Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Pooltel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue Hagi asjaolude kohaselt 6.12.2008.a sõitis hageja koos oma abikaasa ja tütrega Tallinnasse

Saku suurhallis toimuvale kontserdile. Kella 17.50 paiku Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 81,2 kml jooksis hageja sõiduautole BMW 518 registreerimisnumbriga xxxxxx ootamatult ette hobuveok, mida juhtis joobeseisundis Lembit Junja. Inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, kuid hageja sõiduauto vigastused olid nii suured, et omal jõul sündmuskohalt liikuda ei suutnud, vaid tuli tellida puksiir. Puksiirabi osutas Restart SB OÜ, kes vedas auto xxxxx. Hageja kutsus sündmuskohale politsei, kes fikseeris olukorra, koostas protokolli. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 10.07.2009.a teatisest selgub, et 7.12.2008 koostati Lembit Junjale väärteootsus väärteoasjas nr 2510,08,006528 Liiklusseaduse § 7636 lg 2 p 1 ja 3 alusel ning teda on karistatud rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Väärteootsuse kohaselt juhtis kostja loomveokit, olles joobeseisundis ja ei andnud teed peateel liikunud sõidukile ning põhjustas sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Varaline kahju tekitati Ain Vaherile. L. Junja väärteootsust ei vaidlustanud. Õigusvastase käitumisega tekitatud kahju on hüvitamata. Hagiavalduse kohaselt on L. Junja tekitanud hagejale kahju summas 39 287 krooni, sh 34 287 krooni sõiduki taastamise kulu, auto pukseerimine sündmuskohalt 4000 krooni ja etenduse „The Phantom Of the Opera“ piletid 1000 krooni. Tuginedes VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 palub hageja kostjalt välja mõista 39 287 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kahju on tõendamata, esitatud tõendid on puudulikud ja kaudsed, mistõttu pole nende põhjal võimalik tuvastada seost kahju juhtumiga. Kostja ei eita, et 6.12.2008.a toimus liiklusõnnetusjuhtum Eivere ristmikul Purdi külas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 81,2 kilomeetril, kus hageja sõitis ristmikul ettevaatamatusest otsa teed ületanud hobuveokile, milles said kannatada nii hageja sõiduk kui ka kostja hobuveok. Kuna kohale kutsutud politseiametnikud tuvastasid kostjal joobe, siis ei hakatud teisi õnnetuse asjaolusid tuvastamagi, vaid koostati 7.12.2008.a kostjale väärteoprotokoll ning karistati rahatrahviga 600 krooni, mis on tasutud. Kostja vastuväite kohaselt asus ta 6.12.2008.a 17.50 paiku ületama sõiduteed Eivere ristmikul Purdi külas ja ta märkas kaugelt lähenevat sõidukit. Olukorda hinnates ta uskus, et jõuab tee ületada ning lootis heas usus, et sõiduki juht alandab enne ristmikule lähenemist kiirust, kui märkab hobuveoki teeületust ning arvestab asjaoluga, et sõidetakse hobuveokiga ning võimaldab teed ületada. Paraku kostja ehmatusega nägi, et hageja ei kavatsenud üldse kiirust vähendada ja sõitis täiel kiirusel ristmiku suunas. Seega polnud võimalik enam õnnetust vältida, kuna hobune lihtsalt ei jõudnud õnnetuse vältimiseks füüsiliselt nii kiiresti liikuda. Seega on hagiavalduses ebaõigelt märgitud, et õnnetus toimus ootamatult. Süüdi jäi kostja ainult seetõttu, et oli alkoholi pruukinud. Kostja ei nõustu hagiavaldusele dokumentaalse tõendina lisatud FIE Margus Varbi koostatud sõiduki taastamiskulu kalkulatsiooniga 34 287 krooni. Kalkulatsioonile pole lisatud tunnistust, et FIE Margus Varbil on õigus teostada liiklusavariijärgseid ekspertiise, tehnilist ülevaatust või kahjude hindamist. Tõendist ei ilmne üldse hindaja kompetents ega tegevusala. Samuti puudub kalkulatsioonil nii tegevuskoht, hindamise asjaolude kirjeldus, koostamise kuupäev ning ei ole tuvastatav, et kalkulatsioon on koostatud 6.12.2008 toimunud juhtumi kohta. Kostja vaidlustab ka tõendina esitatud arve-saatelehe 6.12.2008, mille alusel on väidetavalt tasutud puksiirteenust 4000 krooni ning puudub kviitung, et selline rahasumma oleks Restart OÜ-le makstud, seega võib tõend olla ka fiktiivne. Kostja ei pole nõus tasuma kontserdipiletite eest, kuna liiklusõnnetus juhtus 6.12.2008, aga kontsert toimus 7.12.2008.a. Kokkuvõttes kostja tunnistab oma süüd õnnetuse toimumises ja kahju tekitamises ning on nõus hüvitama mõistlikud kulud sõiduki parandamiseks, kuid leiab, et hageja tahab õnnetust ära kasutades kostja arvel rikastuda. Kostja on pakkunud hagejale kahju hüvitamiseks 10 000 krooni, kuid on võimeline kahju hüvitama osade kaupa igakuiste maksetena. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused 2 (2)

