Määruse tegemise kuupäev ja koht 03. juunil 2010 a, Narva kohtumaja Kohtuasja number
2-09-63618
Kohtuasi
I K (pankrotis) avaldus OÜ Narva Kaubanduskeskus erikontrolli korraldamise otsustamiseks, erikontrolli läbiviija määramiseks, kohustada OÜ Narva Kaubanduskesku juhatust andma teavet ja võimaldada dokumentidega tutvuda Avaldaja: I K (pankrotis) Avaldaja seaduslik esindaja pankrotihaldur Gennadi Mihelson Puudutatud isik: OÜ Narva Kaubanduskeskus (regk: 10691330), Tallinna mnt 24-48, Narva, 20304
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta I K (pankrotis) avaldus OÜ Narva Kaubanduskeskus vastu erikontrolli läbiviimise ja teabe saamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. I Asjaolud
1.Avaldaja esitas 17.11.2009 a Viru Maakohtule avalduse OÜ Narva Kaubanduskeskus erikontrolli läbi viimise otsustamiseks, erikontrolli läbiviija määramiseks ja kohustada OÜ Narva Kaubanduskeskus andma teavet ja võimaldama dokumentidega tutvuda.
2.Kohus saatis avalduse ka OÜ Narva Kaubanduskeskus juhatuse (t 92-94, 100-101) ja nõukogu liikmetele (t 97-99, 104) ja avaldaja I K abikaasale O K arvamuse andmiseks (t 91). OÜ Narva Kaubanduskeskus juhatuse liikmed: A B (OÜ Narva Kaubanduskeskus ja OÜ Alvina Trading juhatuse liige) (t 92-94), V K (OÜ Narva Kaubanduskeskus juhatuse liige) ja O K (avaldaja abikaasa) vastasid kohtule kirjalikult, samtu osaühingu nõukogu liikmed I D (t 981(6)
99) ja A F (t 104). Kõik nimetatud isikud leidsid, et avaldaja pole käitunud heas usus, kuna pole kohtuväliselt püüdnud küsimust lahendada, pole järgitud äriseadustiku (ÄS) § 166 ja § 191 eeldusi, sest avaldaja pole läbinud kohtueelset menetluskorda, mistõttu OÜ Kaubanduskeskus pole avaldaja õigusi rikkunud ja puudub alus nõude lahendamiseks kohtu kaudu. Puudutatud isiku juhatuse liikmed leiavad, et juhul kui avaldaja leidis, et tema nõuded lahendamiseks ÄS § 166 ja 191 alusel olid jäetud tähelepanuta, siis oli/on tal õigus ÄS § 171 lg 3 alusel OÜ Narva Kaubanduskeskus osanike koosolek ise kokkukutsuda ja koosolekul otsustada erikontrolli korraldamist või teabe andmise ja dokumentidega tutvumise korraldamise küsimuse otsustamiseks, samuti I K (pankrotis) juhatusest tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme valimist. Osanike koosolekut avaldaja kokku kutsunud ei ole, seetõttu pole avaldaja kasutanud kõiki äriseadustikust tulenevaid võimalusi oma õiguste maksma panekuks. Juhatuse liikmed leiavad et avaldaja nõue teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumisesks on aegunud ÄS § 166 lg 3 mõttes. Avaldaja esitas teabe andmise nõude ja dokumentidega tutvumise võimaldamise nõude 21.09.2009 a aga avaldus kohtusse oli esitatud 17.11.2009 aastal. Samuti leidsid juhatuse liikmed, et kuna Igor Kalinin (pankrotis) osa kuulub tema ja tema abikaasa O K ühisvarasse (PkS § 14 lg 1 ja 17) siis peab avalduses esitatud nõude esitamiseks olema ka O K nõusolek. (tahteavaldus). Juhatuse liikmed leiavad et I K (pankrotis) puudub üksinda esindusõigus ning seetõttu tuleb jätta avaldaja avaldus esindusõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. OÜ Narva Kaubanduskeskus juhatuse ja nõukogu liikmed leiavad, et erikontrolli korraldamiseks/määramiseks puuduvad mõjuvad põhjused. III Kohtumääruse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetanud. Avaldaja on esitanud kohtule dokumentaalse tõendi (t 19) – taotluse teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, nõue osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Nimetatud nõue on dateeritud 20.septembril 2009 aastal. I K (pankrotis) on üks OÜ Narva Kaubanduskeskus osanikest, kellele kuulub Narva Kaubanduskeskus OÜ osa nimiväärtusega 860 000 krooni, mis moodustab 50% osaühingu osakapitalist. a. Avaldaja taotlus 20.09.2009 a
