Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgnik on turunduse ja reklaamikulude katteks antud 240 000 euro suurusest võlast tasunud 180 000 eurot alljärgnevalt: 29.06.2006 – 60 000 eurot; 16.01.2007 – 60 000 eurot; 06.08.2007 – 60 000 eurot. Käesoleval hetkel moodustab vastav laenujääk 60 000 eurot (938 796 Eesti krooni), millele lisanduvad Lepinguga kokkulepitud viivised 6 750 eurot (105 615 Eesti krooni) seisuga 30.09.2009 (Lisa 2), kokku 66 750 eurot (1 044 411 Eesti krooni). Soomes majandustegevuse alustamiseks antud 500 000 euro suuruse osa laenu tagamismaksmine Võlgniku poolt on toimunud alljärgnevalt: 29.03.2006 – 45 082 eurot; 29.06.2006 – 39 452 eurot; 09.10.2006 – 39 904 eurot; 17.01.2007 – 40 263 eurot; 02.04.2007 – 39 679 eurot; 06.08.2007 – 39 491 eurot; 03.12.2007 – 39 464 eurot. Võlgnik on kokku tasunud 283 335 eurot, millest 250 000 eurot moodustab laenu tagasimakse ning 33 335 eurot laenujäägilt kogunenud intressid viimase makse tegemise seisuga. Seega on antud osas laenujääk 250 000 eurot (3 911 650 Eesti krooni), millele lisanduvad Lepingus kokkulepitud intressid 25 000 eurot (391 165 Eesti krooni) ja viivised 25 650 eurot (401 335 Eesti krooni) seisuga 30.09.2009 (Lisa 2), kokku 300 650 eurot (4 704 150 Eesti krooni). Seega on Võlausaldajal nõue Võlgniku vastu summas 5 748 560 Eesti krooni, millest põhinõue moodustab 4 850 446 Eesti krooni ning kõrvalnõuded 898 115 Eesti krooni. Võlausaldaja on esitanud korduvalt nõudeid võlgnevuse tasumiseks, millele ei ole Võlgnik tänaseni vastanud. Sellest tulenevalt on Võlausaldaja lähtuvalt PankrS § 10 lg 2 p 1 esitanud Võlgnikule korduvalt pankrotihoiatusi (Lisa 3). Tähitud posti teel ning kulleriga edastatud pankrotihoiatusi ei olnud võimalik Võlgnikule kätte toimetada. Tähitud kiri tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu (Lisa 4) ning kulleriga edastamisel selgus, et Võlgnik ei asu toodud aadressil (kulleri selgitused suutmatuses pankrotihoiatust üle anda toodud Lisas 5). Pankrotihoiatus toimetati Võlgniku juhatuse liikmele kätte 10.11.2009 kohtutäituri vahendusel (Lisa 6). Seega, arvestades, et Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ning et ta ei ole tänaseni sellele reageerinud ega tasunud võlgnetavat summat, esitas Võlausaldaja 27.11.2009.a kohtule pankrotiavalduse Võlgniku suhtes pankrotimenetluse alustamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt PankrS § 20 (1) palub võlausaldaja kohtul keelata Võlgnikul kogu talle kuuluva vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta.

PANKROTIAVALDUS NING MAKSEJÕUETUSE PÕHISTUS

PankrS § 15 lg 2 p 3 kohaselt peab osaühingu suhtes pankrotiavalduse esitamisel Võlausaldaja nõude suurus olema vähemalt 40 000 Eesti krooni ning vastav nõue peab olema muutunud sissenõutavaks (PankrS § 10 lg 3). Võlausaldaja on kohustatud põhistama Võlgniku maksejõuetust, mille tõttu Võlgniku ei suuda rahuldada Võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikus olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 10 lg 1 ja § 1 lg 2). Võlgniku maksejõuetust näitab muuhulgas asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1).

Võlausaldajal on alust arvata, et Võlgnik on maksejõuetu, kuna Võlgnik on pikema aja jooksul (alates jaanuarist 2008) jätnud Võlausaldajale tasumata Lepingust tulenevad tagasimaksed koos kõrvalkohustustega ning allpool p 0 toodud avalikest registritest nähtub, et Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada Võlausaldaja nõuded. Samuti ei ole Võlgnik mingil viisil põhjendanud laenu tagamismaksmisega viivitamist ning ei ole reageerinud ühelegi Võlausaldaja nõudele. Võlausaldajal puuduvad andmed Võlgniku varalise seisu kohta. Võlgnik ei ole äriregistrile esitanud 2006-2008. aasta majandusaasta aruandeid ning vararegistritest saadud info kohaselt pole Võlgniku nimele registreeritud kinnisvara ega mootorsõidukeid. Võlgniku registriväljavõttest nähtub, et Võlgniku osakapital on 40 000 Eest krooni, mis on ca 143 korda väiksem Võlausaldaja nõudest ning seega ilmselgelt ebapiisav Võlgniku kohustuste katmiseks. Maksu-ja Tolliameti internetilehel tehtud võlglaste päringust ilmneb, et Võlgnikul on Maksuja Tolliameti ees kohustusi 827 348,62 Eesti krooni ulatuses (Lisa 7). Lisaks nähtub Krediidiinfost (www.krediifiinfo.ee), et Võlgnikul on ka muid pikaajalisi võlgnevusi teiste võlausaldajate ees (Lisa 8). Äriregistrist tehtud päringutest ilmneb, et Võlgnik omab osalust Osaühingus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood: xxxxxxxx, Lisa 9), kus teiseks osanikuks on Võlausaldajaga seotud ühing. Võlgniku osaluse väärtust pole võimalik hinnata, sest ühing ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet ning reageerinud kaasosanikuks oleva Võlausaldajaga seotud ühingu nõudmistele saada informatsiooni ühingu majandustegevuse kohta (Lisa 10). Eeltoodust on Võlausaldajal põhjendatud kahtlus, et nimetatud ühingus puudub majandustegevus ning seega Võlgniku osalus on Võlgniku varase seisundi hindamise seisukohast väärtusetu. Võlausaldajal puuduvad võimalused Võlgniku varalise olukorra hindamiseks. Siiski on Võlausaldajale teada, et Võlgnik võib omada väärtpabereid Venemaal registreeritud äriühingus, kuid Võlausaldajal puudub võimalus antud fakti kontrollimiseks. Vara ulatus ja väärtus selgub pankrotimenetluse käigus. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et: Võlausaldaja ning Võlgniku vahel on sõlmitud laenuleping, millega Võlausaldaja laenas Võlgnikule kokku 740 000 eurot; Võlgnik on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust koos teiste Lepingus kokkulepitud tasudega ja mille tulemusena on Võlgnikul õigus nõuda kogu laenujäägi ning muude Lepingus kokkulepitud tasude viivitamatud tasumist 5 748 560 Eesti krooni ulatuses; põhinõue muutus sissenõutavaks jaanuaris 2008; Võlausaldaja on esitanud Võlgnikule pankrotiavalduse ning Võlgnik ei ole kohustust täitnud kümne (10) päeva jooksul. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mis ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, ning millest lähtuvalt esitab Võlausaldaja avalduse Võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Lähtudes eeltoodust võlausaldaja palub algatada Osaühing Y (registrikood: xxxxxxxx) suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja Osaühing Y (registrikood: xxxxxxxx) pankrot; Kohus leidis, et avaldus vastab Pankrotiseaduse § 10 nõuetele. Võlausaldaja ning Võlgniku vahel on sõlmitud laenuleping, millega Võlausaldaja laenas Võlgnikule kokku 740 000 eurot; Võlgnik on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust koos teiste Lepingus kokkulepitud tasudega ja mille tulemusena on Võlgnikul õigus nõuda kogu laenujäägi ning muude Lepingus kokkulepitud tasude viivitamatud tasumist 5 748 560 Eesti krooni ulatuses; põhinõue muutus sissenõutavaks jaanuaris 2008;

Võlausaldaja on esitanud Võlgnikule pankrotiavalduse Võlgniku maksejõuetust näitab muuhulgas asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlausaldaja tasus maakohtu deposiitarvele nõutud kohtu poolt nõutud 20 000 krooni. Kohtumäärusega 22.02.2010 nimetas kohus ajutise pankrotihalduri ja tagas pankrotiavalduse. Vaatamata korduvatele püüdlustele ei olnud pankrotihalduril võimalik võlgniku esindajaga ühendust saada ning taotluse alusel lükka kohus 22.03.2010 kohtuistungi edasi (t l83,84). 12.04.2010 esitas pankrotihaldur aruande. 12.04.2010 võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Võlgniku esindaja ei esitanud kuni 12.04.2010 ühtegi vastuväidet pankrotiavaldusele.

