Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja on seisukohal, et kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu, VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ja VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimuste mittevastavusi, hõlmab töövõtugarantii üksnes töövõtja poolt tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavusi. Kuna Raatuse 83 kortermaja ehitusel teostasid ehitustöid mitmed töövõtjad, kelle tööde omavaheline koordineerimine oli kostja kui peatöövõtja ülesandeks, pidi kostja tagama erinevate töövõtjate poolt teostatavate ehitussõlmede sobivuse. K. K. eksperthinnang tõendab üksnes seda, milliseid vigu ta avastas objekti ülevaatamisel, mitte aga seda kas hageja teostatud tööd vastasid töövõtulepingu tingimustele või mitte. Eksperthinnang tegi kindlaks, et vaja oleks tõhustada drenaaži toimimist, paigaldades täiendav drenaaži kaev sisetrepi alla ja tihendada soklikorruse põranda alla liitekohad ümbritsevate konstruktsioonidega veekindlaks ning ehitada suitsuärastusluuk. Need puudused ei ole tingitud hageja tööst, vaid oludele mittevastavast projektist. Tegelikult tekkisid probleemid ehitusel sellest, et kostja ei arvestanud projekteerija soovitusi, vaid valis odavama lahenduse. Kostja oli teadlik sellest, et ehitise alune pinnas on veest küllastunud, mistõttu soovitas projekteerija ehitada kas hoone kessooni (veekindlasse karpi) või ehitada hoone ilma keldrita ja teha esimesele korrusele parkla. Kostjale need variandid aga ei sobinud. Tulenevalt eeltoodust ei vastuta hageja kostja 12.11.2008.a nõudeavalduses märgitud ehitise sise- ja välisvaatlusel ilmnenud vigade eest ega ole kohustatud neid parandama. Seega ei ole hageja pangagarantiiga tagatud kohustust rikkunud ning kostjal ei olnud õigus pangagarantiid realiseerida. Kuna kostja realiseeris pangagarantii ilma õigusliku aluseta, tekitas kostja hagejale töövõtulepingu rikkumisega kahju, mille ta on kohustatud vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 hüvitama. Hageja kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 01.12.2008, kui ta kandis panga regressinõude täitmiseks 167 850 krooni pangale üle, kuna sellega sai kahju tekitamise koosseis täidetud. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 ning sellest, et kostja rikub raha maksmise kohustust, võib hageja kui võlausaldaja nõuda kostjalt kui võlgnikult lisaks kohustuse täitmisele ka viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne määr. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli sunnitud esitama avalduse garantiikirja täitmiseks, kuna hageja hoolimata korduvatest meeldetuletustest oma kohustusi ei täitnud. Kostja esitas hagejale esimese teate garantiiajal ilmnenud puudustest 05.11.2007 ning e-kirjade teel päringud veel 16.11.2007 ja 27.11.2007. 10.01.2008 esitas kostja hagejale nõudeavalduse garantiiajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid see jäi vastuseta. 2008.a aprillis tellis kostja ehitusekspertiisi ja edastas selle hagejale. 04.08.2008 toimus kostja kontoris koosolek, millest võtsid osa poolte esindajad ja ekspert. Lepiti kokku, et hageja alustab võimalikult kiiresti garantiitööde teostamist, kuid hageja seda ikkagi ei teinud, vaid teatas, et on nõus ainult asfaldi garantiikorras ümber tegema. 24.10.2008 saatis kostja hagejale uuesti kirja milles teatas, et garantiitööd on vaja teostada täies mahus. Sellele kirjale hageja ei reageerinud. Viimase nõude hagejale esitas kostja 12.11.2008. Kuna hageja ei asunud täitma poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut, esitas kostja 19.11.2008 AS-ile SEB Pank teatise, milles teatas soovist realiseerida garantiikiri. 3(11)