4.Oma taotluses märgib avaldaja, et pankrotihalduril puudub igasugune teave Narva Kaubanduskeskus OÜ tegevuse kohta ja põhjusel, et äriühing pole pidanud osanike üldkoosolekuid ega esitanud osanikele mingisugustki informatsiooni äritegevuse kohta, pole esitanud raamtupidamise aruandeid, tegevusaruandeid, kasumi jaotamise ettepanekuid, nagui näeb ette äriseadustik § 179 lg 2, osanike pole kutsutud koosolekule põhivara müügi otsustamiseks, majandusaasta aruannete kinnitamiseks, ÄS § 168 lg 1 p 5 ja § 179 lg 3 alusel. Taotluse esitajal on tekkinud veendumus, et nimetatud äriühingu majandustegevus pole edukas, äriühingu juhtimises ja raamatupidamises esineb tõsiseid probleeme. Erikontrolli läbiviimine raamatupidamisdokumentatsiooni (hõlmab kõiki lepinguid ja pangaväljavõtteid ning muu äriühingu tegevusega seotud dokumentatsiooni) alusel võimaldab anda hinnangu osaühingu juhtimisele ja varanduslikule seisule. Taotleja palub anda 10 päeva enne osanike koosolekut kirjalikult teavet äriühingu tegevusest 2008-2009 ja võimaldada tutvuda osaühingu 2008-2009 aasta tegevust kajastavate algdokumentidega ÄS § 166 lg 1 alusel. Seega kohus tuvastas, et taotleja esitas 20. septembril 2009 aastal OÜ Narva Kaubanduskeskus nõude kokku kutuda osanike üldkoosolek ja võtta päevakorda järgmised küsimused: juhatuse 2(6)
aruanne osaühingu tegevusest ja majanduslikust seisust, osaühingu erikontrolli läbiviimise otsutamine ja erikontrolli läbiviija määramine, juhatuse liikme I K (pankrotis) tagasikutsumine (PankS § 91 lg 1) ja juhatuse liikme valimine. b. Teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamise nõue
5.Tulenevalt ÄS § 166 (osaniku õigus teabele) lg 1 osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega, .../lg 3 osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatuse sellele ei vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavbet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
6.Avaldaja (osanik) esitas 20.09.2009 a taotluse OÜ Narva Kaubanduskeskus juhatusele muuhulgas teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks (t 19). OÜ Narva Kaubanduskeskus OÜ juhatus sellele ei vastanud. Seega oli avaldajal (osanikul) ÄS § 166 lg 3 alusel võimalus oma õiguse realiseerimiseks esitada kohtule hagita menetluses avaldus taotluse esitamisest (20.09.09) nelja nädala jooksul ehk hiljemalt 27.oktoobril 2009 aastal. Avaldaja esitas avalduse kohtule alles 17.novembril 2009 aastal (õigust lõpetavast tähtajast 21 päeva hiljem) ehk hilinemisega. Kohus leiab, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mida pole võimalik mõjuvatel põhjustel ennistada. Avaldaja saab uuest protseduuri korrata järgides seaduses sätestatud tähtaegu.
7.Avaldajal on võimalus oma õiguse maksmapanekuks läbida uuesti seadusest tulenev kohtueelne kord ehk esitada uuesti juhatusele taotlus teabe ja dokumetide saamiseks ning esitada vajadusel kohtule avaldus ÄS § 166 alusel seaduses määratud tähtaja jooksul ja ta ei ole seda võimalust minetanud. Kohus on seisukohal, et avaldajal pole täidetud seaduses nimetatud eeldused (pole nõuetekohaselt läbitud kohtueelne kord) nõuda kohtus hagita menetluses teabe andmise ja dokumentide esitamise küsimuse lahendamist ja seetõttu tuleb nimetatud nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbivaatamata. c. Erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise nõue
8.Avaldaja esitas oma 20.09.2009 a taotluses (t 19 , vt eespool p 4) muuhulgas ka nõude OÜ Narva Kaubanduskeskus juhatusele kokku kutsuda osanike üldkoosolek ja võtta päevakorda ning otsustada osaühingu erikontrolli läbiviimine ja määrata erikontrolli läbiviija. Tulenevalt ÄS § 191 (Erikontroll) lg 1 osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega, lg 2 kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed,../lg 4 juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis oleva äriühingu suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumente tutvumist võimaldama. 3(6)
9.I K (pankrotis) kuulub osa nimiväärtusega 860 000 krooni, mis moodustab 50% osaühingu osakapitalist. Seega on tal ÄS § 191 mõttes osaühingu osa mis esindab vähemalt 1/10 osakapitalist (t 19). Põhimõtteliselt I K (pankritis) õigustatud teatud eelduste olemasolul oma õiguste tagamiseks nõudma erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist. ÄS § 191 lg 4 sätestab määratud erikontrolli läbiija õigused ja tähtajad. I K (pankrotis) tuleb juhinduda erikontrolli korraldamisega seotud küsimustes ÄS § 191 lg 11, 2, 2-1.
