Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-08-80016 Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 42 767,40 krooni, viivis seisuga 20.11.2008 summas 5 100,40 krooni, viivis määraga 0,15% päevas põhinõudelt (42 767,40 krooni) alates 21.11.2008 kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis kostjale kohtukutse 27.05.2010 kell 15.00 toimunud istungile. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtukutse on kostjale 14.04.2010 TsMS §§ 314 ja 327 sätestatud viisil hoiustamisega kätte toimetatud. Kohus leiab, et sellisel viisil on lubatud kostjale kohtukutse kättetoimetamine. Põhja Prefektuuri teatise kohaselt viibib kostja aadressil XXX, Tallinn. Kohtukutset on püütud nimetatud aadressile edastada ebaõnnestunult mitmel korral tähitult, lihtkirja ja politseiga. Kohtukutse kättetoimetamine ei olnud võimalik ka TsMS § 322 lg 1 nimetatud isikule. Alates 03.05.2010 hoiustati menetlusdokument Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Hoiustamise kohta saadeti kostjale 03.05.2010 kirjalik teade vastavalt TsMS § 327 lg-le 2. Vastavalt TsMS § 327 lg-le 3 loeb kohus dokumendi kätte toimetamise kuupäevaks 06.05.2010. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Kostja on hagi koos lisadega kätte saanud 10.12.2008 ja esitanud vastuse 31.12.2008. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungile ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1

2-08-80016 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 500 krooni ja õigusabikulud 4 130 krooni. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.