2-06-13456
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2010, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
N S hagi UÜ Aura Kaks ja T M vastu lepingu lõpetatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2010
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Hageja esindaja:
Aleksei Galkin (volikirja alusel)
Kostja I:
UÜ Aura Kaks (RK 11001729)
Kostja I esindaja:
T M (täisosanik)
Kostja II:
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1(3)
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on N S hagi UÜ Aura Kaks ja T M vastu lepingu lõpetatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõudes. Viru Maakohtu 27. novembri 2006 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas kohus hagi, kohtuotsus on jõustumata, Viru Maakohtu 19. novembri 2007 kohtumäärusega taastas kohus tsiviilasja menetluse. Hageja esitas kohtuistungil 27. mail 2010 kohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna soovib hagist loobuda põhjusel, et hageja nõue on rahuldatud.
Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ning kostjaid on sellest teavitatud. Kostjad esitasid menetluse lõpetamisele vastuväite. Kostjad selgitavad, et hageja nõude aluseks olev kahju hüvitis 9000 krooni oli kostjatelt välja mõistetud jõustumata kohtuotsuse alusel, kusjuures hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostjad avaldavad soovi esitada vastuhagi. Vastavalt TsMS § 3 lg 1, kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning lähtuvalt TsMS § 4 lg 1 – lg 3, kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. /---/. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kohus on seisukohal, et hagimenetluses on hagist loobumine hageja kujundusõigus. Hagejal on õigus pöörduda hagiga kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on hagejal ka õigus hagist loobuda, kui ta leiab, et tema õiguste või huvide rikkumine on lõppenud. TsMS § 429 lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Seega on seadus sätestanud kindlad alused, millal kohus keeldub menetluse lõpetamisest seoses hageja poolt hagist loobumisega, s.o kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus ei tuvastanud, et hagist loobumine rikuks avalikku huvi, s.o määratlemata isikute (avalikkuse) huve, kes menetluses ei osale. 2(3)
Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Vastuseks kostjate vastuväitele asja menetluse lõpetamise kohta selgitab kohus, et käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamine ei mõjuta kostjate võimalust teostada oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitset omapoolse hagi esitamisega. Kuna vastuhagi menetlemisele kohaldatakse hagimenetluse sätteid, siis ei oma tähendust asjaolu, kas kohus vaatab kostjate nõude läbi vastuhagi menetledes või iseseisvas hagimenetluses. Kostjate väide, et kostjatele ei teatatud 27. mai 2010 kohtuistungi toimumisest, ei ole põhjendatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kohtukutse kätte toimetatud kostjale II, s.o T M isiklikult 26. aprillil 2010. Kostja II on ka kostja I seaduslik esindaja. Seega saab lugeda, et kostjad on kohtukutsed kätte saanud 26. aprillil 2010 ja teadlikud kohtuistungi toimumisest 27. mail 2010. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hageja avalduse kohaselt hageja loobub hagist, kuna peale hagiavalduse esitamist on hageja nõue rahuldatud. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv 650 krooni. Kohtuistungil esitas hageja kohtule taotluse hüvitada esindajale makstud õigusabikulud 3000 krooni ja õigusabi eest tasumise kviitungi. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud tuleb kostjatelt välja mõista. Vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. /---/. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku 3650 krooni.
Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.