Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Irma Külavee 28.05.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-20504 OÜ Arhimero (reg.-kood 10337091) pankrotiavaldus
Menetlusosalised, esindajad
Kohtuistung toimus
Võlgnik: OÜ Arhimero (reg.-kood 10337091), aadress: Tammiku 9, 44307 Rakvere linn; juhatuse liige – J P (ik: xxxx), elukoht: xxxx Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus– Uus 9/11-33, Tartu 50603;tel/fax7 407 610, e-post: [email protected] 27.05.2010, Rakveres
Avaldus rahuldada.
Pankrotiavalduse läbivaatamisel toimunud kohtuistungil 27.05.2010 jäi võlgniku juhatuse liige J P pankrotiavalduses esitatud asjaolude ja taotluse juurde. Kinnistul asuva hoone renoveerimiseks ja hotelli juurdeehituse tarbeks AS-ist SEB Pank võetud laenu tagastamiseks antud maksepuhkus lõppes aprillis 2010 ning võlgniku kohustused järjest suurenevad (igakuine laenumakse pangale on ca 86 000 krooni). Võlgnikul tekkinud makseraskused olid tingitud üldises majanduslanguse tingimustes toitlustus- ja majutusteenuse osutamisel saadavate sissetulekute olulisest vähenemisest. Võlgniku prognoosid äritegevuseks olid suhteliselt tagasihoidlikud, kuid ka need loodetud ulatuses ei realiseerunud. Käesoleval ajal on restoran ja hotell antud rendile, kuid saadav rent ei kata võlgniku jooksvaid kohustusi. Töötajatega on töölepingud lõpetatud, v.a. raamatupidajaga ja kahe lapsehoolduspuhkusel oleva töötajaga. Raamatupidaja võeti tööle selle aasta alguses kulude kokkuhoiu eesmärgil. Enne seda oli võlgnik ostnud raamatupidamisteenust, mis oli tunduvalt kallim. Võlgniku seaduslik esindaja leiab, et välja on kujunenud püsiv maksejõuetus ning OÜ Arhimero pankrot kuulub väljakuulutamisele. Ajutise pankrotihalduri aruanne. Haldur kohustas võlgnikku esitama osaühingu raamatupidamisandmed ja dokumendid. 20.05.2010 teostas ajutine haldur võlgniku vara ülevaatuse ning võlgnik edastas ajutisele haldurile finantsaruanded, lepingud ja muud asjasse puutuvad materjalid, samuti andis suulised selgitused võlgniku majandusliku olukorra kohta. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on ajutine haldur esitanud järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile, on esitanud avaldused võlgnikule kuuluva vara arestimiseks. Saadud andmete alusel on ajutine haldur andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning ettevõtte tegevuse taastamise väljavaadetele. Äriregistri andmetel on OÜ Arhimero asutatud 1997.aastal. Perioodil 1997 – 2005 on olnud tegevusvaldkonnaks metsavarumine, alates 2005 kuni käesoleva ajani - hotellid, restoranid ja toitlustuskohad. Osakapital 300 000 krooni jaguneb võrdselt kolme osaniku vahel: M T, A P ja J P, igaühe osa suurus 100 000 krooni (100 häält). Osaühingule kuulub Rakveres Tammiku 9 hoonekompleks: hotell ja restoran Villa Theresa. Seisuga 25.05.2010 on OÜ Arhimero materiaalse põhivara bilansiline jääkväärtus 17 170 433 krooni. Vara prognoositav realiseerimisväärtus koos kinnistut koormava üürilepinguga on ca 6-8 milj. krooni. Kinnisvarana kuulub võlgnikule Rakveres Tammiku 9 asuv kinnistu (reg.-osa nr.77131) suurusega 3884 m2, sihtotstarve 100% ärimaa, mis on omandatud ostu-müügilepinguga 02.03.2006 Lutz Ilgen Wettwer’ilt. Kinnistusraamatu III jaos on isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrk kasuks, samuti märkus selle kohta, et kinnistut koormab tähtajaline (40 aastat) üürileping OÜ-ga Snewaring Vara. Rendileping on sõlmitud 01.04.2009 renditasuga 87 000 krooni kuus, kuid pooled on üürisummat kokkuleppeliselt vähendanud - 36 000 kroonini kuus. Rendisumma vähendamine üle 50% esialgsest hinnast võib halduri hinnangul olla võlgnikku kahjustav. Üürileping on sõlmitud allrendile andmise õigusega ning käesoleval ajal tegutseb kinnistul reaalselt allrentnikuna OÜ Inrada. Äriregistri andmetele tuginedes ei ole võlgnik, üürnik ega allüürnik seotud isikud juhatuse või osanike kaudu. Hotelli ja restorani Villa Theresa opereerimine anti võlgniku väitel allrentnikule üle alates 1.11.2009. Kommunaal- ja muud kulud tasub allüürnik. Rendihinna kohta OÜ Snewaring Vara ja OÜ Inrada vahel andmed puuduvad. Kinnisturaamatu IV jaos on seatud hüpoteek 1.järjekohal AS SEB kasuks summas 12 380 000 krooni ja 2. järjekohal hüpoteek OÜ Mertiim kasuks summas 1 500 000 krooni. 