Võlgnik on 13.05.2010 esitanud ajutisele pankrotihaldurile vastuväited võlausaldaja pankrotiavaldusele BMT ei tunnista KTT nõuet ega oma püsivat maksejõuetust. BMT palub jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja menetluskulud KTT kanda. BMT vaidleb KTT pankrotiavaldusele ja seisukohtadele vastu piisavalt põhjendatult esitades kohased vastuväited. Pankrotiavaldus põhineb vaieldaval tehingul ja KTT ebamõistlikul nõudmisel oluliselt piirata isiku teovõimet ainult selleks, et pankrotimenetluses alles nõuete kaitsmisel hakata selgitama välja nõude olemasolu. Taolistel motiividel pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Samadel alustel on kohtud jätnud rahuldamata KTT pankrotiavaldused vastavalt kohtuasjas 209-62783 M. S. ja kohtuasjas 2-10-564 H. I. S. suhtes. Ringkonnakohus on jätnud KTT määruskaebused rahuldamata, mille peale ei saa PankrS §-de 5 lg 2 ja 15 lg 5 alusel edasi kaevata.

võlasuhete ja nõuete olemasolu, kehivust ja täitmise proportsioone. Need asjaolud ei ole ükski eeldatavad, ilmsed ega iseenesest mõistetavad. Pankrotiavalduses ei selgitatud ega põhistatud, kuidas raha üle anti, kas sularahas või pangaülekannetega või olemasolevaid kohustusi ümber kujundades ja –vormistades novatsiooni korras või laenusaaja eest kolmandate isikute ees kohustusi täites, kes oli üleandja isik ja kes vastuvõtja isik, kuidas seda tuvastati, millal seda tehti, kas ühes või mitmes osas, mis summades. Laenulepingu sõlmimisega ei teki laenuandjal laenusaaja vastu laenu tagastamise nõuet. Nimetatud nõude tekkimise üheks eelduseks on laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Samasugusele seisukohale on asutud ka VÕS kommentaarides (II osa, § 396 komm. 3.3.1 p a) Pankrotiavaldusele ei lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks KTT poolt laenu üleandmist. Laenu üleandmine on täielikult tõendamata. Väidetav laenuõigussuhe on rahatu.

(vt lepingu p XI). Üheski KTT menetlusdokumendis ega tõendis ei ole ühtegi viidet ühelegi Austria õigusaktile. Pankrotiavalduses ei ole tõendatud Austria õigust, vaid see oluline asjaolu maha vaikitud. TsMS § 234 kohaselt väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tuleb tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. BMT-le ei ole teada Austria õigus. Kui see ei ole teada ka kohtule, siis peab KTT tõendama Austria õigust.

Juhul kui kohus algatab pankrotimenetluse ja kuulutab välja pankroti, siis just antud asjaoludel on tuvastatav maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjus, maksejõuetuse tekitamise eest vastutavad isikud. Pankrotiavalduse esitanud KTT vastutab maksejõuetuse põhjustamise eest. Pärast pankroti väljakuulutamist on pankrotihalduri kohustatud esitama kahju hüvitamise nõuded muu hulgas KTT vastu. ÄS § 1671 lg 1 alusel oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Mõjutanud isikuga solidaarselt vastutavad ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. Peame vajalikuks osutada PankrS §-le 22 lg 5, mille kohaselt ajutine haldur on kohustatud esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta; arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Võlausaldaja on 20.04.2010 tulenevalt menetluses tõusetunud küsimustest selgitanud täiendavalt asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

VÕLAUSALDAJA NÕUDELE EI OLE VASTUVÄITEID ESITATUD

Võlausaldaja on tutvunud menetluse käigus võlgniku seadusliku esindaja poolt ajutisele haldurile esitatud seisukohtadega (Lisa 1). Võlausaldaja peab neid põhjendamatuteks. Pankrotiavalduse aluseks on väga konkreetne pooltevaheline laenuleping, mida võlgnik ei ole täitnud. See asjaolu kogumis faktidega, et pankrotiavalduse esitamise hetkel ja praegu on võlgnikul suur maksuvõlg (827 348 krooni), võlgnikul igasugune majandustegevus puudub, äriühing on registreeritud ootamatult xxxxx linna (ilma, et võlgnik omaks selle linnaga mingitki seost) on tinginud ka pankrotiavalduse esitamise. Võlgnik ei ole selle konkreetse võlausaldaja nõude aluse ja suuruse osas esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mistõttu puudub alus kahelda konkreetse võlausaldaja nõude ebaselguses. Nõudele endale ei ole vastuväiteid esitatud. Võlgnik on vaid andnud subjektiivse hinnangu maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas, milline asjaolu ei muuda võlausaldaja nõuet veel ebaselgeks. Võlausaldaja nõue ning maksejõuetuse põhjused ei praeguses kontekstis omavahel õiguslikult seotud. Võlgniku hinnang maksejõuetuse põhjustele ei lükka ümber fakti, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 mõttes, vaid vastupidi, pigem süvendab seda veendumust. Selgitavas meilis ajutisele haldurile on võlgniku seaduslik esindaja sisuliselt kinnitanud äriühingu maksejõuetust ja võlakohustusi. Maksejõuetust kinnitab mh väide, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid nõude esitamiseks võlausaldaja vastu. Võlgnik ei ole oma meilis esitanud vastuväiteid nõudele endale, vaid on tekkinud võlakohustuste ja majandusolukorra „põhjustajaks“ pidanud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat. Kuid nagu eespool märgitud, on maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine hilisema sisulisse pankrotimenetluse küsimus. Põhjused ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et võlgnik on täna maksejõuetu ning tema kohustused ületavad oluliselt tema varasid. Võlgniku seisukohad on ka sisulises mõttes täiesti ebaõiged (vt põhjendused allpool). Seega ei ole asjas tekkinud vaidlust, kas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on võlgniku vastu nõue või mitte. Nõudele vastuväiteid esitatud ei ole. Vaidlus nõude osas on olemuslikult hilisem nõude tunnustamise menetluse küsimus. Seega jääb võlausaldaja oma pankrotiavalduses märgitud nõude juurde. Tegemist on selge nõudega. 01.10.2010 jõustunud pankrotiseaduse muudatuste kohaselt ei omaks ühe konkreetse võlausaldaja nõude selguse küsimus pankroti väljakuulutamise otsustamisel ka primaarset tähendust. Tähendust omab võlgniku majandusseisund tervikuna. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine on hilisema menetluse küsimus (võlausaldaja detailsed põhistused selles küsimuses käesoleva menetlusdokumendi p 3).

SISULINE SEISUKOHT VÕLGNIKU ARVAMUSE OSAS

Kuigi võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud seisukohad on paljasõnalised ning pankrotiavalduse läbivaatamise kontekstis ka asjassepuutumatud, esitab võlausaldaja objektiivsuse siiski oma sisulised seisukoha võlgniku poolt esitatud väidetele. Võlgniku juhatuse liige väidab, et võlausaldaja koos endise tegevjuhi R. S. on äri pahatahtlikult üle võtnud, mis olevat tõestamist leidnud kriminaalmenetluse korras ning mille käigus olevat välja kanditud varad ja lepingud ja millest tulenevalt on võlgnikul saamata jäänud tulu arvestuslikus suuruses 131 329 095 krooni. Selle summa osas olevat 17.12.2008 esitatud kahju nõue X vastu.

