lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-28741/26

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-28741/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1232
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-28741

Tsiviilasi

Dmitri Moissejevi, Valentin Potsjusi, Pavel Ivanovi, Aleksei Jefremovi hagid OÜ Esthaus Woodfactory vastu palga ja viivise väljamõistmiseks 17 187 krooni

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 09. aprilli 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Esthaus Woodfactory apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Esthaus Woodfactory 11169127), esindaja Tiina Pill Vastustaja 1 (hageja 1): Dmitri Moissejev Vastustaja 2 (kostja 2): Valentin Potsjus Vastustaja 3 (hageja 3) Pavel Ivanov Vastustaja 4 (hageja 4) Aleksei Jefremov Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

(registrikood:

Tühistada Viru Maakohtu 9. aprilli 2010 otsus täielikult ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse

Riigikohtusse

võib

menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Dmitri Moissejev, Valentin Potsjus, Pavel Ivanov, Aleksei Jefremov esitasid 14.04.2009 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avaldused OÜ-lt Esthaus Woodfactory palga ja viiviste väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 14.05.2009 otsusega rahuldati hagejate nõuded täies ulatuses. Kostja esitas 16.06.2009 Viru Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kohus liitis hagid ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-09-28741.
2.Kostja ei esitanud vastust ega vastuväidet.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 9. aprilli 2010 lihtmenetluse korras tehtud otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Esthaus Woodfactory Dmitri Moissejevi kasuks välja põhivõla 8000 krooni ja seisuga 14.04.2009 viiviseid 984.91 krooni. Samuti mõistis kohus Dmitri Moissejevi kasuks välja viivise 0.5% tasumata põhinõudelt päevas alates 15.04.2009 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt Valentin Potsjusi kasuks välja põhivõla 8000 krooni ja seisuga 14.04.2009 viiviseid 984.91. Samuti mõistis kohus kostjalt Valentin Potsjusi kasuks välja viivise 0,5% tasumata põhinõudelt päevas alates 15.04.2009 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt Pavel Ivanovi kasuks välja viiviseid 240 krooni ning Aleksei Efremovi kasuks viiviseid 947 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi rahuldada PalS § 31 lg 5, § 35, TLS (kuni kehtinud 01.07.2009 redaktsioon) § 48 lg 1 p 1, § 49 p 1 ja 2 ning VÕS § 76, 100, 101 lg 1 p 1 alusel. Kostja pole kohtule vastuväiteid esitanud, seega luges kohus hagejate poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus asus seisukohale, et kostjal lasub kohustus maksta töölepingu alusel töötajale tehtud töö eest kokkulepitud palka kokkulepitud suuruses ja õigeaegselt. Palga maksmisega viivitamisel on töötajal õigus nõuda viivist kuni palga täieliku tasumiseni. VÕS § 1 lg 1 ja § 76 koosmõjus tuleb töösuhtes töösuhte pooltel vastastikku täita töölepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Esthaus Woodfactory esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. aprilli 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei selgu, miks on põhjendatud töötajate nõuete rahuldamine summas 8000 krooni veebruari kuu eest. Töölepingute järgi ei ole töötajate töötasuks mitte 8000 krooni kuus, vaid töölepingu p 10.2 kohaselt oli kokkuleppeline põhipalk 3600 krooni kuus (praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast lähtudes 4635 krooni kuus). Seega ei oleks saanud kohus rahuldada hagejate nõudeid üle 4635 krooni, sest kostjal oli kohustus täita lepingut vastavalt kokkulepitule VÕS § 76, 100 ja 101 lg p 1 alusel. Samuti ei saa hagejad nõuda viivise väljamõistmist, kuna tööandja on ise põhinõude rahuldanud. Lisaks said hagejad raha veebruari palga katteks ka kohtutäituri kaudu; 2) ei tõendanud hageja oma nõuet ehk õigust saada palka veebruaris summas 8000 krooni. Kohus oleks pidanud selle nõude rahuldamata jätma. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-137-07 märkinud, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks; 3) on hagejad käitunud pahauskselt ja ei esitanud tähtsust omavad asjaolud: 24.04.2010 on tööandja tasunud A. Jefremovile veebruari töötasu summas 4857 krooni, D. Moissejevile veebruari töötasu summas 3636 krooni, V. Potsjusile veebruari töötasu summas 3571 krooni, P. Ivanovile veebruari töötasu summas 1984 krooni. Lisaks nendele maksetele on D. Moissejev, P. Ivanov ja A. Jefremov esitanud kohtutäitur Andrei Krekile avaldused täitemenetluse alustamiseks ja nõudnud käesoleva vaidluse aluseks oleva töövaidluskomisjoni 14.05.2009 otsuste asjades nr 9.1-2/2043-2009, 9.1-2/2044-2009, 9.1-2/2045-2009 täitmisele pööramist. Nende avalduste alusel on algatatud täitemenetlused ja töövaidluskomisjoni otsused on täidetud täituri poolt täies ulatuses. Seega on saanud hagejad töötasu 8000 krooni kohtutäituri kaudu veebruari 2009 eest ja samuti ka tööandja 24.04.2010 tehtud makse alusel; 4) otsustas kohus asja vastavalt kostja nõusolekule lahendada kirjalikus menetluses. Kostja leiab, et kohus oleks pidanud teavitama sellest pooli ja andma kirjalikus menetluses pooltele tähtaja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus seda teinud ei ole ja kostja jaoks oli kohtu menetlustaktika üllatav ja ei taganud kostjale õiglast võimalust oma positsiooni kaitsmiseks; 5) ei ole põhjendatud kohtu seisukoht kohtukulude jagamise osas, sest tööandja ei ole hagejate nõudeid rahuldanud kohtumenetluse raames, vaid enne seda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Vastavalt TsMS §-le 646 kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lihtmenetluse korras läbivaatamisel oluliselt rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning see toob ilmselgelt kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Seetõttu lahendab ringkonnakohus asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 alusel.

7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalust asja võis lahendada lihtmenetluse korras TsMS § 405 lg 1 alusel. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et tulenevalt TsMS § 405 lg-s 3 sätestatust tuleb menetlusosalistele siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus 06.04.2010 määruse nr 3-2-1-20-10 p-s 11, kus muu hulgas on märgitud, et kohus peab juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub. Asja materjalidest nähtub, et maakohus saatis apellandile 14.11.2009 hagejate A. Jefremovi ja P. Ivanovi avaldused, kuid ei nõudnud nendele vastust. Järgnevalt määras maakohus asja lahendamiseks kohtuistungi ning saatis pooltele kohtukutsed 31.03.2010 kohtuistungile. 31.03.2010 hommikul saatis apellant maakohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses haigestumisega ning ühtlasi märkis, et nõustub muu hulgas asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 31.03.2010 kohtuistungil otsustas maakohus menetleda hagi lihtmenetluse korras ning tegi vaidlustatud kohtuotsuse. Sellisel viisil asja menetlemisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 405 lg 3), kuna ei teatanud apellandile tema õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud ning apellant ei saanud ka eeldada, et maakohus kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha. Apellant sai järeldada ka maakohtu eelnevast tegevusest (asja lahendamiseks kohtuistungile määramisest), et teda kuulatakse ära. Seetõttu on põhjendatud apellandi väide, et kohtupoolne menetlustaktika oli talle üllatav ning ei taganud talle õigust oma seisukohtade kaitsmiseks.
8.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja