjade teel päringud veel 16.11.2007.a. ja 27.11.2007.a. 10.01.2008 esitas kostja hagejale nõudeavalduse garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid see jäi vastuseta.
13.2008.a. aprillis tellis kostja ehitusekspertiisi ja edastas selle hagejale. 04.08.2008 toimus kostja kontoris koosolek millest võtsid osa poolte esindajad ja ekspert. Lepiti kokku, et hageja
alustab võimalikult kiiresti garantiitööde teostamist, kuid hageja seda ikkagi ei teinud, vaid teatas, et on nõus ainult asfaldi garantiikorras ümber tegema.
14.24.10.2008 saatis kostja hagejale uuesti kirja milles teatas, et garantiitööd on vaja teostada täies mahus. Sellele kirjale hageja ei reageerinud. Viimase nõude hagejale esitas kostja 12.11.2008.a. Kuna hageja ei asunud täitma poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut, esitas kostja 19.11.2008 AS-ile SEB Pank teatise, milles teatas soovist realiseerida garantiikiri.
15.Hageja töö oli töövõtulepingu kohaselt teostada XXX, Tartus kortermaja soklikorruse, välisterritooriumi ja majakarbi ehitus. Peale hageja oli kostjal välisterritooriumi ja soklikorruse ehitamisel veel 2 töövõtjat. Esimene paigaldas drenaaži, teine krohvis hageja poolt paigaldatud soklivöö. Kõik ülejäänud tööd – kaevetööd, vaiatööd, täitetööd, seinte ladumistööd, betoonivööd, soojussõlme paigaldus ja hüdroisolatsioonitööd, valguskastide ehitus, tagasitäide ja asfalteerimine tehti hageja poolt.
16.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja pidi kõikide ehitussõlmede sobivuse tagama. Hageja pidi erinevate ehitussõlmede mittesobivuse korral lähtuma lepingu p 2.2.1 alusel heast ehitustavast ja ehitusstandarditest. 17 Hageja ei ole ehitustöid teostades kinni pidanud lepingu p-st 1.1.1 nimetatud alusdokumentidest, vaid on neid ise ümber teinud. Hageja poolt teostatud tööd olid puudustega. Kostja ei nõustu sellega, et poolte vahel kokku lepitud lepingu hinna alandamine vaegtööde arvelt välistab hagejapoolse garantiikohustuse täitmise. Vaegtööde puhul saab nõuda hinna alandamist VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel. 27.07.2007 allkirjastatud vaegtööde akt ei puuduta hageja töid soklikorrusel ja selle välisümbruses teostatud töid.
18.Kostja on seisukohal, et hageja väide, et garantii ei kehti kuna tööd on vastu võetud kostja poolt, on asjakohatu. Hageja on andnud vastavalt lepingu p-le 2.7.1. ja 1.3.3. garantii 24 kuuks ja see ei lõpe tööde üleandmisel vastuvõtmisel. Kostja leiab, et garantii oli kehtiv ja see sai realiseeritud kostja poolt õiguslikul alusel. VÕS § 155 lg 1 järgi võib isik (garantii andja) majandus- või kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Tulenevalt VÕS § 155 lg 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Garantiidokument on nõudegarantii, mis on garantii andmise aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu maksekohustus. Seega ei saa hageja esitada garantiiga tagatavast kohustusest (töövõtulepingust) tulenevaid või sellega seonduvaid vastuväiteid. Kostja täitis garantiis esitatud tingimused garantii realiseerimiseks, millest tulenevalt ei ole hageja kahju hüvitamise nõue ning viivise nõue põhjendatud. Kostja leiab, et hageja väide nagu oleks kostja tekitanud hagejale kehtiva garantii realiseerimisega kahju, on meelvaldne. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kahju tekkinud, s.t. et tema vara on vähenenud ning seda kostja süü tõttu (TsMS § 230, § 127 lg 4).
19.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja pooltevahelise kirjavahetuse 5.novembrist 2007.a., kostja nõudeavalduse hagejale 10.01.2008.a. garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, kostja e-kirja hagejale 24.10.2008.a., 02.06.2006.a. koosoleku protokolli, pooltevahelise kirjavahetuse 20.06.2007.a. ja 28.06.2007.a., Tartu Linnavalitsuse nõude kõnniteede taastamise ja sulgemislubade kohta, hageja juhatuse liikme e-kirja kostjale 29.09.2008.a., hageja objektijuhi Heldur Orava e-kirja kostjale 24.10.2008.a., ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, OBD konstruktiivse põhiprojekti seletuskirja, Tartu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve väljastatud ehitise ülevaatuse akti, LLe-kirja 09.06.2006 koos e- kirjaga JK koos maaaluste ehitiste hüdroisoleerimise toote informatsioonidega, LL -kirja 21.09.2006.a. JM ja 26.09.2006 koosoleku protokolli.
Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana ka KK, TR ja LL. Kohtuotsuse põhjendused.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja teostas kostjaga 31.05.2006.a sõlmitud töövõtulepingu alusel Tartus, aadressil XXX asuva kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustöid; - 27.07.2007.a allkirjastas kostja esindaja hageja poolt teostatud tööde kohta viimase akti, millega loeti kõik töövõtulepingu järgsed tööd kostja poolt vastu võetuks; - 30.07.2007.a esitas hageja kostjale vastavalt töövõtulepingule ehitusjärgse pangagarantii, milleks oli AS SEB Eesti Ühispank garantiikiri nr 2007025990. Garantiikirjaga garanteeris pank töövõtulepingust tulenevate garantiiperioodi aegsete hageja kohustuste täitmise maksimaalselt summas 167.850.- krooni; - 05.11.2007.a saatis kostja esindaja TRhageja juhatuse liikmele Mati Laursonile e-kirja teel nimekirja töödest, mille garantiikorras parandamist kostja soovis. Selles kirjas oli muuhulgas märgitud, et keldrikorrusel tuleb vundamendi ja seina ühenduskohtadest vesi ning probleem on valguskastidega; - 28.11.2007.a saatis hageja esindaja JM kostjale e-kirja teel vastuse, milles märkis, et keldrikorruse märgumine on põhjustatud mitte toimivast drenaažist ning valguskastid on ehitatud vastavalt projektile; - 10.01.2008.a esitas kostja hagejale kirjaliku nõudeavalduse garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja kirjalikus nõudeavalduses olid märgitud samad puudused, mis 05.11.2007.a hagejale saadetud e-kirjas; - 17.01.2008.a esitas hageja kostja nõudeavaldusele kirjaliku vastuse, milles ta teatas, et hageja ei nõustu kostja nõudmistega. Hageja vastuses on viidatud sellele, et keldri niiskusprobleem võib olla põhjustatud mitte toimivast drenaažist; - 03.04.2008.a teostas ehitusinsener KKkostja tellimusel XXX asuva korterelamu ekspertiisi; - 12.11.2008.a esitas kostja hagejale kirjaliku nõudeavalduse garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja nõudeavalduses on viidatud ekspert KK eksperthinnangule ning nõutakse järgmiste vigade parandamist: 1) keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid puuduvad ja keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüri väline hüdroisolatsioon on vigastatud; 2) keldrikorruse parkla betoonpõranda ja välisseina liitekohad ei ole tehtud niiskuskindlaks; 3) soklikorruse välisseina soojuskiht on ehitatud kasutades selleks otstarbeks kõlbmatut materjali EPS100F ning see tuleks asendada materjaliga EPS120 Routa; 4) valguskastide hüdroisolatsioon on tegemata ja külmasild katkestamata; 5) Raatuse tänava poolse valguskasti kõrval on asfaldikatte kalle suunatud hoone poole; 6) soklikorruse seinte väline hüdroisolatsioonikiht on defektne; 7) rõdukonstruktsioonid pole töödeldud ilmastikukindlaks. - 17.11.2008.a esitas hageja kostja nõudeavaldusele vastuse, milles ta teatas, et hageja ei nõustu kostja nõudega, kuna hageja on teinud kõik tööd vastavalt ehitusprojektile; - 19.11.2008.a esitas kostja AS-le SEB Pank nõude hageja poolt töövõtulepingu alusel antud pangagarantii realiseerimiseks garantiikirja maksimaalses summas 167.850.- krooni; - AS SEB Pank kandis garantiikirja alusel kostja arveldusarvele üle 167.850.- krooni; - hageja täitis AS SEB Pank regressnõude, kandes pangale üle 167.850.- krooni.
21.Pooled vaidlevad selle üle kas kostja oli õigustatud realiseerima hageja poolt töövõtulepingust tulenevate garantiikohustuste täitmise tagamiseks antud pangagarantii ning kas pangagarantii realiseerimisega on kostja hagejale tekitanud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kahju, mille hüvitamist on hagejal õigus kostjalt nõuda.