2010.a. märtsikuus koostatud eksperthinnangu (OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo) kohaselt on hinnatud kinnistu väärtuseks 14 600 000 krooni, kuid hindamisel ei ole arvestatud kinnistut
koormavat pikaajalist rendilepingut, mistõttu ajutise halduri arvates võib reaalseks müügihinnaks kujuneda ca 50% maakleri antud väärtusest, s.o. prognoositavalt 6 - 7 milj. krooni. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti andmetel võlgnikul sõidukeid registreeritud ei ole. 07.11.2008 on võõrandatud sõiduauto Mercedes-Benz (2002) ja 09.02.2006 sõiduauto VAZ 21051 (1989). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakonna andmetel võlgnikule ehitisi ega rajatisi kui vallasasju ei kuulu. Muu põhivara bilansiliseks jääkmaksumuseks 12.05.2010 on 4 148 990 krooni ning põhivara hulka on arvatud kinnistul asuva restorani ja hotelli sisustus ja muud seadmed. Põhivara eraldamine kinnistul asuvast hoonest ei ole võimalik, mistõttu kinnistu omab väärtust ainult tervikvarana. Põhivara võib kinnistu väärtusele lisada ca 1 miljon krooni. Käibevara puudub. Jooksvalt tegevuse käigus tekkivad varud kuuluvad allrentnikule. Rahalisi vahendeid krediidiasutustes on Swedbank kontol nr 221031099500, saldo 26,47 krooni (väljamakseid äriühingu tegevusega mitteseotud isikutele ega lähikondsetele konto väljavõttelt ei nähtu). Konto nr.10502015579001 saldo on 0,51 krooni ja konto nr 10220054374015 - 0,00 krooni. Võlgnik ei ole tasunud võlgnevusi lähikondsetele eelistades neid teistele võlausaldajatele, tasumised on hankijatele, töötajatele, pangalaenu katteks (SEB Pank teatis). Kassajääk 12.05.2010 on 21 krooni. Kassaraamatu väljavõtte kohaselt perioodil 01.01.09 09.02.2010 kassast väljamakseid majandustegevusega mitteseotud isikutele ei ole tehtud. Nõuded kolmandate isikute vastu: ostjate vastu nõuded puuduvad. Maksuameti saldona esineb ettemaks maksu- ja tolliameti kontol summas 9 641 krooni (26.05.2010 seisuga ca 15 000 krooni). Alates 1.11.2009 on üürnik ja allüürnik teinud võlgnikule makseid summas 343 104 krooni. Tegemist on kolmepoolsete kokkulepetega, mille alusel novembris 2008 OÜ-le Arhimero laekunud teenuste eest tasumised summas 58 960.21 krooni tasaarveldati OÜ-ga Inrada renditasu katteks (kassaterminaali ei jõutud novembris koheselt ümber seadistada, mistõttu Inrada osutatud teenuste eest laekusid maksed läbi terminaali OÜ-le Arhimero). Ülejäänud tasumised OÜ Arhimero võlgnevuste katteks on tasunud OÜ Snewaring Vara, mis on pooltevahelisel kokkuleppel tasaarvestatud renditasuga. Kokku on renditasu osas teostatud ette makseid 9,5 kuu ulatuses (järgnev periood 1.06.2010 – 15.10.2010). Võlgniku kinnitusel on ta renditasu ettemaksu kasutanud hankijatele osaliseks tasumiseks. OÜ-l Arhimero on tuvastatud kohustusi seisuga 25.05.2010 summas 26 176 367 krooni (arvestatud koos teadaolevate kõrvalnõuetega). Hankijatele on võlgniku andmetel tasumata kohustusi summas 1 519 994 krooni. Kohustused on tekkinud perioodil 2008.a. lõpp- 2009.a. algus. Suuremad kohustused on järgmistele võlausaldajatele: AS Viljandi Aken ja Uks – 210 095 krooni; AJ-Company OÜ – 468 967 krooni (sissenõutav alates 2007.a.); Acora OÜ – 124 269 krooni; Assar Lukuauk AS – 123 037 krooni (võlausaldaja pankrotistunud). Ülejäänud kohustused jäävad alla 100 000 krooni. Pandiga on tagatud laenukohustused 1) AS–ile SEB Pank (leping nr 2007002986, laenujääk 570 153,16 EUR (8 920 958.43 krooni), lisandub intress 2 787,49 EUR (43 614.74 krooni; kokku võlgnevus 8 964 573.7 krooni); seatud hüpoteek 1.järjekohal kinnistule Tammiku 9, Rakvere summas 12 380 000 krooni; lisaks - käenduslepingu nr.2007002987 lisakokkuleppele nr.03, 23.12.2009 - käendaja J P vastutus maksimumsummas 128 000 EUR-i (2 002 764.80 krooni) laenulepingu nr 2007002986 tagamiseks. 2) laenukohustus Mertiim OÜ ees, leping 14.11.2008, summas 1 miljon krooni. Laenujääk on 896 000 krooni; tagatud hüpoteegiga 2.järjekohal kinnistule (Tammiku 9, Rakvere) summas 1 500 000 krooni. Tagatiseta laenukohustused on võlgnikuga seotud isikutele: 1) juhatuse liige ja osanik J P, laenuleping 08.01.2007 kogusummas 11 000 000 krooni, laenujääk 9 123 878 krooni; 2) osanik ja endine juhatuse liige A P, leping 01.02.2007, summas 3 000 000 krooni, laenujääk
1 584 035 krooni; 3) osanik ja endine juhatuse liige M T - 750 000 krooni (pearaamatu andmetel toimunud sissemakse, laenujääk sama); 4) AJ-Company OÜ, leping 1.03.2007 summas 5 000 000 krooni, laenujääk 3 311 295 krooni. Võlausaldaja on juhatuse kaudu võlgnikuga seotud; on registreeritud samal juriidilisel aadressil. Töötajatest on kehtiva töölepingu alusel tööl raamatupidaja ja 2 lapsehoolduspuhkusel viibivat isikut. Raamatupidajale on töötasu võlgnevus alates 4.01.2010 (töölepingu sõlmimise ajast), lepingujärgne brutotöötasu - 6 648 krooni; võlgnevus töötasu osas (jaanuar – aprill) - 26 592 krooni. Kaks töötajat viibivad lapsehoolduspuhkusel, kellele töötasu ja kasutamata puhkusepäevade eest võlgnevust ei ole. Võlgniku kinnitusel lõpetati töösuhe töötajatega seoses kinnistu üürilepingu sõlmimisega ning töötajatele maksti töösuhte lõpetamisel välja töötasud ja puhkusehüvitised, samuti töösuhte ülesütlemise hüvitised. Osaliselt sõlmis töötajatega uued töölepingud allüürnik. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest: Võlgniku esitatud finantsaruannete analüüsi kohaselt on võlgnik lõpetanud kõik majandusaastad alates 2007.a. kahjumiga, kuid eelnevalt teenitud kasumite arvelt oli omakapital positiivne. Maksejõuetuse põhjused said alguse kinnistu Tammiku 9 omandamisega. Restoran-hotelli renoveerimist alustati jaanuaris 2007.a. ning 1.01.2007 kuni 16.06.2007 olid hotell ja restoran remondi tõttu suletud. 1.07.2007 alustatud juurdeehitus valmis 15.12. 2008. Renoveerimis- ja ehitustööd jäid valitseva „ehitusbuumi“ perioodi, kuid kompleksi valmimine jäi majanduslanguse alguse perioodi ning esialgsed prognoosid vajaliku käibe saavutamiseks ei osutunud tegelikkusele vastavateks. Kompleksi kulud on võrdlemisi suured. Igakuiselt kuulub SEB Pangale tagasimaksmiseks 95 000 krooni. 2009.a. pangaga maksepuhkuse osas saavutatud kokkuleppe lisatingimuste tõttu saadi maksepuhkust ainult 4 kuud. Maksepuhkus lõppes aprillis 2010.a. Kogu hoone küttesüsteem põhineb elektrienergial, mistõttu elektrikulu on 25 000 – 31 000 krooni kuus. Võlgniku käibed 2007.a. ja 2009.a. on jäänud tasemele alla 2 milj. krooni aastas. 2008.a. moodustas müügitulu 2,4 milj. krooni. Arvestades jooksvaid kulusid ja kohustuste tagasimakseid oleks pidanud aastakäive olema vähemalt kuni 4,5 milj. krooni, s.o. üle 2 korra rohkem kui tegelikkuses. Ainuüksi restorani käive kuus peaks olema vähemalt 360 000 krooni, kuid tegelikkuses kujunes ühe kuu käibeks ca 160 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul on äriühing täitnud seadusjärgse omakapitalinõude ainult tänu enne 2007.aastat teenitud suure kasumi arvelt järgnevate aastate kahjumi katmisega. Alahinnata ei saa osanike suurt osakaalu äriühingu rahastamisel. Ainult krediidiasutuse laenuga oleks kompleksi renoveerimine jäänud tõenäoliselt lõpetamata. Maksejõuetuse põhjuseks oli prognoositud äriplaanide mitteteostumine, mille põhjused ei ole tingitud võlgnikust, vaid kogu