Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 08.02.2010.a kohtule hagiavalduse Hxxxx Mxxxx vastu võlgnevuse 18 285,59 krooni ja viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25. märtsiks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. 12.03.2010.a teatas kostja, et on hagimaterjalid kätte saanud, hagi suhtes kostja tähtaegselt ega ka hiljem seisukohta ei esitanud. 14.04.2010.a teatas kostja kohtule, et ei saa 10.05.2010.a kohtuistungile tulla. Hageja esindaja esitas 22.04.2010.a kohtule taotluse asja lahendamiseks hageja esindaja osavõtuta. Hageja esindaja jäi taotluses hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1800 krooni

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 16.08.2007.a. sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07-164497-CC, mille alusel andis hageja kostja käsutusse Visa Classic Charge (P) krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses ning sularahalimiidiga 2500 krooni kalendrikuus. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

2 (3)

maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud krediidi- ja laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on arvutanud perioodi 10.01.2008 - 03.02.2010 eest viivist 9004,51 krooni (viivis 0,22% päevas tasumata summalt 8891,07 krooni). Kohus leiab, et seda nõuet ei saa täies ulatuses rahuldada, kuna hageja ei ole viivise määra tõendanud. Asja materjali juures ei ole mitte ühtki tõendit sellise viivise määra kohta. Määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste (tl 4 pöördel) punkt 5.6, millele hageja viitab hagiavalduses, sätestab, et kui väljavõttel toodud maksepäeval ei ole kontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha, kohustub konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt pangale hinnakirja kohaselt viivist. Panga hinnakirja kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et sellisest hinnakirjast või selle alusel rakendatavast viivisemäärast oleks ka kostjat teavitatud. VÕS § 113 lg 1, § 94 lg 1 järgi on rakendatavaks viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit..., millele lisandub 7 protsenti aastas. Euroopa Keskpanga kohaldatav intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50%, lisades sellele 7% aastas, on tulemuseks viivisemäär 9,5% aastas ehk 844,65 krooni aastas. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhiosa viivise perioodi 10.01.2008 - 03.02.2010 eest (2 aastat) välja summas 1689,30 krooni. Ehkki kostja ei ole nõuet ka selles osas vaidlustanud, tuleb kohtul TsMS § 436 lg 2 alusel rajada otsus üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 2050 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.