Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

ASJAOLUD

1(5)

Harju Maakohtusse on saabunud 21. veebruaril 2008 Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu PVS „KB kondiiter“ taotlus Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti Vahekohtu 30.11.2004 otsust nr A21-12241/03-C3 tunnustamiseks ja täitmisele pööramise lubamiseks aktsiaseltsi K suhtes. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti Vahekohus teinud 30.11.2004 otsuse nr A21-12241/03C3, millega on aktsiaseltsilt K välja mõistetud põhivõlgnevus summas 67334,9 Eurot, viivis 12 106 Eurot ja riigilõiv 26 093 Venemaa rubla. Puudutatud isik AS L esitas 11.09.2009 avaldusele vastuväited. Vastuväidete kohaselt ei saanud kostja vahekohtumenetluses oma õigusi mõistlikult kaitsta, sest ta ei saanud kohtukutset ega menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil. Kostjale ei ole kätte toimetatud hagimaterjale, kohtukutset ega kohtulahendit. Kohtuistungil 05.10.2004 osalenud SR ei ole esindanud kostjat. SR esitas 29.11.2004 taotluse asja läbivaatamise edasi lükkamiseks, mida ei rahuldatud. Kostja esitas 30.11.2004 otsuse peale apellatsioonikaebuse, kuid kaebus jäeti 25.01.2005 määrusega menetlusse võtmata riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Puudutatud isikule ei toimetatud 25.01.2005 määrust kätte, mistõttu ei olnud kostjal mõistlikku võimalust otsuse vaidlustamiseks. Harju Maakohus esitas 14.10.2009 Kaliningradi oblasti vahekohtule järelepärimise paludes edastada dokumentide koopiad, mille alusel vahekohus tuvastas S.N.R esindusõiguse kohtuistungil. Ühtlasi palus Harju Maakohus Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti Vahekohtul edastada koopia dokumendist, millest nähtub, et Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti Vahekohtu 25.01.2005 määrus kohtuasjas nr A21-12241/03-C3 on kätte toimetatud AS K esindajale. Vastuseks järelepärimisele teatas vahekohus, et S.R osales 05.10.2004 kohtuistungil AS K poolt 28.11.2002 välja antud volikirja nr 12804 alusel. S.R esitas 29.11.2004 taotluse asja arutamise edasi lükkamiseks seoses volituse tagasi võtmisega AS K poolt 05.11.2004. Puudutatud isiku 19.03.2010 kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole S.R kunagi olnud puudutatud isiku esindajaks. Puudutatud isiku juhatuse liikme kiri on antud üksnes selleks, et kinnitada volituste puudumist nii enne kirja andmist kui ka pärast seda. Otsus ei ole siiani jõustunud, mistõttu ei saa seda TsMS § 620 lg 2 kohaselt tunnustada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud taotluse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 14 tulenevalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise taotlused vaadatakse läbi hagita menetluses. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 1 kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi kohtulahendi õigsust sisuliselt kontrollimata. New Yorgi 1958 aasta Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, 2(5)

kus toetutakse sellele otsusele. Vastavalt Konventsiooni artiklile 4 p-le 1 et saavutada eelnevas artiklis mainitud tunnustust ja täitmist peab seda taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Vastavalt TsMS § 620 lg 2 välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud /---/. Seega kuuluvad ka Vene Föderatsiooni vahekohtute tehtud otsused Eestis tunnustamisele ja täitmisele, kui selleks esitatakse avaldus TsMS § 620 sätestatud korras. AS TDP konditer ja AS K vahel sõlmitud lepingust nr 3/16 p 13 (tl 27, tõlge tl 28) nähtub, et lepingust tulenevate vaidluste läbivaatamine allub Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtule. Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu otsusest (tl 19, tõlge tl 20) nähtub, et Kaliningradi oblasti Arbitraažikohus on teinud 30.11.2004 otsuse asjas nr A2112241/03-C3, millega on AS-lt K välja mõistetud põhivõlgnevus summas 67334,9 Eurot, viivis 12 106 Eurot ja riigilõiv 26 093 Venemaa rubla. Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu 18.12.2007 tõendist (tl 61, tõlge tl 62) nähtub, et 30.11.2004 kohtuotsus asjas A21-12241/03-C3 jõustus 11.01.2005. Kohtuotsus asjas A2112241/03-C3 kannab aga kuupäeva 03.12.2004 (tl 20, tõlge tl 22). Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et Kaliningradi oblasti Arbitraažikohus on teinud asjas vaid ühe lõpplahendi, siis leiab kohus, et tl 61 asuv tõend sisaldab ebatäpsust, kuid see ei mõjuta tõendi sisu ja seega tuleb lugeda tõendatuks, et Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu otsus asjas A21-12241/03C3 jõustus 11.01.2005. Tõendist nähtub ka, et otsust täidetud ei ole. Kuivõrd kohtule on esitatud vahekohtu kokkulepe, puudutatud isiku suhtes tehtud kohtuotsus, mis on jõustunud ja mida ei ole täidetud, on tuvastatud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise eeldused ning esitatud kohtuotsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele. Järgnevalt hindab kohus puudutatud isiku vastuväiteid. Puudutatud isiku väitel ei olnud tal võimalik kohtuotsuse tegemise menetluses oma õigusi mõistlikult kaitsta ning otsuse tunnustamine oleks vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Vastavalt Konventsiooni artiklile 5 lg 1 p b otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist võib taotleda pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et /---/ poolele, kelle kahjuks otsus on tehtud, ei teatatud nõuetekohaselt vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei olnud mingil muul põhjusel võimalik oma kaebusi esitada. Vastavalt TsMS § 620 lg 1 p 2 tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui /---/ kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud. Kohus leiab, et viidatud sätete eesmärgiks on tagada menetlusest puudutatud isiku informeeritus menetlusest, kuid nende sätete eesmärgiks ei ole tagada igal juhul samaväärne menetlusest teavitamine, nagu seda sätestab TsMS. Viidatud sätete kohaselt on mittetunnustamise aluseks üksnes oluline kohtuasja juures viibimise õiguse rikkumine. Tuginedes sätete eesmärgile ja Konventsiooni originaalkeelsele sõnastusele võib järeldada, et nõuete järgmiseks piisab, kui isik on saanud kohtuasjast teadlikuks kohtumaterjalide saamisega või kohtuistungile ilmumisega isegi juhul, kui tema apellatsiooniõigus ei ole täiel määral realiseerunud.