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et kostja oma õigusvastase käitumisega on tekitanud hagejale varalise kahju. Vaidluse on tekitanud kahju suurus, mis sõltub sellest, kas hüvitamisele kuulub sõiduki harilik väärtus (turuväärtus) või taastamisväärtus ning ka see, kas kostja peab hagejale hüvitama kontserdipiletite maksumuse 1000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varalise kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanud omandi rikkumisega. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 7. detsembri 2008.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2510,08,006528 on kostja süüdi tunnistatud selles, et ta juhtis hobuveokit joobeseisundis ja ei andnud teed peateel liikunud sõidukile, millega põhjustas hageja sõiduki (BMW 518 registreerimismärk 563AZI) purunemisega varalise kahju. Sellega pani kostja toime liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 159 rikkumise ning karistuseks on mõistetud Liiklusseaduse § 7636 lg 2 p 1 ja 3 alusel rahatrahv 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Kiirmenetluse otsust kostja ei vaidlustanud. Seega on tõendamist leidnud kostja süü ja kannatanu (hageja) omandi rikkumine. Kohus asub seisukohale, et kostja tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel ja kostja peab kahju hagejale hüvitama (VÕS § 1043). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Menetluse käigus on hageja kahju hüvitamise nõuet vähendanud ning soovib kahju hüvitamist sõiduki taastamisväärtuses ja seda eksperdi poolt määratud taastamisväärtuse ulatuses summas 28000 krooni, lisaks purunenud sõiduki avariikohalt xxxx xxxxxxx xxxxxxx pukseerimise kulu 4000 krooni ning liiklusõnnetuse tõttu kasutamata jäänud kontserdipiletite maksumuse 1000 krooni hüvitamist. Kokku on hageja hinnanud varalise kahju kogusummaks 33 000 krooni varasema 39 287 krooni asemel. Hageja esindaja arvates on põhjendatud kahju hüvitamine taastamisväärtuses VÕS 132 lg 3 alusel, mille mõtte kohaselt, kui taastamisremondi maksumus ületab asja harilikku väärtust, tuleb arvestada selle konkreetse auto subjektiivset väärtust, st asjaolu, et omanik teadis auto vigu, uue puhul ei ole vead teada. Ühtlasi viitab hageja esindaja Saksa kohtupraktikale, mis ütleb, et auto taastamisväärtus võiks olla suurem 30% auto turuväärtusest ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile nr 3-2-1-54-06, mille p-is 15 on märgitud, et otsustamaks, kas hagejale tuleb hüvitada sõiduauto taastamisremondi maksumus, tuleb arvestada VÕS § 132 lg 3 teist lauset. Nimetatud sätte kohaselt mõistetakse hagejale asja kahjustamise korral asja taastamise kulude asemel välja uue samasuguse asja soetamise kulud. Pooled kahju hüvitamise viisis kokkuleppele ei jõudnud. Tuginedes Liikluskindlustusseaduse § 34 lõikele 1 on kostja nõus hüvitama eksperdi poolt määratud sõiduki turuväärtuse summas 18 000 krooni ja pukseerimiskulud 4000 krooni. Kontserdipiletite hinda ei ole kostja nõus tasuma, kuna ei ole tõendatud, kes pidi kontserdile minema. Kuna pooled kahju hüvitamise viisis kokku ei leppinud, arvestab kohus võlaõigusseaduse üldisi kahju hüvitamise reegleid ning kahju hüvitamise eesmärki. Hageja soovib kahjustatud sõiduki taastamist, kostja leiab, et sõiduki taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud ja lähtuda saab sõiduki harilikust väärtusest ehk turuväärtusest enne kahjustamist (hävimist). Kostja taotlusel teostati sõiduki ekspertiis OÜ Roheline Laine poolt. 9.02.2010.a kohtumääruse (tl 111) kohaselt tuli eksperdil leida vastused küsimustele, milline oli hageja 6.12.2008.a liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki turuväärtus 2008.a detsembris ja milliseks kujuneb sõiduki taastamisväärtus 2009-2010.a alguse seisuga. Sõiduki hindamise aktis nr 1385 (tl 116) on sõiduki 2008.a turuhinnaks (harilik väärtus) märgitud 18 000 krooni 3 (2)

ja taastamisväärtuseks 2009-2010.a alguse seisuga 28 000 krooni. Pooled on nõustunud eksperdi poolt antud hinnanguga. Asja kahjustamise korral reguleerib kahju hüvitamist VÕS § 132 lg 3, mille esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Sama lõike teise lause kohaselt, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 1 teise lause kohaselt, kui asja väärtus hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud või kaotsimineku hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus asub seisukohale, et sõiduauto taastamisremondi maksumus (28 000 krooni) on ebamõistlikult suur võrreldes nimetatud auto turuväärtusega (18 000 krooni) ning hageja kasuks tuleb välja mõista uue samaväärse sõiduki soetamise kulu, kusjuures kohus arvestab lisaks auto subjektiivset väärtust omaniku jaoks, sest talle olid teada auto tehnilised probleemid, mida uue samaväärse auto soetamisel pole koheselt võimalik kindlaks määrata ning nende kindlakstegemiseks või ennetamiseks tuleb teha lisakulutusi. Kohus suurendab kahjustatud auto turuväärtust 10%, so 1800 krooni võrra. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ei ole leidnud tõendamist, kes pereliikmetest pidi minema Saku Suurhallis 7.12.2008.a toimunud etendusele The Phantom Of The Opera ja mis oli sellest takistavaks asjaoluks, mis ei võimaldanud etendusele minna, sest avarii toimus päev varem ja Tallinnasse oleks saanud sõita ka ühistranspordiga. Hagi materjalidest ega ka hageja ütlustest ei selgu kuhu keegi autos viibinutest pärast liiklusõnnetust siirdus. Kohus leiab, et kui ka hageja ja keegi tema pereliikmetest ei läinud etendusele, siis oli see nende vaba valik, toimunud liiklusõnnetus ei saanud olla selles takistavaks asjaoluks. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 23800 krooni. Selgituseks saab lisada, et hagejaga või täitemenetluses on võimalik kokku leppida osade kaupa tasumine seoses sellega, et kostja on pensionär. TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.