Hageja töö oli töövõtulepingu kohaselt teostada Raatuse 83, Tartus kortermaja soklikorruse, välisterritooriumi ja majakarbi ehitus. Peale hageja oli kostjal välisterritooriumi ja soklikorruse ehitamisel veel kaks töövõtjat. Esimene paigaldas drenaaži, teine krohvis hageja poolt paigaldatud soklivöö. Kõik ülejäänud tööd: kaevetööd, vaiatööd, täitetööd, seinte ladumistööd, betoonivööd, soojussõlme paigaldus ja hüdroisolatsioonitööd, valguskastide ehitus, tagasitäide ja asfalteerimine tegi hageja. Hageja pidi erinevate ehitussõlmede mittesobivuse korral lähtuma lepingu p 2.2.1 alusel heast ehitustavast ja ehitusstandarditest. Hageja ei ole ehitustöid teostades kinni pidanud lepingu p-st 1.1.1 nimetatud alusdokumentidest, vaid on neid ise ümber teinud. Hageja teostatud tööd olid puudustega. Vaegtööde puhul saab nõuda hinna alandamist VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel. 27.07.2007 allkirjastatud vaegtööde akt ei puuduta hageja töid soklikorrusel ja selle välisümbruses teostatud töid. Hageja väide, et garantii ei kehti, kuna kostja on tööd vastu võtnud, on asjakohatu. Hageja on andnud vastavalt lepingu p-le 2.7.1 ja 1.3.3 garantii 24 kuuks ja see ei lõpe tööde üleandmisel-vastuvõtmisel. Garantii oli kehtiv ja see sai realiseeritud õiguslikul alusel. VÕS § 155 lg 1 järgi võib isik (garantii andja) majandus- või kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Tulenevalt VÕS § 155 lg 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Garantiidokument on nõudegarantii, mis on garantii andmise aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu maksekohustus. Seega ei saa hageja esitada garantiiga tagatavast kohustusest (töövõtulepingust) tulenevaid või sellega seonduvaid vastuväiteid. Kostja täitis garantiis esitatud tingimused garantii realiseerimiseks, millest tulenevalt ei ole hageja kahju hüvitamise nõue ning viivise nõue põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kahju tekkinud, s.t et tema vara on vähenenud ning seda kostja süül. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 167 850 krooni tekitatud kahju katteks ja seisuga 10.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 20 705,31 krooni ning viivis 0,0219% päevas põhinõudelt alates 11.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja oli õigustatud realiseerima hageja töövõtulepingust tulenevate garantiikohustuste täitmise tagamiseks antud pangagarantiid ning kas pangagarantii realiseerimisega on kostja hagejale tekitanud töövõtulepingust tuleneva kahju, mille hüvitamist on hagejal õigus kostjalt nõuda. Panga ja hageja vahelise õigussuhte aluseks on garantiileping (garantii), mille sisu reguleerib VÕS § 155, garantii tellija ja garantii saaja vahelise õigussuhte aluseks on töövõtuleping, mida reguleerib VÕS § 635. Garantiilepinguks on panga garantiikiri nr 2007025990, mille kohaselt AS SEB Pank (garant) garanteerib OÜ Savekate (garantii tellija) ja AS Kindlus Grupp (garantii saaja) vahel 31.05.2006 sõlmitud töövõtulepingust tulevate garantiiperioodi aegsete garantii tellija kohustuste täitmise maksimaalselt 167 850 krooni, kusjuures garantiilepingu p 1 kohaselt peab garantii saaja esitama põhjendatud kirjaliku nõude, juhul kui garantii tellija ei täida oma kohustusi ning avalduse peab olema esitatud posti teel, tähitud kirjaga või esitatud allkirja vastu.

