2-09-54088
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-09-54088
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. juuni 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
AS Swedbank hagi A.K.`i vastu 47 157,02 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 37 969.91 krooni.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Hageja esindaja: Kostja:
AS Swedbank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Silva Kark (volikirja alusel) A.K. (i.k. xxx, viimased teadaolevad elukohad: xxx)
Resolutsioon
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi A.K.`i vastu 47 157,02 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.06.2006 laenulepingu nr. 06-103172-VL, summas 50 000 krooni, intressiga 18% aastas. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 19.10.2007. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. 07.02.2008 ütles hageja lepingu erakorralsielt üles. 15.02.2008 esitas hageja Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis lõpetati 09.10.2009 määrusega. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise, kogusummas 47 157,02 krooni, palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 380 krooni, samuti palus hageja välja mõista viivised põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Maakohus saatis 22.10.2009, 24.11.2009 ja 04.02.2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks Viru 8-25, Püssi linn, Ida-Virumaa. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagiavalduses märgitud aadressil ega ka aadressil Estonia pst. 13-28, Kohtla-Järve, menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „ei ela antud aadressil“. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja aadressil Viru 8-25, Püssi linn,
Ida-Virumaa. Ida Prefektuuri 02.03.2010 teate kohaselt on kostja asukoht teadmata. Maksuja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 47 157,02 krooni ja viivis alates 15.10.2009.a kuni põhinõude (37 969.91 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses.
Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 7 500 krooni (tl. 11) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni (tl. 36). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 380 krooni (tl. 11). Viru Maakohtu 09. oktoobri 2009 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 09. oktoobril 2009. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 16. oktoobril 2009. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 16. oktoobril 2009, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-09-54088 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 380 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 7 980 krooni ja viivis menetluskuludelt 7 980 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 7 980 krooni (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 380 krooni, riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (7 980 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.