3(5)

Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu 05.10.2004 protokollist (tl 34, tõlge tl 35, tl 100, tõlge tl 101) nähtub, et kohtumenetluses esindas puudutatud isikut S.R , kelle volitusi kontrollis vahekohus 12.02.2004 volikirja nr 12804 alusel. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu 09.12.2009 vastus Harju Maakohtu järelepärimisele (tl 98). Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu 30.11.2004 otsuse kohaselt arutas kohus asja kohtuistungil 30.11.2004. Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu 05.10.2004 protokollist (tl 100, tõlge tl 101) nähtub, et 05.10.2004 istungil osales puudutatud isiku esindajana S.R . Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu 05.10.2004 protokollist (tl 100, tõlge tl 101) nähtub, et kohus on kohtuistungil määranud järgmise kohtuistungi ajaks 30.11.2004. Seega on tuvastatud, et S.R , viibides 05.10.2004 kohtuistungil, oli teadlik kohtuasjast ja selle sisust. S.R i esindajaks olemist kinnitab ka AS K juhatuse liikme O K05.11.2004 teade vahekohtule, mille kohaselt AS K kutsub tagasi hr S.N.R ile antud volikirja. Selline sõnastus viitab sellele, et tõele ei vasta puudutatud isiku väide, et kirjaga on puudutatud isiku esindaja soovinud kinnitada volituste puudumist nii enne kirja andmist kui ka pärast seda. Kirja sõnastusest nähtub, et kuni volikirja tagasi kutsumiseni oli S.N.R puudutatud isiku volitatud esindaja. Kuivõrd puudutatud isik oli teadlik kohtuasjast ja selle sisust, ei esine Konventsiooni artiklis 5 lg 1 p b ja TsMS § 620 lg 1 p 2 sätestatud tunnustamisest keeldumise aluseid. Asjaolu, et S.R it ei hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest ei 05.10.2004 istungil, ei ole asjakohane, kuivõrd kohus ei lahendanud asja tagaseljaotsusega, vaid vaatas asja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta (selle kohta vt ka tl 108, 109 Venemaa menetlusnormide väljavõte). Samuti ei kujutaks nimetatud asjaolu isegi tagaseljaotsuse tegemise korral sellist menetlusnormide rikkumist, mis välistaks otsuse tunnustamise. Tõele ei vasta puudutatud isiku väide, et 05.10.2004 kohtuistungil muudeti hagi eset, kuid puudutatud isik ei saanud end kaitsta. Puudutatud isiku esindaja S.R viibis kohtuistungil, seega oli tal võimalus oma seisukohta avaldada. Asjakohased ei ole puudutatud isiku väited, et tal ei võimaldatud oma õigusi kaitsta vahekohtu otsust vaidlustades, kuivõrd isegi kui nimetatud rikkumised oleksid aset leidnud, ei välistaks need Konventsiooni ja TsMS kohaselt otsuse tunnustamist. Asjaolu, et tl 35 asuvas tõlkes viidatakse ekslikult kohtuistungi kuupäevaks 25.10 ja mitte 05.10, on seletatav ilmselt sellega, et protokolli koopia serv on halvasti loetav. Puudutatud isiku väitel oleks otsuse tunnustamine vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Vastavalt Konventsiooni artiklile 5 lg 2. p b vahekohtu otsuste tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda ka siis, kui selle riigi kompetentne ametkond, kus otsuse tunnustamist ja täitmist nõutakse, leiab, et /---/ otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus selle riigi poliitikaga. Vastavalt TsMS § 620 lg 1 p 1 tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Kohus märgib, et viidatud sätted viitavad eelkõige otsuse sisu vastuolule õiguse oluliste põhimõtetega ning menetlusõiguste rikkumine võib tunnustamise aluseks olla erandjuhtudel. Kohus leiab, et ükski puudutatud isiku viidatud rikkumine, isegi kui oleks tuvastatud sellise rikkumise toime panemine, ei kujutaks endast tunnustamisest keeldumise alust. Puudutatud isiku viidatud rikkumised seonduvad puudutatud isiku menetlusõigustega, puudutatud isik ei ole tuginenud otsuse sisu ebaõigsusele. Kohus märgib ka, et tõendamata on puudutatud isiku väide, et vahekohtu kokkulepe ei vastanud tema tegelikule tahtele. 4(5)

TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad asja menetluskulud avaldaja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.