Kahjuks ei ole võlgniku esindaja detailsemalt konkretiseerinud, mida ta peab silmas äri ülevõtmise osas ja/või missugust vara ja millal on „välja kanditud“. Samuti ei ole esitatud ühtegi selgitust, mis põhjendaks saamata jäänud tulu arvestust ning selle kujunemise aluseid. Abstraktsetele ja umbmäärastele etteheidetele on võlausaldajal äärmiselt raske motiveeritud vastuväiteid esitada. Võlausaldaja osundab, et kogu eeltoodud informatsiooni oleks võimalik kontrollida võlgniku enda raamatupidamisest, mille säilitamise ja esitamise kohustus lasub võlgnikul endal. Ajutine haldur aga selgitas kohtuistungil, et võlgnik ei ole ajutise halduriga koostööd teinud ning nõudmistele vaatamata raamatupidamisdokumente esitanud. Võlausaldajale ei ole teada, et tema vastu oleks algatatud mingeid kriminaalmenetlusi, mis käsitleksid „äri pahatahtlikku ülevõtmist.“ Võlgnik ei ole selle väite kinnituseks konkreetseid tõendeid ega ka muud informatsiooni, mis võimaldaks seda seisukohta kontrollida. Seega tuleks võlgniku väide kui paljasõnaline ja alusetu jätta tähelepanuta. Süüdistus vara „väljakantimise osas“ võlausaldaja aadressil on samuti alusetu. Kuigi tegemist on menetluse kontekstis asjakohatu väitega, selgitab võlausaldaja objektiivsuse huvides, et Y oli võlausaldaja koostööpartner, kellele kuulus ainuõigus müüa Balti ja SRÜ riikide turgudel X poolt toodetavate sõiduautode veoks ettenähtud treilereid ja nende varuosi. Koostöö põhines märtsis 2006 sõlmitud lepingul, mille kohaselt tarnis võlausaldaja treilereid ning võlgnik kohustus nende eest tasuma (krediidilimiit 1 000 000 EUR). Paraku ületas Y kokkulepitud krediidilimiiti kordades ning ühtlasi omandas ja vormistas võlausaldaja poolt tarnitud treilerid registris oma nimele ilma nende eest tasumata. Võlausaldaja avastas nimetatud rikkumise 2007.a. Erimeelsuste lahendamiseks leppisid pooled 26.04.2007 sõlmitud müügilepinguga (Lisa 2) kokku, et Y võõrandab oma nimele vormistatud autotreilerid kolmandale äriühingule, võlausaldaja saab osaluse nimetatud kolmandas äriühingus ning vähendab oma nõuet Y vastu üleantavate autotreilerite maksumuse ulatuses. Samuti sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 27.04.2007 täiendava kokkuleppe, mille kohaselt loovutas Y võlgnevuse katteks võlausaldajatele kõik rahalised nõuded, mis Yl on kolmandate isikute, s.t oma klientide vastu. Paraku nimetatud lepinguid ei täidetud ning autotreilereid faktiliselt üle ei antud. Õiguslikku tähendust omab aga siinjuures asjaolu, et Y tühistas juba 04.05.2007 kirjalike avaldustega mõlemad lepingud. Lisaks oli võlgnik Y seisukohal, et tehingud on tühised ja kehtetud algusest peale. Kuivõrd faktiliselt tehingute täitmist ka ei toimunud, siis on täiesti alusetu süüdistada võlausaldajat mistahes varade omandamises vms. Võlausaldaja lepingu täitmise nõuet esitanud ei ole. Võlausaldaja esitab käesolevaga viidatud 04.05.2007 avalduste saksakeelsed ärakirjad (Lisad 3 ja 4). Juhul, kui kohus ja ajutine haldur peavad seda vajalikuks, esitab võlausaldaja ka tõlked nimetatud dokumentidest. Kuivõrd tegemist võib olla käesoleva menetluse kontekstis tarbetute dokumentidega, ei pea võlausaldaja menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt antud ajahetkel otstarbekaks teha täiendavaid kulutusi dokumentide tõlkimiseks. Võlgniku väidete alusetust ja suisa pahatahtlikkust kinnitab kõige veenvamalt tema enda hilisem käitumine. Nimelt võõrandas võlgnik (kelle seadusliku esindajana tegutses H. I. S. ) võlausaldajalt saadud ning oma nimele vormistatud autotreilerid juba augustis 2007 edasi ASle Sampo Pank, kes omakorda andis need kapitalirendile H. I. S. endaga seotud äriühingule T B OÜ (kapitalirendilepingud lisatud, Lisad 5-18). Kapitalirendi lepingute esemeks oli kokku 28 autotreilerit (neist 14 olid tehasetähistest nähtuvalt eespool mainitud kolmepoolse

müügilepingu esemeks, mille täitmist aga ei toimunud). Veelgi enam, OÜ Y on kapitalirendi lepingutest nähtuvalt võtnud endale käenduskohustuse tagada kapitalirendilepingute täitmist. Nimetatud käenduslepingutest tulenev nõue ongi esitatud Danske Bank Eesti AS filiaali poolt ning on käsitlemist leidnud ajutise halduri aruandes. Seega on varad äriühingust välja viinud ja äriühingule üle jõu käivaid varalisi kohustusi võtnud pigem võlgniku juhatuse liige kui keegi teine. Kuidagi ei saa varade väljaviimist ette heita võlausaldajale, kellel pealegi puudub mistahes õigus esindada OÜ-d Y ja kes ei ole selles äriühingus isegi osanik (100 % osalus kuulub alates 24.10.2008 H. I. S. ́ele, enne seda olid osanikeks H. I. S. ja tema abikaasa M. S. ). Nimetatud tehingute osas peaks omapoolsed selgitused haldurile esitama võlgniku esindaja H. I. S. . Muu hulgas väärib märkimist, et tänaseks on treilerid kapitalirendilepingud soetanud T B OÜ pankrotistunud ning pankrot välja kuulutatud T B OÜ enda avalduse alusel (väljatrükk Ametlikest Teadaannetest pankroti väljakuulutamise osas lisatud, Lisa 19). OÜ T B ajutise halduri I. L. arvamuse kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud ülemaailmne majanduskriis ning sellest tulenevalt tellimuste vähenemine, aga mitte kolmandate isikute kuritahtlik või pahatahtlik käitumine vms. Saamata jäänud tulu nõue arvestuslikus suuruses 131 329 095 krooni osas on võlgniku enese käitumist arvestades täiesti asjakohatu ja suisa absurdne. Kuivõrd võlgnik ei ole oma nõuet detailsemalt põhistanud, ei ole sellele võimalik ka sisulisi vastuväiteid esitada. Võlausaldaja on veendumusel, et ta ei ole võlgnikule mingit kahju põhjustanud, pigem vastupidi. Mingeid nõuded ei ole võlausaldaja vastu esitatud. Kui võlgnik soovib oma nõudeid esitada, siis on tal on oma õiguste kaitseks olemas kõik võimalused kasutada õiguskaitsevahendeid.