4(11)

VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid vastavalt VÕS §-le 155 lg 3. Eeltoodust tulenevalt on garantiist tulenev panga maksekohustus garantiiga tagatavast õigussuhtest sõltumatu ja garantiisumma väljamaksmise kohustuse tekkimise eelduseks oli käesoleval juhul vastavalt garantiikirjale kostjapoolse kirjaliku nõude esitamine garantii kehtivuse ajal, kusjuures nõue pidi sisaldama garantii tellija poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Kuivõrd eelpoolnimetatud garantiikirjaga võttis pank omale kohustuse maksta kostjale tema esitatud kirjaliku nõude alusel välja garantiisumma 167 850 krooni ja garantiikirjast tulenev panga maksekohustus ei sõltu garantiiga tagatava kohustuse olemasolust või selle rikkumise tegelikust toimumisest ning pank ei saa kasutada garantiisumma väljamaksmise nõude suhtes garantiiga tagatavast võlasuhtest tulenevaid vastuväiteid nagu nähtub garantiikirjast ja VÕS §-st 155 lg 2 ja lg 3, käitus pank garantiisumma väljamaksmisel õiguspäraselt. VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu, tuleb kohtul kontrollida kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule või oli kostjal õigus nõuda tehtud töös puuduste kõrvaldamist ning selle kõrvaldamata jätmisel kahju hüvitamist. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kohustus hageja teostama Tartus, Raatuse 83 asuva kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustööd koos tööks vajalike materjalidega vastavalt GBD (Green Building Development OÜ) konstruktiivsele põhiprojektile, selle aluseks olevale arhitektuursele projektile ning sellega seotud eriosade projektidele ja töövõtja hinnapakkumisele nr 353-3/6158, milles märgitud read moodustavad töö koos materjalidega töövõtja kulu. Eeltoodust tulenevalt vastutab hageja üksnes Raatuse 83 kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustööde ning selleks kasutatud materjalide kvaliteedi eest, samuti poolte vahel kokku lepitud lepinguväliste lisatööde eest, mille pooled on täiendavalt kokku leppinud ning mida tõendab poolte vahel allkirjastatud akt nr 10 teostatud tööde vastuvõtmise kohta. Seega oli hageja kohustatud kõrvaldama üksnes nendes töödes avastatud puudused. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga nagu tuleks hageja väited drenaažilahenduse puudulikkusest jätta tähelepanuta, sest sellel alusel kostja hageja vastu nõuet ei esitanud. Selleks, et tuvastada, millest tulenevad Raatuse 83 soklikorruse vee- ja niiskuskahjustused ja kas need on tingitud hageja puudustega tööst, tuleb ka seda asjaolu kontrollida. Hageja ei vastuta drenaaži paigaldamisest põhjustatud puuduste eest, sest selle töö tegemiseks ei olnud pooled lepingut sõlminud. Drenaaži paigaldas Raatuse 83 objektile OÜ Vesimutt, kes ei allunud hagejale, vaid otse kostjale. Eeltoodu leidis kohtuistungil tõendamist tunnistajate M. R. ja E. K. ütlustega. M. R. teostas objektil omaniku järelevalvet ja E. K. oli OÜ Vesimutt tööde juhataja. OÜ Ehitusseire ehitusinsener-eksperdi K. K. poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt ja K. K. kohtuistungil tunnistajana antud ütlustega leidis tõendamist, et projektis puudusid hoolimata erakordselt kõrgest pinnasevee tasemest 5(11)

ettekirjutused või abinõud niiskusega kokkupuutuvate betoonkonstruktsioonide rajamiseks. Ka ei olnud hoonele valitud drenaažlahendus piisav, kuna hoone ehitati vanasse jõesängi, mida kinnitas tunnistaja K. K., kes projekteeris hoonele drenaažilahenduse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei täida drenaaž veest küllastunud pinnases oma funktsiooni. Seetõttu soovitaski tunnistaja ehitada hoone kessooni (veekindlasse karpi) või rajada hoone ilma keldrita ja teha esimesele korrusele parkla. Kostjale kumbki variant ei sobinud, kuna esimene oli liiga kallis ja teise puhul oleksid ära jäänud esimesele korrusele kavandatud äripinnad. Kostja lootis, et piisab drenaažist ja hüdroisolatsioonist, et hoida ära liigniiskest pinnasest tekkida võivad niiskusprobleemid. Ka tunnistaja M. R. ütluste kohaselt ei piisa ainult hüdroisolatsioonist, et hoida ära vee tungimine hoone keldrisse. Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt on drenaaž oluline osa kogu hoone hüdroisolatsioonisüsteemist. Kui drenaaž oleks toiminud laitmatult ja hüdroisolatsioon oleks paigaldatud nõuetekohaselt, ei oleks objektil vee kahjustusi olnud. Samas kinnitas L. L., et hüdroisolatsioon Raatuse 83 objektil ehitati vastavalt projektile. Kohtuistungil leidis tõendamist, et drenaaž Raatuse 83 objektil ei ole välja ehitatud vastavalt projektile. Parkimisala ja parklasse sissesõidu kõrvale ei paigaldatud drenaažitorustikku, s.o kaks 2-meetrist drenaažikiirt jäeti paigaldamata. Nimetatu leidis kohtuistungil tõendamist E. K. ja M. R. ütlustega. Sellise otsuse võttis M. R. ütluste kohaselt vastu kostja kui töö tellija. Kuna kostja võttis tunnistaja M. R. ütluste kohaselt vastu ka otsuse mitte ehitada keldri betoonpõranda ja välisseina liitumiskohad niiskuskindlaks, tekkisid hoones eelpoolnimetatud põhjustel vee- ja niiskuskahjustused, mille kõrvaldamist nõudis kostja alusetult hagejalt. Kostja väide, nagu puuduksid Raatuse 83 objektil keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid ja keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüri väline hüdroisolatsioon oleks vigastatud, ei ole õige. Raatuse 83 ehitusobjektil omanikujärelevalvet teostanud M. R. kinnitas kohtus, et hageja ehitas keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüürid vastavalt projektile ning tugimüüride ja keldriseina liitumiskoha vahel on olemas vajumisvuugid. Tunnistaja ütluste kohaselt on keldri seinad tehtud Columbia kivist ja sissesõidutee müürid monoliit-raudbetoonist, mistõttu ei olegi ilma vajumisvuukideta võimalik seda teha, sest tegemist on kahe erineva materjali kokkupuute punktiga. Tunnistaja arvates ei märganud ekspert K. K. seda vajumisvuuki, kuna see oli kaetud viimistluskihiga. Ka tunnistaja K. K. kinnitas kohtus, et tugimüüri ja seina vahelist vuuki ei olnud võimalik vaadelda, kuna see oli soojustuskrohviga kaetud. Kuna ekspertiisi käigus ehituskonstruktsioone ei avatud ja maapinda lahti ei kaevatud, on üksnes oletuslik eriteadmistega isiku arvamus, et keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid puuduvad ning väline hüdroisolatsioon on vigastatud. M. R. ütluste kohaselt veendus ta tööde vastuvõtmise ajal ehitusjärelevalve teostajana, et hüdroisolatsioonikiht oli olemas. Kõige eeltoodu alusel on paljasõnaline kostja väide, nagu puuduksid Raatuse 83 objektil keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüride liitekohtade vajumisvuugid ja keldrikorruse parklasse sissesõidutee tugimüüri väline hüdroisolatsioon oleks vigastatud. Ka kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud ehitustööde päeviku lehed, eriteadmistega isiku poolt koostatud arvamus, K. K. tunnistajana antud ütlused ja kaetud tööde aktid hageja eelpooltoodud väidet ümber ei lükka. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt ehitas hageja soklikorruse välisseina kasutades selleks materjali EPS100F, kuid tegi seda kostja nõusolekul ning põhjusel, et vastasel juhul ei oleks hoone mahtunud kinnistule. Otsus võeti vastu töökoosolekul. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta EPS100F soojustuskihi antud tingimustesse sobivuse kohta järelepärimise selle materjali edasimüüjale, kes kinnitas selle materjali sobivust antud tingimustes kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt kostja nõudeavalduses märgitud puudust tegelikult ei 6(11)

