Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
24. mai 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-24961
Tsiviilasi
VS hagi GÜR(likvideerimisel) väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole Harju Maakohtu menetluses tasutud riigilõivu tagastamine ning kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VS (isikukood XXX, XXX); Kostja: GÜR(likvideerimisel) (registrikood XXX, XXX); Kostja likvideerija: IK(XXX);
vastu
võlgnevuse
Kostja lepinguline esindaja: Valdis Härmsalu (AS Intopex Invest, Osmussaare 8, B308, 13811 Tallinn, tel 52 88 669, e-post: [email protected]).
Kinnitada VS (hageja) ja GÜR- likvideerimisel (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 Kompromissi kinnitava määruse tegemise päevast alates loetakse VS GÜR(likvideerimisel) liikmete hulka vastuvõetuks ning tal on õigus kasutada GÜR(likvideerimisel) liikmena garaažiboksi nr 107, mis on kompromisslepingu sõlmimise päeval kostja omandis. 1.2
GÜR(likvideerimisel) kohustub tasuma VS ́le 2 404 (kaks tuhat nelisada neli) eurot ja 33 senti, millest 1 652,57 eurot on viivis intressimääraga 8% aastas 3 104 euro suuruselt põhivõlgnevuselt 2420 päevas eest ning 751,76 eurot on VS menetluskulud, hiljemalt 15.07.2011.a VS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
1.3
VS kinnitab, et loobub tema GÜR(likvideerimisel) liikmeks vastuvõtmise korral
käesoleva määruse punktis 1.1. sätestatud ajal rahalisest nõudest osamaksu väärtuse hüvitamiseks kostja vastu. 1.4
VS ja GÜR(likvideerimisel) kinnitavad, et neil ei ole pretensioone ega erimeelsusi kõige varem hageja ja kostja vahel aset leidnud vaidluste osas.
Menetluskulud (va punktis 1.2 sätestatud) jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-24961.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada osaliselt.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada VS ́le (isikukood XXX) pool hageja tasutud riigilõivust, so summas 3 875 krooni ehk 247 (kakssada nelikümmend seitse) eurot ja 66 senti ning kanda nimetatud summa VS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. Riigilõiv summas 7 750 krooni on tasutud 05.07.2007.a hageja VS poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 2900072123 selgitusega „riigilõiv VS “.
Jätta läbi vaatamata AK ́i ja EKkolmanda isiku kaasamise taotlused.
Edasikaebamise kord Edasikaebeõigus puudub kompromissi kinnitava osa osas. Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot ning kolmanda isiku taotluse läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-07-24961, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas kohtule 05.07.2007.a hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks summas 150 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt arvati hageja 28.09.2004.a välja ühistu juhatusest. Hageja pöördus kostja poole oma vara tagastamiseks, kuna hageja osaks jäi ebaseaduslikult kostja valdusesse. Oma osa väärtuseks hindas hageja 150 000 krooni. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et tal on kohustus maksta hagejale välja viimase osamaks. Kostja vaidles vastu hageja soovitud osamakse suurusele ning leidis, et hageja soovitu ei vasta osaku turuhinnale. 11.10.2010.a esitas hageja kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks. Taotluse kohaselt palus hageja oma osaku väärtuse hindamiseks seisuga 28.09.2004.a viia läbi ekspertiis. Hageja leidis, et ekspertiisi käigus tuleks määrata kindlaks ka kogu garaažikompleksi väärtus seisuga 2004.a septembris ja 2010.a septembris.
Harju Maakohus määras ekspertiisi läbiviimise 21.02.2011.a. Valminud ekspertiis esitati kohtule 28.03.2011.a. Kohus palus pooltel edastada seejärel oma seisukohad menetluse edasise jätkumise osas. Kostja esitas kohtule 12.04.2011.a taotluse, milles ta teatas, et peab võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissi teel. Kostja palus kohtult aega kompromissi vormistamiseks ja hagejaga kooskõlastamiseks kuni 15.05.2011.a. Hageja esitas kohtule 02.05.2011.a samuti taotluse anda pooltele aega kompromissi vormistamiseks ja kooskõlastamiseks kostjaga kuni 15.05.2011.a. Pooled esitasid 13.05.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. 28.02.2011.a saabus Harju Maakohtule taotlus, millele alla kirjutanud 13 isikut nõudsid, et antud tsiviilasja kaasataks nende garaažibokside omanike esindajad, kes on valitud OÜ R üldkoosolekul. Samal kuupäeval saabus Harju Maakohtule AKi avaldus, milles paluti mitte lugeda kostja esindajaks likvideerijat IKja peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni likvideerija määramiseni, kuna tsiviilasi nr 2-08-63930 likvideerija määramise kohta pole lõppenud. Nimetatud avaldusele oli eraldi lehel lisatud 20 isiku allkirjad. Kohus edastas kõigile avalduse saatnud isikutele 01.03.2011.a pöördumise, milles selgitas, et käesolevas tsiviilasjas ei ole menetlusosalisteks mitte OÜ Ristiku ega muud isikud, kellele kuuluvad garaažiboksid, vaid hageja ning GÜ R(likvideerimisel). Kohus selgitas, et IK on kostja likvideerijaks määratud kohtu poolt ning menetlus nimetatud tsiviilasjas nr 2-08-63930 on käesolevaks ajaks lõppenud jõustunud lahendiga, mistõttu puudus kohtul alus erinevate isikute poolt esitatud taotluste ja avalduste rahuldamiseks, kuna kohus ei saa menetlust peatada menetlusosaliseks mitteoleva isiku avalduse alusel. Samuti puudus kohtul alus kaasata menetlusse OÜ R üldkoosolekul valitud esindajaid. Kohus selgitas avalduse esitanud isikutele, et vastavalt TsMS § 213 lõikele 1, on neil võimalik esitada kohtule avaldus menetlusse astumiseks kolmanda isikuna. Kohus selgitas, millistele nõuetele nimetatud avaldus vastama peab ning andis isikutele aega nõuetekohase avalduse esitamiseks hiljemalt 22.03.2011.a. 11.03.2011.a esitas EK kohtule taotluse kaasata antud asja menetlusse kolmanda isikuna AK, kes on GÜ R(likvideerimisel) endine esimees ja teab vaidluse asjaolusid. Kohus selgitas EK17.03.2011.a pöördumises, et ka antud avaldus ei vasta nõuetele ning andis avaldajale aega nõuetekohase kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamiseks kuni 28.03.2011.a. Nõuetekohast kolmanda isiku kaasamisele suunatud avaldust EK kohtule tähtaegselt ega hiljem ei esitanud. 