PANKROTI VÄLJAKUULUTAMISE ALUS ON VÕLGNIKU PÜSIV

MAKSEJÕUETUS

Antud tsiviilasjas on kohus ametisse nimetanud ajutise halduri, kes on püüdnud välja selgitada võlgniku vara ja kohustused eesmärgiga anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Kuigi võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele haldurile esitanud kõiki asjas tähtsust omavaid andmeid ja dokumente, on ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt võlgnikul vara hinnanguliselt 8 764 051 krooni ulatuses (veoautod ja haagised, mille tegelik asukoht on teadmata) ning kohustusi esialgsete andmete põhjal 27 261 403 krooni ulatuses, kusjuures suurimaks võlausaldajaks on Danske Bank AS Eesti filiaal. Menetluslikus mõttes osundab võlausaldaja asjaolule, et PankrS § 31 lg 1 kohaselt (alates 01.01.2010 kehtivas sõnastuses) kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankr § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse muudatused, mis jõustusid alates 01.01.2010, võeti vastu seoses kohtutäituri seaduse vastuvõtmisega Riigikogus 09.12.2009 (avaldati Riigi Teatajas 31.12.2009). Seaduseelnõu algatajate arvates ei ole (erinevalt varasemast seaduse redaktsioonist) PankrS § 31 lg 1 kohaldamisel oluline kontrollida, kas just pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on selge, teatud suurusega ja tagamata nõue võlgniku suhtes, vaid kohtu ülesanne on asjas esitatu põhjal hinnata võlgniku üldist majandusseisu tervikuna. Kohtutäituri seaduse seletuskirjas1 on

Terviktekst: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=594370&u=20100503162942

märgitud järgmist: PankrS §-s 31 tehtavad parandused peaksid lihtsustama pankroti väljakuulutamise eeldusi, et alustada pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku suhtes, kes on maksejõuetu. /../ Peamise eesmärgi saavutamiseks kaotatakse ära kohtu kohustus kontrollida enne pankroti väljakuulutamist PankrS § 15 lõikes 2 sätestatut/..../ Paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ühelauseliseks, mille järgi on pankroti väljakuulutamiseks vajalik üksnes võlgniku maksejõuetus (maksejõuetuse mõiste PankrS § 1 lg 2 ja 3). Nii rõhutatakse selgelt, et kohus ei pea § 15 lõike 2 punktide 1–5 asjaolusid uuesti kontrollima. Lõikesse 2 luuakse erand füüsilise isiku jaoks. Parema ülevaatlikkuse huvides on väljavõte seaduseelnõu seletuskirjast lisatud käesolevale menetlusdokumendile (Lisa 20). Lisaks on täiendatud ka PankrS § 2, mis alates 01.01.2010 sätestab, et maksejõuetuse põhjused selgitatakse välja pankrotimenetluse käigus. Pankrotimenetlus ise aga (erinevalt varasemast käsitlusest) algab PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisega. Kuivõrd seadusandja on laiendanud pankrotimenetluse eesmärke, siis saab lõpliku hinnangu andmine võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas toimuda alles sisulise pankrotimenetluse käigus. Eelnevast järeldub, et kui võlgniku juhatuse liige ei ole andnud ajutisele haldurile piisavat informatsiooni, ei ole see asjaolu takistuseks pankroti väljakuulutamisel, kuivõrd juba praegu on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavat oluliselt võlgniku varasid. Nagu võlausaldaja eespool märkis, et on võlgniku seaduslik oma selgitavas meilis ajutisele haldurile sisuliselt kinnitanud äriühingu maksejõuetust ja võlakohustusi. Maksejõuetust kinnitab mh väide, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid nõude esitamiseks võlausaldaja vastu. Võlgnik ei ole oma meilis esitanud vastuväiteid nõudele endale. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine on hilisema menetluse küsimus. Maksejõuetuse võimalikud põhjused ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et võlgnik on täna maksejõuetu ning tema kohustused ületavad oluliselt tema varasid. Eeltoodu põhjal on võlausaldaja arvamusel, et suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 tähenduses ning esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDEST NÄHTUB JÄRGMIST 1.Andmed OÜ Y kohta OÜ Y registrikoodiga xxxxxxxx kanti Harju registriosakonna registrisse ärinimega OÜ H B 21.07.2003.a. aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ettevõte tegeles äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt jae-ja hulgikaubandusega, kinnisvaratehingutega, metsa ülestöötamisega, puidu töötlemisega jt tegevustega. Äriühingu osakapitaliks märgiti 40 000 krooni. Juhatuse liikmeks oli H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx). 01.12.2003 Harju Maakohtu registriosakonnas kaart sulgeti ning 14.11.2003 avati registrikaart Pärnu Maakohtu registriosakonnas, uueks ärinimeks oli OÜ M T, aadress ja asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Registriandmetes tehti 20.10.2004.a muutmiskanne ning osakapitali suurendati 822 500 kroonini. Seoses registrandmete ülekandmisega esitati 07.03.2006.a avaldus asukoha muutmiseks ning uueks asukohaks registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonna tööpiirkond aadressiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, äriühingu ärinimeks registreeriti OÜ Y. Juhatuse liikmeteks oli M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx), R. S. kuni

17.05.2007.a (isikukood xxxxxxxxxxx), M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja H. I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx). 20.03.2006.a kinnitati kanne, millega ühinesid ühisnemislepinguga OÜ Y (ühendav ühing) ja äriühing OÜ K (ühendatav ühing, registrikood xxxxxxxx aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Seoses registriandmete muutmisega avati registrikaart Harju Maakohtu registriosakonnas, äriühingu aadressiks registreeriti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Juhatuse liikmeteks olid M. P. kuni 24.10.2008.a (isikukood xxxxxxxxxxx), V. G. kuni 24.10.2008.a (isikukood xxxxxxxxxxx) ja H. I. S. kuni 15.09.2009.a (isikukood xxxxxxxxxxx). 24.10.2008.a tehti muutmiskanne, millega vähendati osakapitali 40 000 kroonini. Seoses kandemuutmisega 10.09.2009.a avati registrikaart Tartu Maakohtu registriosakonnas, äriühingu aadressiks registreeriti xxxxxxxxxxxxxxxxxx, juhatuse liikmeks registreeriti H. I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx). Käesoleval hetkel kehtivad registriandmed (Lisa 4): OÜ Y asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx 68205, osakapitali suurus 40 000 krooni OÜ Y osanikuks on: H. I. S. - osa nimiväärtus 40 000 krooni Juhatuse liige: H. I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) Andmed äriühingu juhatuse liikme kohta, kes omab teisi äriühinguid (vt Lisa 5): Juhatuse liige H. I. S. omab kehtivaid seoseid järgnevate ettevõtjatega; AS A B registrikood xxxxxxxx, osakapital 20 000 000 EEK, OÜ A B M registrikood xxxxxxxx, osakapital 50 000 EEK, OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registrikood xxxxxxxx, osakapital 40 000 EEK, xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx registrikood xxxxxxxx, OÜ F registrikood xxxxxxxx, osakapital 40 000 000 EEK, OÜ R registrikood xxxxxxxx, osakapital 40 000 000 EEK, OÜ S T registrikood xxxxxxxx, osakapital 40 000 000 EEK, OÜ T & T (likvideerimisel) registrikood xxxxxxxx, osakapital 40 000 000 EEK,

2.2 Maanteeameti vastusest 03.03.2010 nr 9-2/10/3629 ajutisele pankrotihaldurile nähtub, et OÜ Y nimele on registreeritud järgmised sõidukid (vt Lisa 10): Veoauto VOLVO FM-380, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxxx Veoauto VOLVO FM-380, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxxx Veoauto VOLVO FM-380, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxxx Veoauto VOLVO FM-380, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxxx Veoauto VOLVO FM-380, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxxx Haagis KÄSSBOHRER APT-012, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxx Haagis KÄSSBOHRER APT-012, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxx Haagis KÄSSBOHRER APT-012, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxx Haagis KÄSSBOHRER APT-012, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxx Haagis KÄSSBOHRER APT-012, ehitusaasta 2007, reg.märk xxxxxx 12.05.2009.a on Maanteeameti registrisse kantud käsutamise keeld Põhja Maksu-ja tollikeskuse poolt. 28.05.2009.a on Maanteeameti registrisse kantud käsutamise keeld Tallinna kohtutäitur E. V. ́e taotlusel. Ajutise pankrotihalduri avalduse alusel Tallinna kohtutäitur E. V. 03.03.2010.a otsuse alusel täitemenetlus peatati (vt Lisa 11) 25.02.2009.a on Maanteeameti registrisse kantud ajutise pankrotihalduri taotlusel käsutamise keeld . 2.3 OÜ Y nimele ei ole elektroonilises kinnistusraamatus registreeritud kinnistuid. 2.4 OÜ Y juhatuse liikme poolt on esitatud 13.05.2010.a bilanss seisuga 08.04.2010.a., millest nähtuvalt on ettevõttel varasid alljärgnevalt ( lisa 20):

