Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-46565

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohtu 25.02.2008 otsusega kuulutati välja FHEosaühingu (edaspidi FHEOÜ) pankrot, pankrotihalduriks nimetas kohus Andres T ’i. Andres T on 24.11.2009 esitanud kohtule taotluse FHEOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Andres T palub määrata endale pankrotihalduri tasu summas 125 532 krooni, ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest ja määrata võlgniku raamatupidamisdokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Sergei N . Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teated 11.11.2009. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

2(7)

2-07-46565

Pankrotihaldur Andres T on 24.11.2009 esitanud kohtule pankrotihalduri lõpparuande PankrS § 162 alusel, märkides, et lõpparuande seisuga on kõik kohtuvaidlused lõppenud ja kompromissi alusel on raha pankrotivarasse täielikult laekunud. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

võlausaldaja

TEosaühing Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Kokku

tunnustatud nõude suurus (kroonides) 2 741 765.77 508 244 3 250 009.77

Jaotusettepaneku alusel on tehtud järgmised väljamaksed: 3(7)

rahuldamisjärk II II

2-07-46565

1) TEosaühing 662 011.73 krooni; 2) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 122 734.27 krooni. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud FHEOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate nõude osad (II rahuldamisjärk): 1) TEosaühing 2 079 754.04 krooni; 2) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 385 509.73 krooni. Prognoositavad väljamaksed: - pankrotihaldur Andres T ’i töötasu - sotsiaalmaks taotletavalt halduritasult

125 532 krooni; 41 425 krooni.

Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku ainus reaalne vara raha 76 177.94 krooni pangakontol. Bilansis oli üleval ka nõue KAosaühingu vastu summas 329 390.46 krooni. Haldur esitas 18.06.2008 KAosaühingule pankrotihoiatuse ja 04.07.2008 Harju Maakohtusse avalduse KAosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 30.10.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-28569 lõpetati KAosaühingu pankrotimenetlus raugemise tõttu. Haldur esindas selles menetluses võlgnikku kohtus ilma kõrvalist õigusabi kasutamata. Haldur korraldas võlgniku raamatupidamise revisjoni läbiviimise audiitorfirma poolt, mis oli vajalik võlgniku endise juhatuse liikme Sergei N ’i vastu esitatava nõude aluste kindlakstegemisel ja hagi ettevalmistamisel. Pankrotimenetluse ajal on Sergei N ’iga sõlmitud kompromissleping, mis on tsiviilasjas nr 2-08-56827 Harju Maakohtu 12.11.2008 määrusega kinnitatud ja mille tulemusel laekus pankrotivarasse 960 000 krooni. Kuni kompromissi täitmiseni tagas kompromissi kohtulik hüpoteek. Lõpparuande kohaselt on haldur korraldanud võlausaldajate koosolekuid, koostanud ja esitanud kohtule taotlusi, jaotusettepaneku ja lõpparuande. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Lõpparuande koostamise ajaks on kõik kohtuvaidlused lõppenud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimisele aitasid kaasa juhatuse liikmete oskamatus äriplaani koostada ja ellu viia ning vastutustundetu suhtumine kohustustesse võlausaldajate ees. Maksejõuetus tekkis halduri hinnangul suures osas seetõttu, et võlgniku juhatuse liikmetega seotud kaubasaajad (äriühingud KAosaühing ja osaühing PA) ei tasunud saadud kauba eest. Vaatamata suurtele võlgadele jätkas võlgniku juhatus raha kulutamist, tegutsedes sisuliselt võlausaldajate arvel, kuigi oli teadlik maksejõuetusest. Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada juhtimisviga ja kuriteotunnustega tegu. Avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks haldur ei ole esitanud, kuid esitas 08.08.2008 kohtule ja pankrotitoimkonnale arvamuse, et võlgniku juhatuse liige ei ole juhatuse liikmena 4(7)

2-07-46565

korrektselt korraldanud äriühingu raamatupidamisarvestust. Võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni revideerinud audiitori hinnangul tegi võlgniku juhatus mitmeid tehinguid, mis kahjustasid võlausaldajate huve (näiteks 1 445 000 krooni suuruse väljamakse tegemine võlgniku kassast juhatuse liikmele Sergei N ’ile, mis oli aluseks hagi esitamisele Sergei N ’i vastu). Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole korrektselt korraldanud äriühingu raamatupidamisarvestust ja on teinud väljamakseid võlgniku lähikondsele, eelistades viimast teistele võlausaldajatele, on ta halduri hinnangul hoolsuskohustust rikkunud. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu hulgas võlgniku juhatuse liikme oskamatus äriplaani koostada. Nimetatust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud planeerimiskohustust. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kuna ei ilmutanud piisavalt hoolsust võlgniku nimel nõuete sissenõudmiseks ega hinnanud riske, mida äriühingu võlgnike poolt kohustuste täitmata jätmine kaasa toob. Lojaalsuskohustuse rikkumine ilmneb asjaolus, et võlgniku juhatuse liige ei ole ilmutanud piisavalt hoolt, et saavutada temaga seotud isikutelt kauba eest tasumine äriühingu kasuks. Lojaalsuskohustuse rikkumisele viitab ka asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on võlgniku kassast teinud endale ca 1,4 miljoni krooni suuruseid väljamakseid. Seega on ta eelistanud isiklikke huvisid äriühingu huvidele. Pankrotihaldur on võlgniku juhatuse liikme S. N i vastu esitanud hagi kahju hüvitamise nõudes. Samuti on Põhja Politseiprefektuur alustanud kriminaalasja võlgniku juhatuse liikme Sergei N i suhtes (kriminaalasi nr 09230109854).

5(7)

2-07-46565

PankrS § 651 lg 1 ja 2 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 960 000 krooni halduri tasu alammäär 119 000 krooni ja ülemmäär 146 100 krooni. Andres T ’i poolt taotletav halduri tasu summas 125 532 krooni ei ületa PankrS § 651 lg 2 tulenevat ülemmäära. Halduri tegevuse tulemusena on laekunud pankrotivarasse 960 000 krooni, halduri poolt esitatud pankrotiavalduse alusel algatatud KAosaühingu pankrotimenetluses esindas võlgnikku pankrotihaldur ega kasutanud täiendavalt õigusabi. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Andres T ’i tasuks 125 532 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 125 532 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 41 426 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.

6(7)

2-07-46565

Merike Varusk Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.