30.03.2011.a esitas AK kohtule avalduse, milles ta soovis, et kohus teavitaks teha kohtuistungite kuupäevadest, edastaks talle kohtuistungite protokollid ja kohtulahendid ning muud
menetlusdokumendid. AK märkis oma avalduses, et ta on antud tsiviilasjas puudutatud ja huvitatud isik.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele selles esitatud tingimuste kohaselt ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et VS taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Muu hulgas sätestab TsMS § 150 lg 3, et avalduse läbivaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega ei kuulu hageja taotlus poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 1 500 krooni tagastamine rahuldamisele TsMS § 150 lg 3 alusel. Hageja tasus riigilõiv summas 7 750 krooni 05.07.2007.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 2900072123 selgitusega „riigilõiv VS “. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 247,66 senti kanda VS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissi korras kokku, et kostja
hüvitab hageja menetluskulud 751,76 euro ulatuses, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebus esitamise õigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 3401 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. EK ning teised isikud esitasid 28.02.2011.a taotluse AK ́i menetlusse kaasamiseks kolmanda osapoolena. Kohus jättis taotluse käiguta ning selgitas selle esitajatele oma 01.03.2011.a kirjas, et kuna kolmanda isiku kaasamise taotlus on esitatud puudustega, annab kohus taotluse esitajatele täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nimelt taotluses oli põhistamata kolmanda isiku kaasamise vajadus ning ühtlasi oli märkimata, kas isik tuleks menetlusse kaasata kolmanda isikuna hageja või kostja poolel. EK11.03.2011.a esitas kohtule taotluse kaasata antud asja menetlusse kolmanda isikuna AK, kes on GÜ R(likvideerimisel) endine esimees ja teab vaidluse asjaolusid. Kohus selgitas EK teistkordselt oma 17.03.2011.a pöördumises, et ka antud avaldus ei vasta nõuetele ning andis avaldajale aega nõuetekohase kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamiseks kuni 28.03.2011.a. Nõuetekohast kolmanda isiku kaasamisele suunatud avaldust EK kohtule tähtaegselt ega hiljem ei esitanud. 30.03.2011.a esitas AK kohtule avalduse, milles ta soovis, et kohus teavitaks teha kohtuistungite kuupäevadest, edastaks talle kohtuistungite protokollid ja kohtulahendid ning muud menetlusdokumendid. AK märkis oma avalduses, et ta on antud tsiviilasjas puudutatud ja huvitatud isik. AK ega EK ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks oma avaldustes esinenud puudusi. TsMS § 213 lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. TsMS § 215 lg 1 järgi esitab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astumiseks avalduse. Nimetatud avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele (TsMS § 338) andmed poolte ja kohtuvaidluse kohta, õigusliku huvi põhistus, mida kolmas isik asjas omab ning menetlusega ühinemise taotlus. Vastavalt TsMS § 215 lõikele 4 rahuldab kohus iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotluse ja lubab tal menetlusse astuda, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kolmas isik põhistab oma õiguslikku huvi. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei esitanud ükski isik kohtule nõuetekohast taotlust kolmanda isiku kaasamiseks. EK ei kõrvaldanud pärast kohtu 17.03.2011.a pöördumise saamist avalduses esinenud puudusi ega tõendanud, millised volitused on tal AKi või mõne teise isiku esindamiseks selleks, et esitada kohtule kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotlust. AKi 30.03.2011.a avaldusest ei nähtunud, et isik sooviks üldse enda menetlusse kaasamist iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Puudus mistahes õigusliku huvi põhistus ning selgitus selle kohta, kas AK soovib olla menetlusse kaasatud kolmanda isikuna hageja või kostja poolel. Kohtul puudub alus
teavitada menetluse käigust ja selles tehtud lahenditest ning saata menetlusdokumente isikule, kes ei ole menetlusosaliseks. Seega puudus kohtul õiguslik alus rahuldada AKi 30.03.2011.a avaldust selles esitatud kujul. Kuna EK ega AK ei ole kohtule esitanud nõuetekohast taotlust kellegi kaasamiseks antud tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna ning nad ei ole kõrvaldanud oma avaldustes esinenud puudusi ei kohtu määratud tähtajaks ega hiljem, tuleb nimetatud isikute avaldused jätta läbi vaatamata TsMS §.3401 lg 2 alusel.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.