22.Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles mis on garantii, millised õigusnormid reguleerivad garantii andmist ning sellest tulenevate kohustuste täitmist ning kas ja millisel alusel on õigus nõuda võlgnikul võlausaldajalt garantiisumma väljamõistmist. Kohus leiab, et garantii puhul on tegemist nn kolmnurksuhtega, milles osalevad garantii andja, kelleks on käesoleval juhul AS SEB Pank, garantii tellija ehk hageja ja garantii saaja ehk kostja. Panga ja hageja vahelise õigussuhte aluseks on garantiileping (garantii), mille sisu reguleerib VÕS § 155, garantii tellija ja garantii saaja vahelise õigussuhte aluseks on töövõtuleping, mida reguleerib VÕS § 635. VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Käeoleval juhul on garantiilepinguks panga poolt välja antud garantiikiri nr 2007025990, mille kohaselt AS SEB Pank (garant) garanteerib OÜ S (garantii tellija) ja AS KG(garantii saaja) vahel 31.05.2006.a. sõlmitud töövõtulepingust nr 1-06 tulevate garantiiperioodi aegsete garantii tellija kohustuste täitmise maksimaalselt summas 167.850.- krooni, kusjuures garantiilepingu p 1 kohaselt peab garantii saaja esitama põhjendatud kirjaliku nõude, juhul kui garantii tellija ei täida oma kohustusi ning avalduse peab olema esitatud posti teel, tähitud kirjaga või esitatud allkirja vastu. VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid vastavalt VÕS §-le 155 lg 3. Eeltoodust tulenevalt on garantiist tulenev panga maksekohustus garantiiga tagatavast õigussuhtest sõltumatu ja garantiisumma väljamaksmise kohustuse tekkimise eelduseks oli käesoleval juhul vastavalt garantiikirjale kostjapoolse kirjaliku nõude esitamine garantii kehtivuse ajal, kusjuures nõue pidi sisaldama garantii tellija poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Kuivõrd eelpoolnimetatud garantiikirjaga võttis pank omale kohustuse maksta kostjale tema poolt esitatud kirjaliku nõude alusel välja garantiisumma 167.850.- krooni ja garantiikirjast tulenev panga maksekohustus ei sõltu garantiiga tagatava kohustuse olemasolust või selle rikkumise tegelikust toimumisest ning pank ei saa kasutada garantiisumma väljamaksmise nõude suhtes garantiiga tagatavast võlasuhtest tulenevaid vastuväiteid nagu nähtub garantiikirjast ja VÕS §-st 155 lg 2 ja lg 3, käitus pank garantiisumma väljamaksmisel õiguspäraselt.
23.Edasi kontrollib kohus kas hageja kui töövõtja täitis oma töövõtulepingust tulenevad kohustused korrektselt ja kas tal on tulenevalt nimetatust ning juhindudes VÕS § 115 sätestatust õigus nõuda kostjalt lepingulise kahju hüvitamist summa näol mis pank garantiisummana kostjale välja maksis või mitte. VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille
kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu, tuleb kohtul kontrollida kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule või oli kostjal õigus nõuda tehtud töös puuduste kõrvaldamist ning selle kõrvaldamata jätmisel kahju hüvitamist. Kostja väidetel olid hageja poolt tehtud töös järgmised puudused: - tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid puuduvad ja keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüri väline hüdroisolatsioon on vigastatud; - betoonpõranda ja välisseina liitekohad ei ole tehtud niiskuskindlaks; - soklikorruse välisseina soojuskiht on ehitatud kasutades selleks otstarbeks kõlbmatut materjali ning see tuleks asendada materjaliga EPS120Routa; - valguskastide hüdroisolatsioon on tegemata ja külmasild katkestamata; - asfaldikatte kalle on vales suunas; - soklikorruse seinte väline hüdroisolatsioonikiht on defektne; - rõdukonstruktsioonid pole töödeldud ilmastikukindlaks.
24.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kohustus hageja teostama Tartus, XXX asuva kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustööd koos tööks vajalike materjalidega vastavalt GBD (GBDOÜ) konstruktiivsele põhiprojektile, selle aluseks olevale arhitektuursele projektile ning sellega seotud eriosade projektidele ja töövõtja hinnapakkumisele nr 353-3/6158, milles märgitud read moodustavad töö koos materjalidega töövõtja kulu. Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt vastutab hageja üksnes XXX kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustööde ning selleks kasutatud materjalide kvaliteedi eest, samuti poolte vahel kokku lepitud lepinguväliste lisatööde eest, mille pooled on täiendavalt kokku leppinud ning mida tõendab poolte vahel allkirjastatud akt nr 10 teostatud tööde vastuvõtmise kohta. Seega oli hageja kohustatud kõrvaldama üksnes nendes töödes avastatud puudused.