esine, sest teise materjali kasutamise kooskõlastasid töö tellija, töövõtja ja järelevalvaja, millest tulenevalt ei saa olla osundatu puuduseks, mida hageja peaks töö tellija nõudmisel kõrvaldama, mistõttu ei saa hageja ka selle eest vastutada ega ole kohustatud seda kõrvaldama. Kostja väide, nagu oleks hageja jätnud objektil valguskastide hüdroisolatsiooni tegemata ja külmasilla katkestamata, on ümber lükatud tunnistaja M. R. ütlustega, kelle ütluste kohaselt ehitas OÜ Savekate valguskastid vastavalt kostja nõusolekul muudetud projektile. Valguskastide konstruktsiooni muutmise vajaduse tingis välisseina konstruktsioonide muutmine. Seega ei vastuta hageja kostja nõudeavalduse nimetatud punkti eest, kuna hageja teostas enda töö vastavalt ehitusprojektile ning omanikujärelevalve luges hageja töö lepingutingimustele vastavaks. Garantiiperioodi jooksul ilmnes, et hageja poolt hoone ümber pandud asfaldikatte kalle on suunatud hoone poole. Nimetatu on tõendatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja K. K. ütlustega ja tema antud eriteadmistega isiku arvamusega, kelle hinnangul võis selle põhjustada asjaolu, et kõnnitee konstruktsioon on tehtud täitepinnasele. Aluspinna vajumisel vajus järgi ka asfaltkate. Tulenevalt aga asjaolust, et hageja oli valmis paigaldama hoone perimeetril täiendava asfaltvöö valguskasti ümbruses, mida 24.10.2008 kirjas T. R. kinnitas OÜ Savekate objektijuht H. O. ja mille kohta andis kohtuistungil ütlusi T. R., kuid T. R. sellega ei nõustunud, vaid nõudis kogu Raatuse tänava äärse kõnnitee asfalteerimist, on käesoleval juhul tegemist võlausaldaja viivitusega ja võlgnik oma kohustuste rikkumise eest VÕS § 119 lg 2 kohaselt ei vastuta, sest ta ei ole kohustusi rikkunud ei tahtlikult ega raske hooletuse tõttu. K. K. arvamusega on tõendatud, et asfaldikalle oli ainult Raatuse tänava poolse valguskasti kõrval. Eeltoodust tulenevalt oli hageja pakutud lahendus, kohtparandus valguskasti ümbruses, puuduse kõrvaldamiseks piisav ja kostja keeldus õigustamatult hageja pakutud puuduse kõrvaldamisest. Kuna hageja ei vastuta selle puuduse kõrvaldamata jätmise eest, ei olnud kostjal õigust selle puuduse kõrvaldamiseks pangagarantiid realiseerida. Kostja väide, nagu oleks soklikorruse seintel niiskuskahjustused, mis on põhjustatud kas hoone taga paikneval terrassil valgusaken-suitsuärastusluugi puudumisest või välise hüdroisolatsioonikihi defektidest ning mis on tõendatud eksperthinnanguga, ei ole õige. Eksperthinnangus on püstitatud vaid selline kahtlus, et soklikorruse seinte väline hüdroisolatsioonikiht võib olla vigastatud. Eksperthinnangus on märgitud, et täpse vastuse andmiseks tuleb uuritavates kohtades väline tagasitäide eemaldada, mida aga tehtud ei ole. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt suitsuärastusluugi paigaldamine hageja töö ei olnud. Seega ei ole tõendatud, et selline puudus Raatuse 83 objektil esineks või et hageja selle eest vastutada saaks ja seda puudust kõrvaldama oleks kohustatud. Hageja ei saa vastutada ka selle eest, et Raatuse 83 hoone rõdukonstruktsioonid ei ole viimistletud ilmastikukindlaks. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt pidi hageja teostama maja vundamendi ja majakarbi ehitustööd. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt kuulub rõdude lõppvärviga katmine viimistlustööde hulka, millise töö tegemist pooled aga kokku leppinud ei olnud. Kuna tunnistajate M. R. ja K. K.ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kruntvärviga rõdukonstruktsioone ilmastikukindaks muuta ei saa, ei vastuta hageja ka nimetatud puuduse eest. Eelpoolnimetatut ei lükka ümber ei kostja esitatud ehitustööde päeviku leht nr. 1088845 ega kaetud tööde akt 0585398 ega ka tunnistaja K. K. kohtuistungil antud ütlused.

7(11)

