2.Mõista kostjalt ML hageja Aktsiaselts ES kasuks välja põhinõudena 376 715,33 krooni (kolmsada seitsekümmend kuus tuhat seitsesada viisteist krooni ja 33 senti) ning 4. veebruari 2009.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest kogusummas 101 713,14 krooni (ükssada üks tuhat seitsesada kolmteist krooni ja 14 senti).
1(6)
2-09-5503 Menetluskulude jaotus Jätta hageja Aktsiaselts ES menetluskulud kostja ML kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 1. juunil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.4. veebruaril 2009.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Aktsiaselts ES mõista kostjatelt AM(likvideerimisel) ja ML hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla summas 502 469,89 krooni ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 135 666,87 krooni ulatuses. Menetluse käigus on hageja vähendanud põhinõuet 376 715,33 kroonini ja viivisenõuet 101 713,14 kroonini. Kostja AM(likvideerimisel) suhtes on kohus 31. mai 2010.a määrusega menetluse TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetanud, kuna kostja juriidilise isikuna on lõppenud õigusjärgluseta (kostja AM(likvideerimisel) on äriregistrist kustutatud 12. mail 2010.a).
2.Hagiavalduse kohaselt on AM(likvideerimisel) (edaspidi põhivõlgnik) kinnitanud 30. oktoobril 2008.a sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppes võlgnevust hagejale (hagis ekslikult märgitud Julianus Inkasso OÜ-le) summas 502 469,89 krooni. Sama kokkuleppe kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma võla maksegraafiku alusel kolmes osas: hiljemalt
28.novembriks 2008.a 167 489,96 krooni, hiljemalt 30. detsembriks 2008.a 167 489,96 krooni ning hiljemalt 30. jaanuariks 2009.a samuti 167 489,96 krooni. Hageja käsitluse kohaselt on kokkuleppe näol olemuselt ja sisult tegemist võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses.
2(6)
2-09-5503 Põhivõlgnik viidatud kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitma ei asunud. Seetõttu palus hageja 3. detsembri 2008.a teatisega põhivõlgnikul tasuda kooskõlas kokkuleppe punktiga 5 kogu võlgnevus hiljemalt 10. detsembriks 2008.a. Võla tunnistamise kokkuleppe punkti 5 kohaselt on hagejal kokkuleppest tulenevate maksete tasumise kohustusega viivitamise korral õigus nõuda põhivõlgnikult viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhivõlalt alates 11. detsembrist 2008.a.
3.Võla tunnistamise kokkuleppest tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmist on käendanud kostja ML(edaspidi ka käendaja), vastav käendusleping on sõlmitud 30. oktoobril 2008.a. Käenduslepingu kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui põhivõlgnik ei täida võla tunnistamise kokkuleppest tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, nõuda kohustuse täitmist kas põhivõlgnikult või käendajalt eraldi või mõlemalt ühiselt. Käendaja vastutab käenduslepingu järgi samasuguses ulatuses nagu põhivõlgnik, kuid mitte suuremas summas kui 650 000 krooni. Kuivõrd põhivõlgnik ei täitnud endale võla tunnistamise kokkuleppega võetud kohustusi, pöördus hageja esindaja 15. detsembril 2008.a teatega nõude täitmisele pööramise kohta kostja poole ja kohustas teda tasuma võlgnevuse hiljemalt 22. detsembriks 2008.a. Samuti informeeris hageja esindaja nimetatud teatisega kostjat põhinõudele lisanduvatest viivistest. Kostja ei ole enda käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.Kostja poolt esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei olnud põhivõlgniku põhivõla suurus võla tunnistamise kokkuleppe sõlmimise ajal, mitte hageja poolt märgitud 502 469,89 krooni, vaid 476 715,33 krooni, millest omakorda 100 000 krooni on hagejale tegelikult tasutud. Seega on hageja põhinõude suuruseks 376 715,33 krooni. Käenduslepingu sõlmimise fakti kostja ei eita. Kostja vaidleb vastu ka viivisenõudele, kuna hagiavalduses esitatud väited põhivõla suuruse kohta on ebaõiged ning hageja on sisuliselt arvestanud viiviseid ka viivistelt.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil jäi hageja esindaja varasemalt esitatud väidete juurde, vähendas nõudeid ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on käendanud 30. oktoobril 2008.a sõlmitud käenduslepinguga põhivõlgniku kohtusi, mis tulenevad samal kuupäeval hagejaga sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest. Käendaja rahalise vastutuse piirsummaks on käenduslepingu punktis 2 märgitud 650 000 krooni. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-s 1 sätestatu järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei 3(6)
2-09-5503 saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
8.VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Pärast ülalmainitud nõuete vähendamist hageja poolt ei ole pooltel enam sisulist vaidlust põhinõude (376 715,33 kr) suuruse üle. Ka ei ole kostja tõendanud, et võlgnevus oleks hageja poolt väidetust väiksem. Kostja on iseenesest põhjendatult leidnud, et 30. oktoobril 2008.a sõlmitud võla tunnistamise kokkulepet ei saa lugeda võlatunnistuseks VÕS § 30 lg 1 mõistes. Samas ei reguleerita VÕS §-s 30 kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Sellise võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt nt: Riigikohtu 24. aprilli 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Ka hageja ja põhivõlgniku vahel 30. oktoobril 2008.a sõlmitud võla tunnistamise kokkulepet (vt toimik, lk 9) tuleb kohtu hinnangul käsitleda võla tunnistamisena VÕS § 396 lg 2 tähenduses. Teisalt ei oleks võla tunnistamise kokkuleppe täpsel õiguslikul kvalifitseerimisel käesolevas vaidluses ka tähtsust. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on kõnealune kokkulepe kui leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
9.Arvestades ülaltoodut, kuulub hageja põhinõue 376 715,33 krooni väljamõistmiseks kostjalt rahuldamisele. VÕS § 65 lg-st 1 lähtudes võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd põhivõlgnikul on 30. oktoobril 2008.a hagejaga sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest täitmata põhikohustus vähemalt 376 715,33 krooni suuruses summas, on hageja käenduslepingu punktist 3 ning VÕS § 142 lg-st 1 ja § 101 lg 1 p-st 1 lähtudes õigustatud nõudma kohustuse täitmist kostjalt.