25.Kõigepealt on kostja seisukohal, et hageja ei ole ehitanud objektil XXX, Tartus oleva hoone soklikorrust niiskuskindlaks või esinevad hageja poolt puudustega tehtud töö tulemusena hoone soklikorrusel vee- ja niiskuskahjustused nagu väidab kostja. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu tuleks hageja väited drenaažilahenduse puudulikkusest jätta tähelepanuta, sest sellel alusel kostja hageja vastu nõuet ei esitanud. Kohus leiab, et selleks, et tuvastada millest tulenevad XXX soklikorruse vee- ja niiskuskahjustused ja kas need on tingitud hageja puudustega tööst, tuleb kohtul ka seda asjaolu kontrollida. Kohus nõustub hagejaga, et hageja ei vastuta drenaaži paigaldamisest põhjustatud puuduste eest, sest selle töö tegemiseks ei olnud pooled lepingut sõlminud. Drenaaži paigaldas XXX objektile OÜ V, kes ei allunud hagejale, vaid otse kostjale. Eeltoodu leidis kohtuistungil tõendamist tunnistajate MR ja EK ütlustega. MR teostas objektil omaniku järelevalvet ja EK oli OÜ V tööde juhataja. OÜ E ehitusinsener-eksperdi KK poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt, mida kohus hindab kui eriteadmistega isiku arvamust, ja tema kohtuistungil tunnistajana antud ütlustega leidis tõendamist, et projektis puudusid hoolimata erakordselt kõrgest pinnasevee tasemest ettekirjutused või abinõud niiskusega kokkupuutuvate betoonkonstruktsioonide rajamiseks. Ka ei olnud hoonele valitud drenaažlahendus piisav, kuna hoone ehitati vanasse jõesängi, mida kinnitas tunnistaja KK, kes projekteeris hoonele drenaažilahenduse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei täida drenaaž veest küllastunud pinnases oma funktsiooni. Seetõttu soovitaski tunnistaja ehitada hoone kessooni (veekindlasse karpi) või rajada hoone ilma keldrita ja teha esimesele korrusele parkla. Kostjale kumbki variant ei sobinud, kuna esimene oli liiga kallis ja teise puhul oleksid ära jäänud esimesele korrusele kavandatud äripinnad. Kostja lootis, et piisab drenaažist ja hüdroisolatsioonist, et hoida ära liigniiskest pinnasest tekkida võivad niiskusprobleemid. Ka tunnistaja MR ütluste kohaselt ei piisa ainult hüdroisolatsioonist, et hoida ära vee tungimine
hoone keldrisse. Tunnistaja LL ütluste kohaselt on drenaaž oluline osa kogu hoone hüdroisolatsioonisüsteemist. Kui drenaaž oleks toiminud laitmatult ja hüdroisolatsioon oleks paigaldatud nõuetekohaselt, ei oleks objektil vee kahjustusi olnud. Samas kinnitas LL hüdroisolatsioon XXX objektil ehitati vastavalt projektile. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil leidis tõendamist, et drenaaž XXX objektil ei ole välja ehitatud vastavalt projektile. Parkimisala ja parklasse sissesõidu kõrvale ei paigaldatud drenaažitorustikku, s.o. 2 2-meetrist drenaažikiirt jäeti paigaldamata. Nimetatu leidis kohtuistungil tõendamist EK ja MR ütlustega. Sellise otsuse võttis MR ütluste kohaselt vastu kostja kui töö tellija. Kuna kostja võttis tunnistajate MR ütluste kohaselt vastu ka otsuse mitte ehitada keldri betoonpõranda ja välisseina liitumiskohad niiskuskindlaks, tekkisid hoones eelpoolnimetatud põhjustel vee- ja niiskuskahjustused, mille kõrvaldamist nõudis kostja alusetult hagejalt. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu puuduksid XXX objektil keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid ja keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüri väline hüdroisolatsioon oleks vigastatud, ei ole õige. XXX ehitusobjektil omanikujärelevalvet teostanud MR kinnitas kohtus, et hageja ehitas keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüürid vastavalt projektile ning tugimüüride ja keldriseina liitumiskoha vahel on olemas vajumisvuugid. Tunnistaja ütluste kohaselt on keldri seinad tehtud Columbia kivist ja sissesõidutee müürid monoliit-raudbetoonist, mistõttu ei olegi ilma vajumisvuukideta võimalik seda teha, sest tegemist on kahe erineva materjali kokkupuute punktiga. Tunnistaja arvates ei märganud ekspert KK seda vajumisvuuki, kuna see oli kaetud viimistluskihiga. Ka tunnistaja KK kinnitas kohtus, et tugimüüri ja seina vahelist vuuki ei olnud võimalik vaadelda, kuna see oli soojustuskrohviga kaetud. Kuna ekspertiisi käigus ehituskonstruktsioone ei avatud ja maapinda lahti ei kaevatud, on üksnes oletuslik eriteadmistega isiku arvamus, et keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid puuduvad ning väline hüdroisolatsioon on vigastatud. MR ütluste kohaselt veendus ta tööde vastuvõtmise ajal ehitusjärelevalve teostajana, et hüdroisolatsioonikiht oli olemas. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja väide nagu puuduksid XXX objektil keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid ja keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüri väline hüdroisolatsioon oleks vigastatud on paljasõnaline ja ümber lükatud eelpoolnimetatud tõenditega. Ka kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud ehitustööde päeviku lehed, eriteadmistega isiku poolt koostatud arvamus, KK tunnistajana antud ütlused ja kaetud tööde aktid hageja eelpooltoodud väidet ümber ei lükka.
26.Edasi kontrollib kohus kas XXX objekti soklikorruse välisseina soojuskiht on ehitatud kasutades selleks otstarbeks kõlbmatut materjali EPS100F ning see tuleks asendada materjaliga EPS120 Routa. Tunnistaja MR ütluste kohaselt ehitas hageja soklikorruse välisseina kasutades selleks materjali EPS100F, kuid tegi seda kostja nõusolekul ning põhjusel, et vastasel juhul ei oleks hoone mahtunud kinnistule. Otsus võeti vastu töökoosolekul. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta EPS100F soojustuskihi antud tingimustesse sobivuse kohta järelepärimise selle materjali edasimüüjale, kes kinnitas selle materjali sobivust antud tingimustes kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt kostja nõudeavalduses märgitud puudust tegelikult ei esine, sest teise materjali kasutamise kooskõlastasid töö tellija, töövõtja ja järelevalvaja, millest tulenevalt ei saa olla osundatu puuduseks mida hageja peaks töö tellija nõudmisel kõrvaldama, mistõttu ei saa hageja ka selle eest vastutada ega ole kohustatud seda kõrvaldama.
27.Kostja väide nagu oleks hageja jätnud objektil valguskastide hüdroisolatsiooni tegemata ja külmasilla katkestamata on ümber lükatud tunnistaja MR ütlustega, kelle ütluste kohaselt ehitas OÜ S valguskastid vastavalt kostja nõusolekul muudetud projektile. Valguskastide konstruktsiooni muutmise vajaduse tingis välisseina konstruktsioonide muutmine. Seega ei
vastuta hageja kostja nõudeavalduse nimetatud punkti eest kuna hageja teostas enda töö vastavalt ehitusprojektile ning omanikujärelevalve luges hageja töö lepingutingimustele vastavaks.
28.Kostja väite osas, mille kohaselt on hageja poolt hoone ümber pandud asfaldikatte kalle suunatud hoone poole, nõustub kohus kostjaga, et selline puudus hageja töös ilmnes garantiiperioodi jooksul. Nimetatu on tõendatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja KK ütlustega ja tema poolt antud eriteadmistega isiku arvamusega, kelle hinnangul võis selle põhjustada asjaolu, et kõnnitee konstruktsioon on tehtud täitepinnasele. Aluspinna vajumisel vajus järgi ka asfaltkate. Tulenevalt aga asjaolust, et hageja oli valmis paigaldama hoone perimeetril täiendava asfaltvöö valguskasti ümbruses, mida oma kirjas 24. oktoobrist 2008.a. TR kinnitas OÜ S objektijuht Heldur Orav ja mille kohta andis kohtuistungil ütlusi TR, kuid TR sellega ei nõustunud, vaid nõudis kogu Raatuse tänava äärse kõnnitee asfalteerimist, on käesoleval juhul tegemist võlausaldaja viivitusega ja võlgnik oma kohustuste rikkumise eest VÕS § 119 lg 2 kohaselt ei vastuta, sest ta ei ole kohustusi rikkunud ei tahtlikult ega raske hooletuse tõttu. KK arvamusega on tõendatud, et asfaldikalle oli ainult Raatuse tänava poolse valguskasti kõrval. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli seda võimalik kohtparandusega. Eeltoodust tulenevalt oli hageja pakutud lahendus – kohtparandus valguskasti ümbruses puuduse kõrvaldamiseks piisav ja kostja keeldus õigustamatult hageja pakutud puuduse kõrvaldamisest. Kuna hageja ei vastuta selle puuduse kõrvaldamata jätmise eest, ei olnud kostjal õigust selle puuduse kõrvaldamiseks pangagarantiid realiseerida.