Tulenevalt sellest, et hageja ei rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut kostja nõudeavalduses märgitud punktides või hageja ei vastuta kostja nõudeavalduses märgitud rikkumiste eest, ei olnud kostjal õigus maksma panna hageja antud pangagarantiid ning selle maksma panemisega tekitas kostja hagejale kahju, mille hüvitamist on kostjal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Hagejale on kahju tekitatud hagetavas summas sellega, et hageja vara hulk on vähenenud 167 850 krooni, kuna hageja kandis nimetatud summa üle AS-le SEB Pank ja pank maksis selle kostjale garantiisummana välja. Kahju tekkimise on põhjustanud hagejale kostja, kes pani pangagarantii maksma ja nõudis selle väljamaksmist ilma selleks õiguslikku alust omamata. Kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel on olemas ka põhjuslik seos, sest hagejal ei oleks kahju tekkinud kui kostja ei oleks pangagarantiid maksma pannud. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuna on jätnud vastamata kostja väidetele ja põhjendustele ning ei ole analüüsinud kõiki kohtule esitatud tõendeid, millele kostja on tuginenud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta tõendeid arvesta. Maakohus ei ole muuhulgas käsitlenud, analüüsinud ega põhjendanud otsuses kostja järgnevaid seisukohti ja tõendeid. Defektsete kohtadega hüdroisolatsioon keldriseintel tuleb parandada, kuna need on kõik hageja tehtud tööd vastavalt ehitustööde päeviku lehtedele nr: 1088976, 1088977, 1088978, 1088827, 1088828, 1088829, 1088833 ja kaetud tööde aktile 0585384. Puudub seos drenaažiga, seinad on vigastatud kohtades märjad põrandapinnast kõrgemal. Üleandmise ja vastuvõtmise ajal probleemi ei olnud. Põranda ja seina liitumised ei ole ehitatud niiskuskindlaks. Need on kõik hageja teostatud tööd vastavalt ehitustööde päeviku lehtedele: 1088976, 1088996, 1089000, 1088826, 1088829, 1088830, 1088831, 1088832, 1088833, 1088835, 1088838, 1088837, 1088848, 1088849, 1088850, 1174101, 1174102, 1174103, pandus 1174106, 1174107 ja kaetud tööde aktile 0585399. Puudub seos drenaažiga, kuna töövõtulepingus kokkulepitult Tarindi RYL 2000 peatükk 631.5 kohaselt peab valmis hüdroisolatsioon veetihe olema. Puudub seos tööde vastuvõtmisega, kuna üleandmise ja vastuvõtmise ajal probleemi ei olnud. Töövõtja järelevalvele M. R. ei ole kostja andnud volikirjaga ega muul viisil õigust muuta töövõtulepingu ega ehitusprojekti tingimusi, sealhulgas muuta ehituslikke sõlmi ja ehitusmaterjale. Seega ei olnud võimalik hagejal tugineda kostja järelevalve allkirjale ja nõusolekule ehitusprojekti ning materjalide muutmiseks, millised on töövõtulepingus kokku lepitud - põranda veetihedus ja EPS 100F. Pole esitatud ühtegi sellist tõendit, mille alusel võiks väita, et kostja seaduslik esindaja oleks nimetatud muudatused kooskõlastanud. Rõdude metallkonstruktsioonidel esinevad roostekahjustused. Kõik on hageja tehtud tööd vastavalt ehitustööde päeviku lehele 1088845 ja kaetud tööde aktile 0585398. Puudub seos drenaažiga. Rõdud asuvad maja küljes üle 2 meetrit maapinnast. Üleandmisega ei ole seost, kuna üleandmise hetkel probleemi ei olnud. Järelevalve M. R. tunnistusi ei saa 8(11)

rõdude värvimise kohta kasutada, kuna M. R. tunnistab ise 16.02.2010 istungil, et rõdukonstruktsioonide ilmastikukindlust ei ole võimalik tagada ainult kruntvärviga kaetult. Lõppvärviga katmine kuulub viimistlustööde hulka. Kuid see võib sõltuda ka sõlmitud lepingust, kuidas pooled omavahel kokku leppisid. Kohus ei ole hinnanud pooltevahelist töövõtulepingut ning on hinnanud ebaõigesti ka L. L. ütlusi, sest hageja pidi töövõtulepingu p 1.1.1 kohaselt tegema kortermaja vundamendi ja majakarbi ehitustööd koos tööks vajalike materjalidega vastavalt GBD konstruktiivsele projektile. Tunnistaja L. L. ütlustega on tõendatud, et rõdude roostekindluse tagamiseks olid esitatud juhised projekti seletuskirjas pt 6 „teraskonstruktsioonid“. L. L. rõhutas, et selliselt värvitud teraskonstruktsioonid peaksid vastu pidama rohkem kui kaks aastat. Ekspert K. K. on ekspertiisiaktis tuvastanud ning andnud vastavaid ütlusi kohtuistungil, et rõdupiirded olid roostekahjustustega, see on põhjustatud sel hetkel rõdu konstruktsiooni katnud värvkatte paksuse mittepiisavusest või värvkatte mittesobivusest antud kohta. Seega on esitatud tõenditega, mida kohus on jätnud hindamata ning analüüsimata või on ebaõigesti