AKTIVA

Käibevara Raha - 24 189 Nõuded ostjate vastu 126 478 596 käibevara kokku 126 454 407

VARA KOKKU

126 454 407

juhatuse liige andmed, et äriühingu kassas on 1 464,00 krooni. Eelviidatud vara on ajutine pankrotihaldur võlgniku varana ka käsitlenud, esineb erinevus bilansis kajastatuga Bilansis on varadena – Nõuded ostjate vastu summas 126 478 596,00 krooni. Samas on juhatuse liige esitanud ajutisel pankrotihaldurile 24.07.2007.a sõlmitud Õiguste loovutamise leping sõlmitud Y OÜ ja X vahel,mille alusel pooled sõlmisid 07.03.2006 ostu-müügilepingu (krediidilimiidiks 1 000 000 Eurot). Selleks, et vähendada äärmiselt suurt tasumata võlga, loovutab Y OÜ kõik oma täitmata nõuded kolmandate isikute suhtes koos kõigi nendega seotud õiguste ja nõudeõigustega X-le. Lepingu lahutamatu osa on Lisas 1 loetletud nõuded. Lisa 1 ajutisel pankrotihalduril ei ole esitatud, seetõttu ei saa anda hinnangut kas bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu on loovutatud või mitte, samuti puuduvad andmed millest eelviidatud bilansi kirje koosneb. Eeltoodud arvesse võttes ajutine pankrotihaldur andmete puudumise tõttu äriühingu varadena ei käsitle. Ajutise pankrotihaldurile on esitanud Maanteeamet andmed, mille alusel on OÜ Y 5 veoauto Volvo ja 5 haagise omanik. Võlgniku poolt 12.mail esitatud andmetel - ettevõttel põhivara puudub (Lisa 21, küsimustiku vastused p.23). Samuti esitati võlgniku poolt 27.04.2007.a sõlmitud ostu-müügileping (Lisa 22), mille alusel on Maanteeameti poolt esitatud veoautod registreerimismärkidega xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx on üle antud X-le. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed vara asukoha kohta ning võttes aluseks juhatuse liikme poolt esitatud andmeid, siis eelviidatud põhjustel ajutine pankrotihaldur Maanteeameti poolt esitatud sõidukeid võlgniku potentsiaalse vara hulka ei arvanud.

6 534,00

Kinnipeetud tulumaks

213,00

Kogumispensionimakse

21,00

Käibemaks Sotsiaalmaks Erijuhtude tulumaks Töötuskindlustusmakse

KOKKU:

788 841,00 343,00 31 387,62 9,00 827 348,62

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksumaksjal OÜ Y (xxxxxxxx) seisuga 12.05.2010.a maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 251 314.96 krooni. 3.2 OÜ Y vastu on täitemenetluses 2 nõuet kogusummas 5 030 428.00 krooni (vt Lisa 13) Kohtutäituri E. V. täitemenetluses olev nõue ettevõtte vastu on summas 820 815.00 krooni Sissenõudja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti Põhja maksukeskuse kaudu

Ajutise pankrotihalduri taotlusel on eelviidatud menetlus peatatud Tallinna tööpiirkonna kohtutäitur E. V. täitemenetluse peatamise otsuse alusel. Kohtutäituri U. T. täitemenetluses olev nõue ettevõtte vastu on summas 4 209 613.00 krooni Sissenõudja OÜ L (xxxxxxxx) Ajutine pankrotihaldur saatis taotluse 23.02.2010.a täitemenetluse peatamiseks Tallinna tööpiirkonna kohtutäitur U. T. ́le. Otsust täitemenetluse peatamisest ei ole ajutisele pankrotihaldurile saadetud

3.3 Danske Bank AS Eesti filiaal poolt esitatud andmetest nähtub, et ettevõtte poolt on sõlmitud järgmised käendus-, laenu- ja liisinglepingud (vt Lisa 9): Laenuleping nr xx-xxxxxxxx, nimetatud lepingust tulenev kohustus Danske Bank AS Eesti filiaali ees seisuga 11.03.2010.a on 20 320 364.61 EEK Käendusleping xx-xxxxxxxx/x, millega käendab T & T OÜ (registrikood xxxxxxxx) laenu nr xx-xxxxxxxx, laenusummas 3 438 000.00 EUR ja T & T OÜ laenu nr xx-xxxxxxxx, laenusummas 6 321 225.00 EEK. Mõlemad käenduslepinguga tagatavad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning käendaja vastutab lisaks põhinõudele ka kõigi laenulepingust tulenevate kõrvalnõuete eest (sh intressid, viivised, leppetrahv). Liisingulepingud: nr xxxxxxxx. Nimetatud lepingust tulenev kohustus Danske Bank AS Eesti filiaali ees seisuga 11.03.2010.a on 249 802,75 EEK. Nimetatud lepingu vara „Autoveotreiler Mercedes-Benz Actros 18 40 L, koos pealisehitusega Metago MP-M-1“ on pangale tagastamata. OÜ Y on käendanud T B (registrikood xxxxxxxx) kohustuste täitmist, mis tulenevad liisinglepingust, mille liisinguesemeks on autoveotreilerid ja –haagised. Osade lepingute tagatiseks olevad liisingesemed on käesolevaks hetkeks realiseeritud ja realiseerimisest saadud raha arvel on osaliselt kaetud liisinguandja lepingust tulenev nõue, osade lepingute puhul on tagatisvara siiani reliseerimata ning müügist laekuva raha arvel kaetakse nõue pärast raha tegelikku laekumist. Liisingulepingud, mille liisingu ese on müüdud, on järgmised: xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 857 788.91 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 857 781.25 EEK; xxxxxxxxx nõue tasumata summas 972 883.69 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 972 883.69 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 892 472.13 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 972 539.27 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 857 842.79 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 973 321.46 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 983 179.21 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 1 103 327.64 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 1 093 212.98 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 417 728.77 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 447 084.12 EEK;

xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 417 728.77 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 415 023.50 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 417 728.77 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 447 084.12 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 418 028.78 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 422 200.15 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 373 605.35 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 478 851.05 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 470 923.82 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 888 427.14 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 484 637.71 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 776 848.06 EEK; xxxxxxxx, liisinguandja nõue tasumata summas 417 138.19 EEK Kokku on ülalnimetatud 26 lepingu nõude tasumata osa 17 415 247.87 EEK. Liisingulepingud, mille liisingu ese on müügis ja mille müügist saadava raha arvelt vähendatakse nõuet, on järgmised: xxxxxxxx, nõue summas 1 455 362.67 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 701 834.17 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 701 834.17 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 623 726.87 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 729 357.47 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 729 357.47 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 084 280.45 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 084 280.45 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 094 451.80 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 095 951.80 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 105 430.05 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 080 373.27 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 584 449.43 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 584 449.43 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 589 932.01 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 589 932.01 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 581 534.85 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 581 534.85 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 059 735.63 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 058 080.63 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 1 038 406.35 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 569 813.70 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 569 735.70 EEK; xxxxxxxx, nõue summas 559 141.89 EEK. Ülalnimetatud 24 lepingust tulenev nõue kokku on 21 123 629.65 EEK 3.4 OÜ Y juhatuse liikme poolt 13.05.2010.a esitatud bilanss seisuga 08.04.2010.a., millest nähtuvalt on ettevõttel kohustusi alljärgnevalt (vt Lisa 20):

PASSIVA

Lühiajalised kohustused Laenukohustused 7 486 078 Võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Võlad ja ettemaksed kokku