10.Tulenevalt Riigikohtu 07.05.2008 a lahendist nr 3-2-1-35-08 punktist 10 selgitab Riigikohus muuhulgas, /...et ÄS § 330 lg 2 järgi peab kohus erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks/.. Käesoleval juhul osaühingu puhul juhindub kohus ÄS § 191 lg 2 2.lausest (...Kohus otsutab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel/.... Kohus tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega, leiab, et olukorras, kus avaldaja (taotluse esitaja) ei ole kinnipidanud ÄS § 166 sätestatud korrast ja tähtaegadest, et saada vajaliku teavet ja tutvuda dokumentidega ning arvestades asjaolu, et ta ei ole seda võimalust minetanud oleks äriühingule ebamõistlikult koormav ja kulukas korraldada erikontrolli küsimustes, millele saaks avaldaja vastuse ÄS § 166 (teabe nõue) sätestatud korda järgides. Kohus on seisukohal, et erikontrolli korraldamise nõue on esitatud mõjuval põhjusel siis kui äriühingu juhatus on keeldunud või jätnud vastamata avaldaja taotlusele teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ja avaldaja on järginud seaduses sätetstatud tähteaegu ja korda. Avaldaja selline käitumine oleks ka tegutsevale äriühingule vähem koormav ja odavam viis vastata avaldaja küsimustele, mis võib viia hilisemale erikontrollist loobumisele, kuna kõik avaldajat huvitavad küsimused saavad vastuse ÄS § 166 - teabe nõude - märgitud korras. Käesoleval juhul on avaldaja ise rikkunud ÄS § 166 kehtestatud korda ja jätnud täitmata nõutavad eeldused, rikkunud nõuet tähtaja osas.
11.Kohus tuvunud avaldaja taotluse sisuga ehk mida erikontrolli käigus peaks läbiviija kontrollima leiab kohus, et need on liiga üldsõnalised ja konkretiseerimata. Kohus on seisukohal, et avaldaja peab võimalikult täpselt iseloomustama/nimetama tehingud ja dokumendid, mille kontrollimisest ta huvitub ning esitama iga konkreetse teabe ja dokumendi puhul vähemalt selle põhistuse. Kohus leiab, et avaldaja on esitanud liiga üldsõnalised nõuded erikontrolli sisu osas ning vastused neile küsimustele on võimalik saada näiteks: äriregistrist, ÄS § 166 alusel teabenõude korras jne. Kuna avaldaja pole taotlust juhatusele ja avaldust kohtule esitades eelpool nimetatud kohtueelset korda nõuetekohsaelt järginud, kuid tal on võimalik uuest nimetatud kohtueelset korda uuesti järgida, siis (TsMS § 423 lg 1 p 1 /...ja selle korra rakendamise võimalust pole ta minetanud/) tuleb jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata. Riigikohus on märkinud lahendis 3-2-1-35-08 p 10 muuhulgas, et /.. Samuti võib erikontroll hõlmata...tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada ÄS § 287 ettenähtud teabenõude esitamisega/. Osaühingu puhul on tegemist analoogilise sättega ÄS § 166 millele maakohus viitas eelpool. Samuti on Riigikohus märkinud lahendis 3-2-1-35-08 p 10 muuhulgas, et /...rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil oma huvisid ja õigusi kaitsata.. /. Mõlemad Riigikohtu seisukohad toetavad maakohtu seisukohta, et enne erikontrolli korraldamist tuleks kasutada muid võimalusi juhatuselt teabe saamiseks ja dokumetidega tutvumiseks.