hinnanud, tõendatud kohtu järeldustele vastupidised asjaolud ehk see, et hageja vastutab rõdukonstruktsioonide ilmastikukindluse tagamise eest ning kostja realiseeris õigesti temale antud garantii. Kohus on õigesti tuvastanud, et garantiitööna esineb asfalditee parandamine. Kohus on aga ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kostja on vastuvõtuviivituses ja seetõttu garantii realiseerimine on ilma aluseta Asfalditee on avalikult kasutatav Tartu linna omandis olev tee ning selle parandamine ei ole võimalik kohtparandusega. Kostjale on Tartu Linnavalitsus andnud korralduse puudused kõrvaldada vastavalt 19.-22.01.2010 Tartu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve ehitise ülevaatuse aktile. Asfaldi kalded peavad olema suunatud majast eemale. Kõik on hageja tehtud tööd vastavalt ehitustööde päeviku lehtedele 1088997, 1088831, 1088832, 1088834, 1088835, 1088836, 1088842, 1088843, 1088844. Hageja kinnitab ka ise, et asfaldi alus võib olla kokku vajunud. Üleandmisel probleemi ei olnud. Selleks, et vajumist enam ei tekiks ning puudused saaks kõrvaldatud tuleb terve asfalditee üles võtta, selle aluspind uuesti ja korralikult tihendada ning seejärel katta asfaldiga ja anda nõuetekohane kalle sõidutee suunas. Kõike seda ei ole mitte kuidagi võimalik teha kohtparandusega. Lisaks sellele on Tartu Linnavalituse nõue, et asfalt tuleb taastada täies ulatuses. Vastavat tõendit ei ole kohus analüüsinud ega hinnanud. Kohus pole arvesse võtnud, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et garantiitööd esinesid. Seda tõendab muu hulgas hageja 29.09.2008 e-kiri, kus ta teavitab kostjat, et H. on ülesanne garantiitööde osas antud. Samuti H. O. 24.10.2008 e-kiri, kus ta kinnitab kõnnitee ümbertegemise vajadust. Lisaks sellele on kostja tellinud ekspertiisi OÜ Ehitusseire ehitusinsener-ekspert K. K. poolt garantiiperioodil ilmnenud mittevastavuste tuvastamiseks ning esitanud hagejale 12.11.2008 nõudevalduse garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus ei ole eeltoodud tõendeid hinnanud ega põhjendanud, miks need ei oma tähtsust asja lahendamisel. Vaidlust ei ole selles, et kõnnitee asfaldikate on garantiiperioodi jooksul ära vajunud, mistõttu selle kalle on ebaõige ning tegemist on garantiitööga. Kohus ei ole põhjendanud, miks dokumentaalsete tõenditena esitatud ehitustööde päeviku lehed, eriteadmistega isiku poolt koostatud arvamus, K. K. tunnistajana antud ütlused ja kaetud tööde aktid ei tõenda eelnimetatud asukohas hüdroisolatsiooni vigastatust ning miks ta neid arvesse ei võta. Valguskastide külmasillad ja hüdroisolatsioon on kõik hageja tehtud tööd, mis nähtub ehitustööde päeviku lehtedelt 1088839 ja 1088840. Drenaažiga puudub seos. Praegu on valguskastide ja keldri seinte ühenduskohtades niiskuskahjustused. Üleandmisel probleemi ei olnud, need avaldusid hiljem. Kostja on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad, et 9(11)

poolte vahel oli kokkulepe hüdroisolatsiooni paigaldamiseks ning veebprobleemi lahendamiseks. L. L. 09.06.2006 e-kiri koos 09.06.2006 e-kirjaga J. K., kes on Langeproon Inseneriehitus OÜ müügiinsener, mis mõlemad on edastatud hageja juhatuse liikmele. Nimetatud e-kirjades on antud juhised ja viited hüdroisolatsiooni kohta. J. K. toob oma ekirjas välja tooted, mida peaks kasutama hüdroisolatsiooni paigaldamisel ja eesmärk oli moodustada kausikujuline hüdroisolatsioonimembraan hoone ümber, samuti kõik läbiviigud isoleerida. L. L. 21.09.2006 e-kiri hageja juhatuse liikmele J. M. keldripõranda lõikega ning rõhuasetusega, et korraliku hüdroisolatsiooni tegemine on põranda all paiknevate allikate tõttu hädavajalik. 