vabariigis tekkinud majanduslanguse perioodist. Tarbijal ei ole küllaldast maksevõimet võlgniku pakutava teenuse ostmiseks. Teenuse hinnad nii restoranis kui hotellis ei ole tavapärasest kõrgemad ning on vastavuses teenuse kvaliteediga. Maksejõuetuse tekkimise täpset aega on raske määrata. Omakapital on muutunud negatiivseks seisuga 12.05.2010. Kinnistu hinnanguline väärtus on pidevas languses, sest kohalik kinnisvaraturg on veel madalseisus. Seisuga 31.12.2009 kuni 12.05.2010 on kinnistu väärtus bilansi kohaselt langenud 11 455 000 krooni võrra. Kuivõrd võlgnik on restorani ja hotelli opereerimise andnud üle üürnikule, siis jooksvate kulude vähenemise tõttu ei ole kahjum väga drastiliselt viimastel kuudel suurenenud. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud. Juhtimisvea hindamise juures tuleb esile tuua võlgniku majandusliku olukorra muutumist ja sellega seotud võlgade kujunemise asjaolusid. Arvestades kinnistu omandamise hetkel valitsenud tõusvat majanduslikku situatsiooni, ei saa pidada võlgniku tehtud prognoose liiga optimistlikeks. Ajutine haldur on seisukohal, et senise juhtimisvea tuvastamise praktika seisukohalt ebaõigeid
majandusotsuseid ja võlgu jäämist raske juhtimisveana kvalifitseeritud ei ole. Raske juhtimisveana on Riigikohtu praktika kohaselt loetud tahtlikke või raskeid hooletusi. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutises menetluses tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja ajutise halduri poolt kogutud andmete alusel on võlgnik maksejõuetu ning antud situatsioon ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused ületavad olemasolevaid varasid. Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile kinnitanud, et saneerimismenetluse läbiviimine ei taga äriühingu jätkusuutlikkust. Kohtumääruse põhjendid. Kohus, olles tutvunud võlgniku pankrotiavaldusega ja selle lisadega, samuti ajutise pankrotihalduri aruandega ja selle lisadega ning hinnanud asjas tõenduslikku tähtsust omavaid dokumente, leiab, et esitatud pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus tuvastas, et OÜ Arhimero (reg.-kood 10337091) puudub vara olemasolevate varaliste kohustuste katmiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole selline seisund võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja seega on võlgnikul alaline maksejõuetus täielikult välja kujunenud. Ajutises menetluses juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes ei ole tuvastatud. Samuti ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga. Maksejõuetuse peamised põhjused ja prognoositud kasumliku äritegevuse ebaõnnestumine on seotud üldise majanduslangusega. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku varalist olukorda ning esitanud oma seisukoha pankroti väljakuulutamise osas, leides ka, et võlgniku saneerimiseks käesoleval ajal võimalused puuduvad. Kuna võlgnikul on piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise korral on nõusoleku pankrotihalduriks määramiseks andnud seni ajutise halduri ülesandeid täitnud Tiia Kalaus, kes on esitanud ka taotluse hüvitada ajutise halduri tasu koos kantud kuludega. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Tasu määramiseks esitatud taotluses on toodud halduri tööaja arvestus 17,7 tundi (tasuga 1000 krooni tunnis, v.a. järelepärimiste koostamise tasu 2 tunni eest tunnitasuga 150 krooni ja võlgnikule koostatud järelepärimise tasu 1 tunni eest summas 200 krooni), kokku 16 200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 346 krooni. Samuti taotleb ajutine haldur menetluses tehtud kulude katteks kokku 3 084 krooni väljamõistmist (sellest käibemaks - 514 krooni). Esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, on kohapeal teostanud võlgniku varade ülevaatuse, andnud hinnangu ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil.