18 235 098 384 736 570 665 - 10 183 47 969 19 228 285

OMAKAPITAL

Omakapital Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum

OMAKAPITAL KOKKU

822 500 82 250 98 835 295 99 740 043

PASSIVA KOKKU

126 454 407

3.5 OÜ Y ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtuvalt on ettevõtte kohustused: Maksuvõlgnevused 1 078 663.00 krooni Täitemenetluse nõue 4 209 613.00 krooni (OÜ L) Parex banka Eesti Filiaal AS võlgnevus 120.00 krooni Võlgnevus laenulepingu alusel 5 748 561.00 krooni (X) Võlgnevused tarnijatele 797 452.00 krooni (Lisa 14) . 15 441 276.00 krooni

KOKKU KOHUSTUSED:

27 275 685.00 krooni

Danske Bank AS Eesti filiaal esitatud andmete põhjal on tõenäoliselt järgnevad kohustused: 20 320 364.00 krooni (Laenulepingu võlgnevus summa kogu perioodi kohta) 249 802.00 krooni (liisinglepingu võlgnevus, autoveotreiler koos pealisehitusega) 9 759 225.00 krooni (Käenduslepingu kogusumma, T&T OÜ-likvideerimisel) 17 415 247.00 krooni (26 liisingeset on müüdud, liisingadja nõue osaliselt kaetud, nõude summa täpsustamisel) 21 123 630.00 krooni (liisinglepingute kogusummas, 24 liisingeset müügis, mille müügist saadava raha arvelt vähendatakse nõuet). Kohustused kokku koos Danske Bank AS Eesti filiaali poolt esitatud andmetega: 96 143 953.00 krooni Juhatuse liikme poolt esitatud andmetel oleks ülaltoodult tarnijatele võlakohustused summas 797 452.00 krooni ja 15 441 276.00 krooni lahtikirjutatult võlausaldajate andmetega alljärgnevad (lisa 15): Jrk Võlausaldaja

Advokadibüroo x.xxxxxx & xx OÜ/xxxxxxxx

B G OÜ /xxxxxxxx

B K OÜ /xxxxxxxx

Aadress [email protected] xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

PANKROTIS

xxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxx [email protected]

Summa 14 160.00 590.00 4 452.90

B K OÜ /xxxxxxxx

xxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] C E OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] C OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] www.xxxxxxxx.ee C B K OÜ /xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

KUSTUTATUD

Ei PAS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] E Sl AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] E E AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] E AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] El AS/xxxxxxxx xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] K AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] K OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] K AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx OÜ/xxxxxxxx

LIKVIDEERIMISEL

M ja P K OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxx/xxxxxxxxxxxx [email protected] MB OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] M OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] M G OÜ /xxxxxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx [email protected] [email protected] N B F P Ei xxxxxxxxx [email protected] xxxxxxxxxxxxxxxx R AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] S AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] S L OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected]

S L AS

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx /xxxxxxxx Kustutatud www.xxxxx.ee S L AS/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] S F S AB Eesti filiaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

39 923.18 7 670.00 26 160.60

23 249.00 1 158.71 133 051.40 380.00 274.20 68 740.00 3 000.00 8 210.00 147.50 107 255.49 996.00 1009.00 11 357.50 2 478.00

590.00 1 164.66 271.40 732.80 143 287.93 10 249.88 2 808.40

/xxxxxxxx

Likvideerimisel [email protected] xxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] xxxxxxxxxxxxxxx [email protected]

T OÜ / xxxxxxxx V-E OÜ /xxxxxxxx

AN O E OÜ

AD S KKK xxxxxxx OOO xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx IG L OÜ/xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx [email protected] [email protected] TCL

3 417.87 179 976.79

689.00 Kokku 797 452.81 6 258.64 4 556.76 15 430 285 .75 3 302 567.13

kokku

175.40 18 743 843.68

Austria firmale X vastu kahju nõude 17 12 2008 Selle summa väljamõistmine tuleks algatada Austria kohtus. Orienteeruvalt kulub selleks on ca 3-4 miljonit EEK-i . Kuna BMT OÜ-l ei ole täna sellise raha olemasolu minemaks Austria kohtusse X vastu hagiga, nimetatud summa väljamõistmiseks. Siis palun see summa välja mõista pankroti avalduse esitanud ettevõtte käest. Seega palun vaidluseks vaja minev summa välja mõista X käest. hagi tagamiseks nende vastu Austria kohtusse (vt Lisa 18) . Võlgniku vastuväited ja seisukohad p.6 andetel (Lisa 26) on esitatud kuriteokaebus, mille alusel on alustatud menetlus kriminaalasi r 07221000055. andmeid, mis käsitleks endise juhatuse liikme R.S. poolt firmale kahju tekitamist. Juhatuse liige pole esitanud mingeid tõendeid selle informatsiooni kontrollimiseks. Haldur on arvamusel, et võlgnikule kuulub küll esitatud andmete kohaselt vara, kuid ebapiisavate andmete alusel ei saa anda hinnangut, kas vara on piisavalt majandustegevuse jätkamiseks, selle hindamiseks on tarvis täiendavaid dokumente ja andmeid. Eelviidatud juhatuse liikme selgitusest võib järeldada, et võlgnikul puudub vara majandustegevuse jätkamisest, sest Kuna BMT OÜ-l ei ole täna sellise raha olemasolu minemaks Austria kohtusse X vastu hagiga, nimetatud summa väljamõistmiseks. Juhatuse liikme selgituste kohaselt vajas raamatupidamine osaliselt taastamist ja korrastamist, kuna pärast ettevõtte hävitamist austerlaste poolt, esineb kohati seniajani raamatupidamise üleandmisega ja korraldamisega probleeme (Lisa 18). Ajutisel pankrotihalduril puuduvad äriühingu raamatupidamisdokumendid, mistõttu pole võimalik anda hinnangut majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamise väljavaadetele. Vastavalt esitatud andmetele tuvastas haldur alljärgnevat: OÜ Y registrikoodiga xxxxxxxx, asustati 21.07.2003.a, mil äriühing registreeriti Harju Maakohtu registriosakonna registrisse. Äriühingu tegevusaladeks on transporttehnika müük, Austria ettevõtte X poolt toodetud sõiduautode veoks ettenähtud treilerid ja nende varuoasad. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja Austria ettevõtte X, kes sõlmis laenulepingu võlgnik Y OÜga, mille kohaselt võlausaldaja andis võlgnikule laenu kokku 740 000 eurot (mis vastavalt Eesti Panga fikseeritud kursile moodustab 11 578 484 krooni), millest 500 000 eurot (7 823 300 Eesti krooni) oli antud eesmärgiga võlgniku majandustegevuse alustamiseks Soomes ning 240 000 eurot (3 755 184 Eesti krooni) turunduse ning reklaamikulude katteks. Võlgniku juhatuse liikme H.I.S. ́e selgituste kohaselt on Austria ettevõte põhjustanud OÜ Y halva majandusliku olukorra ning võlgneb saamata jäänud tulu arvestuslikult suuruses 131 329 096 krooni. Eelviidatud väite kohta pole juhatuse liige mingeid andmeid esitanud. Äriühingu majandustegevus on äriregistrist saadud andmetel olnud 2005.a kahjumis – 1 854 558,00 krooni, 2006.a lõpetati kasumiga summas 6 510 926.00. Rohkem andmeid äriregistrile esitaud ei ole (andmed saadud 2006.a majandusaasta aruandest, Lisa 19). Äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, seisuga 31.12.2005.a siis oli omakapitali suurus – 182 250,00 krooni. Juriidilise isiku juhtorgani liikmel on üldine kohustus täita oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olla lojaalne juriidilise isikule (TsÜS § 35). Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus järgida äriühingu osakapitali netovara suurust, et see vastaks seaduses kehtestatud normidele. Kogutud lisainformatsiooni alusel koostatud näitajate analüüsist nähtub, et juba 2005.a lõpus ei vastanud OÜ Y osakapital seaduses sätestatud alampiirile (omakapital seisuga 31.12.2005 – 182 250,00 krooni, kuid äriühingu osakapitali suurus peab olema 40 000 krooni). Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võlgnikul rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Kuivõrd OÜ Y on käendanud T

