2-10-14922/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta PankrS § 22 lõikest 5 tulenevalt esitab ajutine pankrotihaldur arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning arvamuses märgib ajutine pankrotihaldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele pankrotihaldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja tegevuse edasistest võimalikest väljavaadetest. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et OÜ Hele Tuul maksejõuetus on tingitud juriidilise nõustamisteenuste liigsest spetsialiseerumisest ning vähesest nõudlusest üksnes ühes valdkonnas nõustamise osas. Vastavalt ÄS § 180 lõikele 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetest nähtuvalt võib järeldada, et OÜ Hele Tuul juhatus ei ole täitnud nõuetekohaselt kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Juhatuse liikme poolt esitatud dokumentide kohaselt ei ole võimalik tuvastada täpset maksejõuetuse tekkimise kuupäeva, kuid esitatud andmetest nähtub, et äriühingu omakapital ei vastanud juba jaanuaris 2009.a seaduses kehtestatud nõuetele. OÜ Hele Tuul käibeandmikest nähtuvalt oli äriühingu omakapitali suuruseks jaanuaris 2009 23 302 krooni (vastavalt ÄS §-le 136 peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni). Terve 2009.a. on osaühingu majandustegevus kandnud kahjumit ning kahjum on aasta lõikes jätkuvalt suurenenud. Ajutine pankrotihaldur ei ole esialgsete andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud juhatuse liikme poolt võlgniku maksevõime tahtlik oluline vähendamine või maksejõuetuks muutmine, vara hävitamine, rikkumine, raiskamine või põhjendamatu kinkimine, loovutamine, põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine. Pigem on maksejõuetuse põhjuseks liigne spetsialiseerumine ainult ühele õigusvaldkonnale, mis on tinginud ilmselt ka klientide ja seega käibe vähenemise.

Kokku on vara hinnanguliselt 4498 krooni, sealhulgas pangas 30,00 krooni ja kassas 1844,00 krooni. Pankrotihalduril on pärast pankroti väljakuulutamist vajalik täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud, nagu näiteks: - Masskohustused: 1) PankrS § 34 lõikes 1 sätestatud kohustus teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses, paber, koopiate tegemine) hinnanguliselt summas 500,00 krooni; 2) ostjatelt võlgnevuste sissenõudmisega kaasnevad kulud (nõudekirjade esitamine jms ja väljasaatmine, koopiate tegemine jms.) hinnanguliselt 1500,00 krooni; Pankrotimenetluse kulud: 1) ajutise pankrotihalduri tasu 15 960,00 krooni 2) ajutise pankrotihalduri kulutused 2110,00 krooni 2) pankrotihalduri tasu pankrotivara suurusest (4498,00 krooni) lähtuvalt hinnanguliselt 6200,00 krooni Kokku pankrotimenetluse kulud kokku hinnanguliselt 26 270,00 krooni Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul olemasolev vara ei kata ära ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise pankrotihalduri poolt menetluse läbiviimiseks tehtud vajalikud kulusid, samuti ei jätku võlgniku varadest pankrotimenetluse kulude ja pankrotihalduri tasu katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri hinnangul arvestades edasise menetlusega kaasnevaid kulusid ning töömahtu, tuleks määrata kohtu deposiiti tasumisele kokku 25 000,00 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui võlgniku võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei soovi pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks tasuda kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat OÜ Hele Tuul pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks, siis kuulub OÜ Hele Tuul pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt PankrS § 29 lõikele 2. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt vara 4498 krooni, mis ei kata isegi ajutise menetluse kulusid. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Seega kuna OÜ’l Hele Tuul on vara 4498 krooni ulatuses, ei ole võimalik katta ka pankrotimenetluses tekkivaid kulusid. Pankrotimenetlusel on mõte, kui läbi pankrotimenetluse suudetakse suurendada pankrotivara sedavõrd, et tekiks võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võimalike kohtumenetluste kulude tarbeks aga OÜ-l Hele Tuul vahendid puuduvad. Pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine oleks võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ette garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril faktiliselt niipalju pankrotivara suurendada, et pandiga tagamata võlausaldajatel sellest kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise

vältimiseks teatanud 10.05.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 25 000 krooni kohtu deposiiti. Võimalikest võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Hele Tuul pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Hele Tuul dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Marika Rindemaa. Ajutine haldur on teatanud kohtule, et juba 2009.a jaanuaris ei vastanud äriühingu omakapital seaduses kehtestatud nõuetele, olles 23 302 krooni. Terve 2009.a. on osaühingu majandustegevus kandnud kahjumit ning kahjum on aasta lõikes jätkuvalt suurenenud. Ajutine pankrotihaldur ei ole esialgsete andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud juhatuse liikme poolt võlgniku maksevõime tahtlik oluline vähendamine või maksejõuetuks muutmine, vara hävitamine, rikkumine, raiskamine või põhjendamatu kinkimine, loovutamine, põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine. Pigem on maksejõuetuse põhjuseks liigne spetsialiseerumine ainult ühele õigusvaldkonnale, mis on tinginud ilmselt ka klientide ja seega käibe vähenemise. Majandustegevuse lõpetas äriühing 15.02.2010, pankrotiavaldus on kohtule esitatud 30.03.2010. Kohus leiab, et kuigi juhatus ei ole täitnud nõuetekohaselt kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus äriühingu pankroti väljakuulutamiseks, ei saa seda pidada selliseks rikkumiseks, mis võimaldavad järeldada, et OÜ Hele Tuul juhatuse liige Marika Rindemaa on toime pannud KarS §-s 380 sätestatud kuriteo s.o. pankrotiavalduse esitamata jätmine. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 000 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 12 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3960 krooni, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks bürookulu summas 2 110 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Karin Antsovile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 12 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3960 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga bürookuluna 2 110 krooni. Kohus leiab, et 6 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 1 980 krooni tuleb vastavalt „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt, mis sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul puuduvad osaliselt vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ja nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud raha, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ülejäänud kulud jäävad juhatuse liikme ja OÜ Hele Tuul kanda solidaarselt.