Kohus leiab, et taotluses märgitud halduri tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti on halduri tehtud kulutused olnud vajalikud ja põhjendatud (PankrS § 23 lg 1). Teadaanne pankroti väljakuulutamise ja esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtunik
/allkiri/
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtumäärus jõustus 15.juunil 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Irma Külavee 28.05.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-20504 OÜ Arhimero (reg.-kood 10337091) pankrotiavaldus
Menetlusosalised, esindajad
Kohtuistung toimus
Võlgnik: OÜ Arhimero (reg.-kood 10337091), aadress: Tammiku 9, 44307 Rakvere linn; juhatuse liige – J P (ik: xxxx), elukoht: xxxx Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus– Uus 9/11-33, Tartu 50603;tel/fax7 407 610, e-post: [email protected] 27.05.2010, Rakveres
Avaldus rahuldada.
Pankrotiavalduse läbivaatamisel toimunud kohtuistungil 27.05.2010 jäi võlgniku juhatuse liige J P pankrotiavalduses esitatud asjaolude ja taotluse juurde. Kinnistul asuva hoone renoveerimiseks ja hotelli juurdeehituse tarbeks AS-ist SEB Pank võetud laenu tagastamiseks antud maksepuhkus lõppes aprillis 2010 ning võlgniku kohustused järjest suurenevad (igakuine laenumakse pangale on ca 86 000 krooni). Võlgnikul tekkinud makseraskused olid tingitud üldises majanduslanguse tingimustes toitlustus- ja majutusteenuse osutamisel saadavate sissetulekute olulisest vähenemisest. Võlgniku prognoosid äritegevuseks olid suhteliselt tagasihoidlikud, kuid ka need loodetud ulatuses ei realiseerunud. Käesoleval ajal on restoran ja hotell antud rendile, kuid saadav rent ei kata võlgniku jooksvaid kohustusi. Töötajatega on töölepingud lõpetatud, v.a. raamatupidajaga ja kahe lapsehoolduspuhkusel oleva töötajaga. Raamatupidaja võeti tööle selle aasta alguses kulude kokkuhoiu eesmärgil. Enne seda oli võlgnik ostnud raamatupidamisteenust, mis oli tunduvalt kallim. Võlgniku seaduslik esindaja leiab, et välja on kujunenud püsiv maksejõuetus ning OÜ Arhimero pankrot kuulub väljakuulutamisele. Ajutise pankrotihalduri aruanne. Haldur kohustas võlgnikku esitama osaühingu raamatupidamisandmed ja dokumendid. 20.05.2010 teostas ajutine haldur võlgniku vara ülevaatuse ning võlgnik edastas ajutisele haldurile finantsaruanded, lepingud ja muud asjasse puutuvad materjalid, samuti andis suulised selgitused võlgniku majandusliku olukorra kohta. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on ajutine haldur esitanud järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile, on esitanud avaldused võlgnikule kuuluva vara arestimiseks. Saadud andmete alusel on ajutine haldur andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning ettevõtte tegevuse taastamise väljavaadetele. Äriregistri andmetel on OÜ Arhimero asutatud 1997.aastal. Perioodil 1997 – 2005 on olnud tegevusvaldkonnaks metsavarumine, alates 2005 kuni käesoleva ajani - hotellid, restoranid ja toitlustuskohad. Osakapital 300 000 krooni jaguneb võrdselt kolme osaniku vahel: M T, A P ja J P, igaühe osa suurus 100 000 krooni (100 häält). Osaühingule kuulub Rakveres Tammiku 9 hoonekompleks: hotell ja restoran Villa Theresa. Seisuga 25.05.2010 on OÜ Arhimero materiaalse põhivara bilansiline jääkväärtus 17 170 433 krooni. Vara prognoositav realiseerimisväärtus koos kinnistut koormava üürilepinguga on ca 6-8 milj. krooni. Kinnisvarana kuulub võlgnikule Rakveres Tammiku 9 asuv kinnistu (reg.