12.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et avaldaja pole esitanud mõjuvaid põhjuseid ega kasutanud teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks äriühingu igapäevast tegevust 4(6)
vähem koormavaid ja vähem kulunõudvamaid viise (ÄS § 166) ning seetõttu pole erikontrolli korraldamine ega erikontrolli läbiviija määramine kohtu poolt põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et I K (pankrotis) on abielus O K ning nimetatud osaühingu osa on abikaasade ühisvara (perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 mõttes). PkS 17 lg 1 sätestab, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada, lg 2 abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel.
13.Vaidlus puudub, et I K (pankrotis) on OÜ Narva Kaubanduskeskus osanik. Vaidlus puudub, et I K (pankrotis) on abielus O K. Vaidlus puudub, et nimetatud äriühingu osa on abikaasade I.K (pankrotis) ja O K ühisomandis. Seega leiab kohus, et O K on samuti OÜ Narva Kaubanduskeskus osanik ja viimane saab osaühingu suhtes teabeõigust teostada. O K osanikuks olemine on seega tõendatud, sest kohtu hinnangul piisab faktist, et osa on abielu kestel soetatud. Teine küsimus on selles, kuna teabeõigus on osanikul, siis keda ja kas peab osaühing osanikuna tunnustama. Riigikohtu lahendis 3-2-1-65-08 p 28-29 käsitletakse seda teemaatikat põhjalikumalt. Maakohus on seisukohal, et selle küsimuse lahendamiseks on vaja osaniku õigusi teatud juhul eristada/laiendada ja maakohus leiab, et teabeõiguse teostamine on võimalik ka siis kui osaühingule OÜ Narva Kaubanduskeskus ei ole osa ühisest kuuluvusest teatatud ja selle õiguse teostamiseks ei ole vajalik saavutada alati kanne osanike nimekirjas (vt Riigikohtulahend 3-2-1-p 28 1.lõik). Maakohtu sellist seisukohta toetab ka ÄS § 165 lg 1, mille kohaselt isikud, kellele kuulub osa ühiselt, saavad teostada osast tulenevaid õigusi samuti ühiselt. See seadusandja tahe annab kohtule aluse väita, et ühel abikaasal ei ole iseseisvat teabeõigust ilma teise abikaasa nõusolekuta (tahteavalduseta, volituseta). Kohus tuvastas, et kuigi I K (pankrotis) abikaasa O K pole küll kantud osanike nimekirja (kanne hoiaks edaspidi ära kõik vaidlused sellel teemal), kuid O K on kantud osaühingu OÜ Narva Kaubanduskeskus nõukogu liikmena, osaühingu osanikud, juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed on sellest faktist teadlikud, samuti ilmneb see äriühingu juhatuse liikmete kohtule esitatud vastusest, et nad on teadlikud osa ühisest kuuluvusest I K (pankrotis) ja O K osas. Kohus on seisukohal, et I K (pankrotis) pankrotihaldur pidi teadma osa kuulumisest ühisvara hulka (vt kohtuotsuse p 15). Seega on kohtu hinnangul OÜ Narva Kaubanduskeskus piisavalt kaitstud ka n-ö teadmata ühiste omajate väljailmumise eest ja on tagatud õiguskindlus. Kohus tuvastas, et O K pole andnud I K (pankrotis) nõusolekut (tahteavaldust) taotluse esitamiseks juhatusele ega volitusi pankrotihaldurile esitada taotlust ja kohtusse avaldust teabe saamiseks, dokumentidega tutvumiseks ja erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviimiseks, samuti, pole O K andnud selleks nõusolekut (heaks kiitu) tagantjärele (t 91).
14.Seega arvestades eeltoodut tuleb kohtu hinnangul I K (pankrotis) avaldus jätta ka TSMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Selgitused:
15.Viru Maakohtu menetluses on I K (pankrotis) hagi ühisvara jagamises pankrotimenetluses O K (tsiviilasi nr 2-09-61356) vastu ning ka selle menetluse kaudu saab osanik teavet ja nõuda dokumente (muuhulgas jagatakse ka OÜ Narva Kaubanduskeskse osa).
16.Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 423 lg 1 p 8, 425 lg 1, 426 lg 1, 427, 463-466 ja 661. 5(6)
Fred Fisker Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.