29.Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu oleks soklikorruse seintel niiskuskahjustused, mis on põhjustatud kas hoone taga paikneval terrassil valgusaken-suitsuärastusluugi puudumisest või välise hüdroisolatsioonikihi defektidest ning mis on tõendatud eksperthinnanguga, ei ole õige. Eksperthinnangus on püstitatud vaid selline kahtlus, et soklikorruse seinte väline hüdroisolatsioonikiht võib olla vigastatud. Eksperthinnangus on märgitud, et täpse vastuse andmiseks tuleb uuritavates kohtades väline tagasitäide eemaldada, mida aga tehtud ei ole. Tunnistaja MR ütluste kohaselt suitsuärastusluugi paigaldamine hageja töö aga ei olnud. Seega ei ole tõendatud, et selline puudus XXX objektil esineks või et hageja selle eest vastutada saaks ja seda puudust kõrvaldama oleks kohustatud.
30.Kohus leiab, et hageja ei saa vastutada ka selle eest, et XXX hoone rõdukonstruktsioonid ei ole viimistletud ilmastikukindlaks. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt pidi hageja teostama maja vundamendi ja majakarbi ehitustööd. Tunnistaja MR ütluste kohaselt kuulub rõdude lõppvärviga katmine viimistlustööde hulka, millise töö tegemist pooled aga kokku leppinud ei olnud. Kuna tunnistajate MR ja KK ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kruntvärviga rõdukonstruktsioone ilmastikukindaks muuta ei saa, ei vastuta hageja ka nimetatud puuduse eest. Kohus leiab, et eelpoolnimetatut ei lükka ümber ei kostja poolt esitatud ehitustööde päeviku leht nr. 1088845 ja kaetud tööde akt 0585398 ega ka tunnistaja KK kohtuistungil antud ütlused.
31.Tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-des 25-30 seisukohale, et hageja ei rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut kostja poolt nõudeavalduses märgitud punktides või hageja ei vastuta kostja poolt nõudeavalduses märgitud rikkumiste eest, ei olnud kostjal õigus maksma panna hageja poolt antud pangagarantiid ning selle maksma panemisega tekitas kostja hagejale kahju, mille hüvitamist on kostjal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Hagejale on kahju tekitatud hagetavas summas sellega, et hageja vara hulk on vähenenud 167.850.- krooni suuruses summas, kuna hageja kandis nimetatud summa üle AS-le SEB Pank ja pank maksis selle kostjale garantiisummana välja. Kahju tekkimise on põhjustanud hagejale kostja, kes pani pangagarantii maksma ja nõudis selle väljamaksmist ilma selleks õiguslikku alust omamata. Kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel on olemas ka põhjuslik seos, sest hagejal ei oleks kahju tekkinud kui kostja ei oleks pangagarantiid maksma pannud.
Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks 167.850.- krooni.
32.Kohus on seisukohal, et hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt asjaolust, et hageja viivisenõue muutus sissenõutavaks 01.12.2008.a., s.o. päeval, mil hageja pangagarantii pangale maksis ja VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli enne 01.01.2009.a. 2,50 %, enne 01.07.2009.a. 1,00% ja enne 01.10.2010.a. 1,00% , on hageja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise ajaga 20.705,31 krooni /1354,29 (2008.a. viivis) + 13.427,99 (2009.a.viivis) + 5923,03 (2010.a. viivis)/. Tulenevalt TsMS § 367, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, tuleb kostjalt viivis alates 11.06.2010.a. välja mõista protsendina põhinõudest, mille suuruseks on käesoleval ajal 0,0219178 % päevas kuni nõude kohase täitmiseni kostja poolt. Menetluskulude jaotamine.
33.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, jäävad hageja menetluskuludeks olevad riigilõiv ja hageja esindajakulu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad sama seadusesätte alusel kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133 lg 1, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 167.850.- krooni, ongi see käesolevas tsiviilasjas tsiviilasja hinnaks.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.