Tsiviilasja number
2-07-24961
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.06.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
Vladimir Startšenko hagi GÜ Ristiku-95 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
150 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Startšenko apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Menetlust jätkamata TsMS § 646 järgi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vladimir Startšenko (IK XXXXXX, elukoht XXXX XX-X, XXXXX) Kostja GÜ Ristiku-95 (reg kood 80013502, asukoht Ristiku 95, Tallinn), esindaja Vassili Kosteitšuk
Harju Maakohtu 23.04.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-24961 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamisks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud Vladimir Startšenko esitas 05.07.2007 Harju Maakohtusse hagi GÜ Ristiku-95 vastu võlgnevuse 150 000 krooni väljamõistmiseks. 28.09.2004 arvati hageja ühistu juhatusest välja. Hageja pöördus kostja poole vara tagastamiseks, hageja osak on kostja valduses ebaseaduslikult. Osaku turuhind on 150 000 krooni.
Kostja ei vaielnud vastu sellele, et tal on kohustus maksta hagejale välja osamaks. Peale hageja väljaarvamist garaažiühistust saatis kostja hagejale tähitud kirjadega korduvalt teateid, milles taotles garaažiboksi üleandmist juhatusele ja arveldusarve numbri teatamist, millele kostja saaks osamaksu kanda, samuti soovis kostja läbi rääkida osamaksu suuruse üle. Hageja loobus kirjade vastuvõtmisest ja need tulid tagasi. 12.07.2005 kirjas tehti hagejale ettepanek 40 000 krooni maksmiseks, ka nimetatud kiri tuli hageja loobumise tõttu tagasi. Hageja ei võta osamaksu vastu, lootes, et see ajaga suureneb. Hageja poolt pakutud osamaksu suurus ei vasta osaku turuhinnale. Viimati oli analoogse garaažiboksi hind 75 000 krooni, kuid see garaažiboks asus teisel korrusel ja selle väärtus on seetõttu suurem. Kinnisvaraturul on hinnad langenud, osaku hind ei ületa 55 000 krooni. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt arvati kostja liikmete hulgast välja 28.09.2004. Kostja vastusest tuleneb, et kuigi kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja on ühistu liikmete hulgast välja arvatud, käsitleb kostja hagejat ühistu liikmena, väites et hageja ei nõustu müüma garaažiboksi ja ei maksa garaažiboksi kasutamise eest arveid. 28.09.2004 kehtinud hooneühistu seaduse § 12 lg 1 kohaselt oli kostjal õigus nõuda, et hageja liikmelisuse võõrandab, kui hooneühistu liige on korduvalt rikkunud ühistu või ühistu teise liikme suhtes oma kohustusi ja kui ühistu liikmed ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks. Nõude esitamise pidi sama sätte lg 3 kohaselt esitama üldkoosolek. Sama sätte kohaselt, kui kohustust rikkunud ühistu liige oma liikmelisust ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus ühistu või vähemalt ühe ühistu liikme hagi alusel. Hageja ei ole tuginenud sellistele asjaoludele oma hagiavalduses, et teda on kohustatud liikmelisust võõrandama üldkoosoleku poolt või kohtuotsusega, seega on hageja kostja liige. Hagejalt ei ole nõutud liikmelisuse sundvõõrandamist kohtu kaudu ja seda otsust pole ka täitmisele pööratud. Seadus ei võimaldanud arvata hagejat arvata ühistu liikmete hulgast välja muul viisil ja seadus ei võimalda hagejal esitada nõuet osaku hüvitamiseks, kui hageja on ühistu liige. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue osaku väärtuse hüvitamiseks ei saa antud asjaoludel kuuluda rahuldamisele, ei uurinud kohus esitatud tõendeid osaku võimaliku maksumuse kohta. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Toimiku materjalidest selgub, et hageja on GÜ Ristiku-95 juhatuse ja üldkoosoleku otsusega arvatud garaažiühistu liikmetest välja. Kostja on seda ka tunnistanud. Kuna hageja ei ole liige, siis on tal õigus saada rahalist hüvitist oma osa eest ja niisuguse nõudega ta pöördus kohtusse.
2(3)
Kohus on põhjendamatult viidanud HÜS § 12 lg-le 1, kuna nimetatud seadus jõustus 01.01.2005 ning hageja väljaarvamise ajal ei kehtinud. Kuna maakohus ei uurinud esitatud tõendeid, siis on olemas kõik alused saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kus on võimalik uurida poolte poolt esitatud tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja on apellatsioonkaebusega nõus, kuid palub poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 646 järgi ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on teinud üllatusotsuse, leides, et hageja on endiselt garaažiühistu liige, kuigi mõlemad pooled kinnitavad, et hageja on kostja juhatuse 28.09.2004 otsusega garaažiühistu liikmest välja arvatud, millise otsuse kinnitas garaažiühistu üldkoosolek 08.10.2004. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks oma kahtlust või veendumust selles, et hageja on endiselt garaažiühistu liige, pooltega arutanud. Kostja väitest, et hageja ei ole garaažiboksi vabastanud, mis takistab osaku müümist ja müügist saadud raha hagejale osaku hüvitusena väljamaksmist, ei saa tuletada järeldust, et hageja on endiselt ühistu liige. Asjast ei nähtu, et kostja oleks end ümber kujundanud hooneühistuks, mistõttu maakohus on ebaõigesti leidnud, et kohaldamisele kuulub 01.01.2005 kehtima hakanud hooneühistuseaduse sätted. Nimetatud seaduse § 1 lg.2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseadust (mis hakkas kehtima 01.02.2002), kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Seetõttu kolleegium leiab, et hagi õigusliku alusena võib kõne alla tulla tulundusühistuseaduse § 32 lg. 1, mille kohaselt ühistu liikmest väljaarvamisel on endisel liikmel õigus nõuda osamaksu tagastamist, s.o. selle väärtuse hüvitamist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema pooltele ettepaneku tõendada hagejale kuulunud osa (garaažühistu põhikirja sõnastus) väärtust liikmest väljaarvamise hetkel. Kostja vastuväited selles, et hageja ei anna garaažiboksi valdust üle ja kasutab seda, ilma majandamiskulutusi maksmata, on õigusliku tähenduseta, kuni kostja ei ole esitanud tasaarvestavat nõuet (tasaarvestuse avaldust) kas kahju hüvitamise ja/või alusetu rikastumise sätete alusel.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Mare Merimaa
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.