26.09.2006 koosoleku protokoll, mille teemaks oli Raatuse 83 ehitise veeprobleemi lahendamine. Koosoleku eesmärk oli muuta keldripõranda konstruktsiooni selliselt, et oleks maandatud riskid seoses veeprobleemidega. Koosolekust võtsid osa T. R., J. M., L. L. ja M. R.. Nimetatud koosolekul otsustati muuta põrandabetooni veetihedamaks ja otsustati, et läbiliikude ja seina ning põranda vahele paigaldatakse savitihend ning, et lisaks hüdroisolatsioonile paigaldatakse 2 kihti kilet ülespööretega seinale. Pooled olid kokku leppinud, et drenaaži testitakse enne kui hakatakse tegema põrandat. Kohus ei ole muu hulgas eeltoodud tõendeid analüüsinud ega hinnanud, samuti põhjendanud, miks ta neid otsuse tegemisel arvesse ei võta. K. K. ekspertarvamusega ja tema poolt antud ütlustega on tõendatud, et hüdroisolatsioon on vaidlusaluses nurgas lõhutud ning see ei ole seotud drenaažiga. K. K. on kogu aeg eristanud drenaažiga seotud ja mitteseotud niiskuskahjustusi, mille kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta ja analüüsimata. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta eeltoodud tõendeid. Juhul, kui kohus ei pidanud K. K. ekspertiisiakti ja tema antud ütlusi tõenditena piisavaks, et tõendada kostja väiteid, siis oleks pidanud kohus juhtima sellele kostja tähelepanu ja andma võimaluse oma väite tõendamiseks. Kostja oleks võtnud sellisel juhul ette sissesõidutee ja tugimüüri vahelise sõlme avamise. Puudused tekkisid pärast tööde üleandmist garantiiperioodi ajal ja järelevalve poolt tehtud töö lõppemist. K. K. on nii ekspertiisiaktis kui ka istungil antud ütlustes põhjalikult selgitanud, miks garantiiajal avastatud puudused ei ole drenaažiga seotud. Kohus ei ole neid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta neid ei arvesta. Samuti pole hageja tellinud ehitusekspertiisi puuduste põhjuste väljaselgitamiseks, mistõttu hageja ei ole täitnud oma tõendamiskohustust. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 119 lg 2, sest kostja ei ole olnud vastuvõtuviivituses ning hageja ei ole sellele asjaolule menetluses tuginenud ja kostja ei ole saanud esitada vastuväiteid. Kostja ei ole kohustatud vastu võtma mittenõuetekohast tööd, millega ei kõrvaldata kogu avastatud puudust. Kostjal on õigus keelduda kohtparandusest, sest selle kaudu ei ole võimalik kõrvaldada puudusi terve kõnnitee ulatuses ehk aluspinda ei ole võimalik tihendada osaliselt (muus osas vajub edasi); asfalditee on avalikult kasutatav Tartu linna omandis olev tee, mille kohta on Tartu linn andnud kostjale korralduse kogu tee kalle muuta, mis eeldab kogu asfaldikatte ülesvõtmist terve tee ulatuses, aluspinnase tihendamist ja uue asfaldi panekut. Kuna hageaja pole kohtumenetluses esitanud väidet, et kostja on vastuvõtuviivitusest VÕS § 119 lg 1 alusel, siis on kohus tuginenud asjaolule, mida menetluses ei ole arutatud. Hageja on selle uue väitega välja tulnud alles 06.05.2010 kohtukõne teesides, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Kohus ei ole andnud võimalust kostjale esitada täiendavaid tõendeid väidete tõendamiseks, mida kohus pidas paljasõnaliseks, ega andnud ka võimalust K. K. seisukohtade täpsustamiseks. 10(11)

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuses ei vaidlustata hagi õiguslikku alust. Maakohus on asjas esitatud tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel järginud TsMS § 442 lg. 8 nõudeid. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Pooled on juriidilise isikud, kel oli esindajateks juristid. Pooled ise otsustavad, milliseid tõendid nad oma väidete ja vastuväidete kinnitamiseks esitavad. Tulenevalt hagimenetluse võistlevuse põhimõttest ei saa asja menetlev kohus anda eelhinnangut, kas see või teine asjaolu on tõendatud. Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt esindas tellija poolt ehitusjärelevalvet teostav M. R. tellijat ka kooskõlastuse andmisel jooksvate muudatuste tegemisel, ja kostja talus seda. Seega tuleb TsÜS § 118 lg. 2 sätteid silmas pidades lugeda, et esindatav on M. R. märgitud kooskõlastusteks volituse andnud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.

Margo Klaar

Tiit K.

Mare Merimaa

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.