B (registrikood xxxxxxxx) kohustuste täitmist, mis tulenevad liisinglepingust, mille liisinguesemeks on autoveotreilerid ja –haagised, siis eelviidatud võlgnevusi ajutine pankrotihaldur kohustustena ei kajasta. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid võlgnevuste likvideerimiseks, sest rahana on võlgnikul pangas ja kassas 15 515 krooni. Seevastu võlgnevusi on orienteeruvalt 27 miljoni krooni ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnanagul on ettevõte maksejõuetu. Võlgnik ei ole pikema aja jooksul suutnud likvideerida oma võlgnevusi võlausaldajate ees ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga.

pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 385 kohaselt karistatav, tegemist võib olla kuriteoga. Kuivõrd äriregistrile pole esitatud 2007.a ja 2008.a majandusaasta aruandeid, siis võib olla tegemist ka teadlikult raamatupidamise kohustuse rikkumisega. Teadlikult raamatupidamise kohustuste rikkumisele viitab ka juhatuse liike poolt esitatud bilanss seisuga 08.04.2010, kus on bilansi Passivas on äriühingu omakapitali suuruseks näidatud 822 500 krooni. Äriregistr andmete kohaselt on äriühingu omakapitali suuruseks alates 05.06.2009.a 40 000 krooni. Ajutise pankrotihaldurina leian, et juhatuse liikmete käitumises võib esineda kuriteo tunnustega tegusid, kuid asjaolud vajaksid täpsemat kontrollimist edasise pankrotimenetluse käigus.

Kokku on vara hinnanguliselt 15 515,00 krooni, sealhulgas pangas ja 14 051,00 krooni ja kassas 1 464.00 krooni.. Pankrotihalduril on pärast pankroti väljakuulutamist vajalik täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud, nagu näiteks: Massikohustused: PankrS § 34 lg-s 1 sätestatud kohustus teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses, paber, koopiate tegemine), lepingute lõpetamisega seotud kulutused, hinnanguliselt summas 10 000,00 krooni, Pankrotimenetluse kulud: 1) Ajutise halduri tasu 25 270,00 krooni 2) Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 3 576,20 krooni 3) Pankrotihalduri tasu hinnanguliselt summas 370 000.00 krooni (pankrotivara suurusest, kui varasse kuuluksid kasutatud sõidukid (maanteeameti andmetel) hinnanguliselt 8 750 000), 4) vara tagasivõitmise korral lisanduvad kohtukulud hinnanguliselt 50 000.00 krooni Kokku pankrotimenetluse kulud kokku hinnanguliselt 450 000,00 krooni Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul olemasolev vara ei kata ära ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise pankrotihalduri poolt menetluse läbiviimiseks tehtud vajalikud kulusid, samuti ei jätku võlgniku varadest pankrotimenetluse kulude ja pankrotihalduri tasu katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri hinnangul arvestades edasise menetlusega kaasnevaid kulusid ning töömahtu, tuleks määrata kohtu deposiiti tasumisele kokku 125 000,00 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui võlgniku võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei soovi pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks tasuda kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat OÜ Y pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks, siis kuulub OÜ Y pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt PankrS § 29 lõikele 2. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotialalduse juurde ning palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku esindaja vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole võlausaldaja nõue selge. Tegelikkuses on võlgnikul nõue võlausaldaja vastu. 28.12.2004 on võlausaldaja üheltpoolt ja H. I. S. , Y ning M. S. teiselt poolt sõlminud laenulepingu ja pandilepingu (tl 8-12; 16-21). Tegelikkuses anti raha jooksvaks äritegevuseks ning seda on ka reaalselt selleks kasutatud. Ettevõte võeti pahatahtlikult üle ning 2006.a. esitati juba pankrotihoiatused. H. I. S. kõrvaldati majandustegevusest ning ettevõtte üle saavutati 100%-ne kontroll.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt.

Kohus ära kuulanud võlausaldaja võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ Y suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse aluseks on pooltevaheline laenuleping, mida võlgnik ei ole täitnud. Pankrotiavalduse esitamise hetkel ja praegu on võlgnikul maksuvõlg 827 348 krooni. Võlgnikul puudub igasugune majandustegevus. Äriühing on 2009.a. registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millisel aadressil pole kohtukordniku olnud võimalus äriühingule kohtukutseid kätte anda. Võlgnik ei ole selle konkreetse võlausaldaja nõude aluse ja suuruse osas esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mistõttu puudub alus kahelda konkreetse võlausaldaja nõude ebaselguses. Nõudele endale ei ole vastuväiteid esitatud. Võlgnik on vaid andnud subjektiivse hinnangu maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas, milline asjaolu ei muuda võlausaldaja nõuet veel ebaselgeks. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole. 13.05.2010 on võlgnik esitanud vastuväited ajutisele haldurile, millised on lisatud halduri poolt aruande lisana. Kohtule ja võlausaldajale võlgnik enne kohtuistungit vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungil võlgniku esindaja sisuliselt kordab paljasõnaliselt oma vastuväiteid, millised ta on kirjalikult haldurile esitanud. Võlausaldaja nõue ning maksejõuetuse põhjused ei praeguses kontekstis omavahel õiguslikult seotud. Võlgniku hinnang maksejõuetuse põhjustele ei lükka ümber fakti, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 mõttes, vaid vastupidi, pigem süvendab seda veendumust. Ajutise halduri poolt võlgniku esindajale saadetud küsimustik on täidetud äärmiselt pinnapealselt ning valikuliselt. Selgitavas meilis ajutisele haldurile on võlgniku seaduslik esindaja sisuliselt kinnitanud äriühingu maksejõuetust ja võlakohustusi. Maksejõuetust kinnitab mh väide, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid nõude esitamiseks võlausaldaja vastu. Võlgnik ei ole oma meilis esitanud vastuväiteid nõudele endale, vaid on tekkinud võlakohustuste ja majandusolukorra „põhjustajaks“ pidanud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat. Kuid nagu eespool märgitud, on maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine hilisema sisulisse pankrotimenetluse küsimus. Põhjused ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et võlgnik on täna maksejõuetu ning tema kohustused ületavad oluliselt tema varasid. Võlgniku seisukohad on ka sisulises mõttes ebaõiged. Seega ei ole asjas tekkinud vaidlust, kas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on võlgniku vastu nõue või mitte. Nõudele vastuväiteid esitatud ei ole. Vaidlus nõude osas on olemuslikult hilisem nõude tunnustamise menetluse küsimus. Võlausaldaja oma pankrotiavalduses märgitud nõude juurde. 01.10.2010 jõustunud pankrotiseaduse muudatuste kohaselt ei omaks ühe konkreetse võlausaldaja nõude selguse küsimus pankroti väljakuulutamise otsustamisel ka primaarset tähendust. Tähendust omab võlgniku majandusseisund tervikuna. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine on hilisema pankrotimenetluse küsimus. Kuigi võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud seisukohad on paljasõnalised ning pankrotiavalduse läbivaatamise kontekstis ka asjassepuutumatud. Võlgniku juhatuse liige väidab, et võlausaldaja koos endise tegevjuhi R. S. on äri pahatahtlikult üle võtnud, mis olevat tõestamist leidnud kriminaalmenetluse korras ning mille käigus olevat välja kanditud varad ja lepingud ja millest tulenevalt on võlgnikul saamata

