Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tagastada Swedbank Liising AS-le 180 krooni enam tasutud kohtutäituri tasu. Enamtasutu tagastada Swedbank Liising AS arvele nr . 221012021568 AS-s Swedbank. Mõista välja Mxxxx Kxxxxxxxxxx63 (kuuskümmend kolm) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank Liising AS esitas 30.10.2009.a Harju Maakohtule hagiavalduse Mxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse 6760,85 krooni ja viivise nõudes. Harju Maakohus 13.11.2009.a määrusega saatis hagi kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohtule teadaolevatesse kostja elukohtadesse ei õnnestunud menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määrust koos hagimaterjalidega kätte toimetada. Aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud materjalid tagastati märkusega „tagasi hoiutähtaja möödumisel“, aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond saadetud materjalid märkusega „ei ela antud aadressil“. Hageja taotles hagimaterjalide kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel (aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tasus selleks 01.02.2010.a kohtutäituri tasu 420 krooni. Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri vahendusel materjale kätte toimetada ei õnnestunud. Hageja taotles seejärel menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist ning tasus 22.03.2010.a riigilõivu 100 krooni. Kohus avaldas 24.03.2010.a TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohtukutse 12.05.2010.a kohtuistungiks väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja esindaja esitas 11.05.2010.a kohtule avalduse, milles jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 228,64 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni, kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv 100 krooni ning kohtutäituri tasu 420 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2 (4)

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Mxxxx Kxxxxxxx (edaspidi kostja) ja AS Swedbank Liising (eelmise ärinimega AS Hansa Liising, edaspidi hageja) vahel 16.05.2002a sõlmitud kasutusrendi lepingust nr 0020013L, mille esemeks oli Ford Cougar L Coupe 2.0. Lepingu kohaselt andis hageja vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ning kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale vara kasutamise eest rendimakseid koos lisanduva intressiga. Hageja andis vara kostjale üle 17.05.2001.a, kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja ja kostja on lepingu punktis 5.1 kokku leppinud suurema viivisemäära, s.o 0,25% päevas, kuulub kohaldamisele lepingujärgne viivisemäär. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 228,64 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1400 krooni, kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõivu 100 krooni ning kohtutäituri tasu 420 krooni. Kohus tegi menetlusdokumentide kättetoimetamise ülesandeks Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler*ile 09.02.2010 (tl.44), kes esitas aruande menetlusdokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta (tl.47). Kohtutäituri seaduse § 48 lg.2 sätestab: Kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist ametitoimingu taotlejale, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 200 krooni, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Hageja on tasunud kohtutäituri tasu 420 krooni 01.02.2010 maksekorraldusega nr . 26917, viitenumbrile 3100057455. Hageja taotles kohtutäituri tasu tagastamist summas 180 krooni ja tasu 240 krooni jätta kostja kanda (tl.60). Kohtu hinnangul on selline tasu käsitlemine põhjendatud, võttes aluseks kohtutäituri seaduse § 48 lg.2 sätestatu ja fakti, et hageja on tasunud kohtutäituri tasuks 420 krooni (tl.43). Menetluskulude tagastamine enam tasutud osas toimub TsMS § 150 lg. 1 p.1, lg.7 alusel.

3 (4)

Hageja menetluskulud kogusummas 1968.64 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ja 180 krooni tagastada hagejale. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 63 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.