10.Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud ka hageja viivisenõue summas 101 713,14 krooni ning kostja vastuväited ei anna alust selle nõude rahuldamata jätmiseks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimesele lausele võib võlausaldaja nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Puudub vaidlus selles, et põhivõlgnik rikkus võla tunnistamise kokkuleppest tulenevate osamaksete tasumise kohustust. Vastavalt sama kokkuleppe punktile 5 on hagejal maksetingimustest mittekinnipidamise korral õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnetava summa tasumata osa ning õigus nõuda viivist 0,5% päevas tasumata summalt.
3.detsembril 2008.a on hageja esindaja saatnud põhivõlgnikule teatise lepingu punktist 5 tulenevate võlausaldaja õiguste rakendamise kohta ning palunud kogu võlgnetava summa (põhivõla) tasuda hiljemalt 10. detsembriks 2008.a (vt toimik, lk 13). Põhivõlgniku
4(6)
2-09-5503 esindaja kinnitas asjas toimunud kohtuistungil mainitud teatise kättesaamist (vt toimik, lk 59). Kuivõrd põhivõlgnik kogu võlgnetava summa tagastamise kohutust ei täitnud, tekkis hagejal õigus nõuda viivist alates 11. detsembrist 2008.a. Käenduslepingu punktis 2 on kostja võtnud kohustuse vastutada muu hulgas ka põhivõlgniku intressi ja viivise maksmise kohustuse eest. Kokkuleppe rikkumisest põhivõlgniku poolt on hageja kostjat kui käendajat teavitanud, paludes viimasel ühtlasi täita põhivõlgniku kohustused (vt toimik, lk 17). Ajavahemikku alates 11. detsembrist 2008.a kuni 4. veebruar 2009.a jääb 56 kalendripäeva, mis annaks hagejale õiguse nõuda 376 715,33 krooni suuruselt põhivõlalt viivist kokku summas 105 480,29 krooni (arvestusega 0,5% tasumata summalt päevas). Hageja on nõude esitamisel lähtunud siiski 54-päevasest perioodist ning saanud viivise kogusummaks 101 713,14 krooni. Kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 1 lähtub kohus asja lahendamisel hageja nõudest.
11.Kostja vastuväide, et viivise nõudmise õigus tekkis hagejal alles 31. jaanuarist 2009.a (s.t pärast võla tunnistamise kokkuleppe järgse viimase osamakse tasumise tähtaja möödumist) ei ole kooskõlas võla tunnistamise kokkuleppe ülalkäsitletud punktiga 5. Kostja väidete kohaselt on hageja arvestanud viivist ka viivistelt, mis ei oleks VÕS § 113 lg-st 6 tulenevalt iseenesest lubatud. Samuti on kostja leidnud, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Need kostja vastuväited on samas konkretiseerimata ning kostja ei ole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks hageja viivisearvestuse ebaõigsus või nõude vastuolu hea usu põhimõttega.
12.Kohus lisab eeltoodule, et hagiavaldusele lisatud käenduslepingu esimese punkti sõnastuse järgi käendab kostja põhivõlgniku ja Julianus Inkasso OÜ vahel 30. oktoobril 2008.a sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest tulenevate põhivõlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist (vt toimik, lk 14). Poolte menetluses esitatud avalduste põhjal on kohtu hinnangul siiski piisavalt selge, et poolte ühine tegelik tahe oli suunatud põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamisele. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning sama paragrahvi teise lõike järgi ei või lepingu tõlgendamisel aluseks võtta ebaõiget tähistust või väljendusviisi, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Poolte esitatu põhjal ei ole kohtule ka teada, et põhivõlgniku ja Julianus Inkasso OÜ vahel oleks kunagi sõlmitud kokkuleppeid võla tunnistamise kohta. Hagile lisatud võla tunnistamise kokkuleppest nähtuvalt on Julianus Inkasso OÜ hagejat kokkuleppe sõlmimisel esindanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus käesoleva otsusega hagi rahuldab, jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5(6)
2-09-5503
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.