jäänud tulu arvestuslikus suuruses 131 329 095 krooni. Selle summa osas olevat 17.12.2008 esitatud kahju nõue X vastu. Võlgniku esindaja ei ole konkretiseerinud, mida ta peab silmas äri ülevõtmise osas ja/või missugust vara ja millal on „välja kanditud“. Samuti ei ole esitatud ühtegi selgitust, mis põhjendaks saamata jäänud tulu arvestust ning selle kujunemise aluseid. Võlausaldaja on põhjendatult osundanud, et kogu eeltoodud informatsiooni oleks võimalik kontrollida võlgniku enda raamatupidamisest, mille säilitamise ja esitamise kohustus lasub võlgnikul endal. Ajutine haldur aga selgitas kohtuistungil, et võlgnik ei ole ajutise halduriga koostööd teinud ning nõudmistele vaatamata raamatupidamisdokumente esitanud. Võlausaldajale ei ole teada, et tema vastu oleks algatatud mingeid kriminaalmenetlusi, mis käsitleksid „äri pahatahtlikku ülevõtmist.“ Võlgnik ei ole selle väite kinnituseks konkreetseid tõendeid ega ka muud informatsiooni, mis võimaldaks seda seisukohta kontrollida. Seega tuleks võlgniku väide kui paljasõnaline ja alusetu jätta tähelepanuta. Süüdistus vara „väljakantimise osas“ võlausaldaja aadressil on paljasõnaline. Võlausaldaja selgitas, et Y oli võlausaldaja koostööpartner, kellele kuulus ainuõigus müüa Balti ja SRÜ riikide turgudel X poolt toodetavate sõiduautode veoks ettenähtud treilereid ja nende varuosi. Koostöö põhines märtsis 2006 sõlmitud lepingul, mille kohaselt tarnis võlausaldaja treilereid ning võlgnik kohustus nende eest tasuma (krediidilimiit 1 000 000 EUR). Paraku ületas Y kokkulepitud krediidilimiiti kordades ning ühtlasi omandas ja vormistas võlausaldaja poolt tarnitud treilerid registris oma nimele ilma nende eest tasumata. Võlausaldaja avastas nimetatud rikkumise 2007.a. Erimeelsuste lahendamiseks leppisid pooled 26.04.2007 sõlmitud müügilepinguga kokku, et Y võõrandab oma nimele vormistatud autotreilerid kolmandale äriühingule, võlausaldaja saab osaluse nimetatud kolmandas äriühingus ning vähendab oma nõuet Y vastu üleantavate autotreilerite maksumuse ulatuses. Samuti sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 27.04.2007 täiendava kokkuleppe, mille kohaselt loovutas Y võlgnevuse katteks võlausaldajatele kõik rahalised nõuded, mis Yl on kolmandate isikute, s.t oma klientide vastu. Tegelikkuses nimetatud lepinguid ei täidetud ning autotreilereid faktiliselt üle ei antud. Õiguslikku tähendust omab aga siinjuures asjaolu, et Y tühistas juba 04.05.2007 kirjalike avaldustega mõlemad lepingud. Lisaks oli võlgnik Y seisukohal, et tehingud on tühised ja kehtetud algusest peale. Kuivõrd faktiliselt tehingute täitmist ka ei toimunud, siis on põhjendamatu süüdistada võlausaldajat mistahes varade omandamises vms. Võlausaldaja lepingu täitmise nõuet esitanud ei ole. . Võlgnik võõrandas võlausaldajalt saadud ning oma nimele vormistatud autotreilerid juba augustis 2007 edasi AS-le Sampo Pank, kes omakorda andis need kapitalirendile H. I. S. endaga seotud äriühingule T B OÜ (kapitalirendilepingud asjas lisatud, lisad 5-18). Kapitalirendi lepingute esemeks oli kokku 28 autotreilerit (neist 14 olid tehasetähistest nähtuvalt eespool mainitud kolmepoolse müügilepingu esemeks, mille täitmist aga ei toimunud). OÜ Y on kapitalirendi lepingutest nähtuvalt võtnud endale käenduskohustuse tagada kapitalirendilepingute täitmist. Nimetatud käenduslepingutest tulenev nõue ongi esitatud Danske Bank Eesti AS filiaali poolt ning on käsitlemist leidnud ajutise halduri aruandes. Käesolevaks ajaks on treilerid kapitalirendilepingud soetanud T B OÜ pankrotistunud ning pankrot välja kuulutatud T B OÜ enda avalduse alusel OÜ T B ajutise halduri I. L. arvamuse kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud ülemaailmne majanduskriis ning sellest tulenevalt

tellimuste vähenemine, aga mitte kolmandate isikute kuritahtlik või pahatahtlik käitumine vms. Võlgnik leiab, et tal tulu nõue arvestuslikus suuruses 131 329 095 krooni. Võlgnik ei ole oma nõuet vähimalgi määral põhistanud ning seega tuleb eeldada, et võlausaldaja ei ole võlgnikule mingit kahju põhjustanud. Nõuded võlausaldaja vastu ei ole esitatud. Kui võlgnik soovib oma nõudeid esitada, siis on tal on oma õiguste kaitseks olemas kõik võimalused kasutada õiguskaitsevahendeid. Võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele haldurile esitanud kõiki asjas tähtsust omavaid andmeid ja dokumente. Võlgnikul on kohustusi esialgsete andmete põhjal 27 261 403 krooni ulatuses, kusjuures suurimaks võlausaldajaks on Danske Bank AS Eesti filiaal. PankrS § 31 lg 1 kohaselt (alates 01.01.2010 kehtivas sõnastuses) kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankr § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse muudatused, mis jõustusid alates 01.01.2010, võeti vastu seoses kohtutäituri seaduse vastuvõtmisega Riigikogus 09.12.2009 (avaldati Riigi Teatajas 31.12.2009). Seaduseelnõu algatajate arvates ei ole (erinevalt varasemast seaduse redaktsioonist) PankrS § 31 lg 1 kohaldamisel oluline kontrollida, kas just pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on selge, teatud suurusega ja tagamata nõue võlgniku suhtes, vaid kohtu ülesanne on asjas esitatu põhjal hinnata võlgniku üldist majandusseisu tervikuna. Kohtutäituri seaduse seletuskirjas2 on märgitud järgmist: PankrS §-s 31 tehtavad parandused peaksid lihtsustama pankroti väljakuulutamise eeldusi, et alustada pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku suhtes, kes on maksejõuetu. /../ Peamise eesmärgi saavutamiseks kaotatakse ära kohtu kohustus kontrollida enne pankroti väljakuulutamist PankrS § 15 lõikes 2 sätestatut/..../ Paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ühelauseliseks, mille järgi on pankroti väljakuulutamiseks vajalik üksnes võlgniku maksejõuetus (maksejõuetuse mõiste PankrS § 1 lg 2 ja 3). Nii rõhutatakse selgelt, et kohus ei pea § 15 lõike 2 punktide 1–5 asjaolusid uuesti kontrollima. Lõikesse 2 luuakse erand füüsilise isiku jaoks. Lisaks on täiendatud ka PankrS § 2, mis alates 01.01.2010 sätestab, et maksejõuetuse põhjused selgitatakse välja pankrotimenetluse käigus. Pankrotimenetlus ise aga (erinevalt varasemast käsitlusest) algab PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisega. Kuivõrd seadusandja on laiendanud pankrotimenetluse eesmärke, siis saab lõpliku hinnangu andmine võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas toimuda alles sisulise pankrotimenetluse käigus. Eelnevast järeldub, et kui võlgniku juhatuse liige ei ole andnud ajutisele haldurile piisavat informatsiooni, ei ole see asjaolu takistuseks pankroti väljakuulutamisel, kuivõrd juba praegu on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavat oluliselt võlgniku varasid. Võlgnik on ajutisele haldurile sisuliselt kinnitanud äriühingu maksejõuetust ja võlakohustusi. Maksejõuetust kinnitab mh väide, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid nõude esitamiseks võlausaldaja vastu. Võlgnik ei ole oma meilis esitanud vastuväiteid nõudele endale. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine on hilisema menetluse küsimus.

Terviktekst: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=594370&u=20100503162942

Maksejõuetuse võimalikud põhjused ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et võlgnik on täna maksejõuetu ning tema kohustused ületavad oluliselt tema varasid. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ Y on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ Y pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 3 576,20 krooni ja tasu 25 270 krooni saamiseks. Taotlus on põhjendatud.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.