-osa nr.77131) suurusega 3884 m2, sihtotstarve 100% ärimaa, mis on omandatud ostu-müügilepinguga 02.03.2006 Lutz Ilgen Wettwer’ilt. Kinnistusraamatu III jaos on isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrk kasuks, samuti märkus selle kohta, et kinnistut koormab tähtajaline (40 aastat) üürileping OÜ-ga Snewaring Vara. Rendileping on sõlmitud 01.04.2009 renditasuga 87 000 krooni kuus, kuid pooled on üürisummat kokkuleppeliselt vähendanud - 36 000 kroonini kuus. Rendisumma vähendamine üle 50% esialgsest hinnast võib halduri hinnangul olla võlgnikku kahjustav. Üürileping on sõlmitud allrendile andmise õigusega ning käesoleval ajal tegutseb kinnistul reaalselt allrentnikuna OÜ Inrada. Äriregistri andmetele tuginedes ei ole võlgnik, üürnik ega allüürnik seotud isikud juhatuse või osanike kaudu. Hotelli ja restorani Villa Theresa opereerimine anti võlgniku väitel allrentnikule üle alates 1.11.2009. Kommunaal- ja muud kulud tasub allüürnik. Rendihinna kohta OÜ Snewaring Vara ja OÜ Inrada vahel andmed puuduvad. Kinnisturaamatu IV jaos on seatud hüpoteek 1.järjekohal AS SEB kasuks summas 12 380 000 krooni ja 2. järjekohal hüpoteek OÜ Mertiim kasuks summas 1 500 000 krooni. 2010.a. märtsikuus koostatud eksperthinnangu (OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo) kohaselt on hinnatud kinnistu väärtuseks 14 600 000 krooni, kuid hindamisel ei ole arvestatud kinnistut
koormavat pikaajalist rendilepingut, mistõttu ajutise halduri arvates võib reaalseks müügihinnaks kujuneda ca 50% maakleri antud väärtusest, s.o. prognoositavalt 6 - 7 milj. krooni. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti andmetel võlgnikul sõidukeid registreeritud ei ole. 07.11.2008 on võõrandatud sõiduauto Mercedes-Benz (2002) ja 09.02.2006 sõiduauto VAZ 21051 (1989). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakonna andmetel võlgnikule ehitisi ega rajatisi kui vallasasju ei kuulu. Muu põhivara bilansiliseks jääkmaksumuseks 12.05.2010 on 4 148 990 krooni ning põhivara hulka on arvatud kinnistul asuva restorani ja hotelli sisustus ja muud seadmed. Põhivara eraldamine kinnistul asuvast hoonest ei ole võimalik, mistõttu kinnistu omab väärtust ainult tervikvarana. Põhivara võib kinnistu väärtusele lisada ca 1 miljon krooni. Käibevara puudub. Jooksvalt tegevuse käigus tekkivad varud kuuluvad allrentnikule. Rahalisi vahendeid krediidiasutustes on Swedbank kontol nr 221031099500, saldo 26,47 krooni (väljamakseid äriühingu tegevusega mitteseotud isikutele ega lähikondsetele konto väljavõttelt ei nähtu). Konto nr.10502015579001 saldo on 0,51 krooni ja konto nr 10220054374015 - 0,00 krooni. Võlgnik ei ole tasunud võlgnevusi lähikondsetele eelistades neid teistele võlausaldajatele, tasumised on hankijatele, töötajatele, pangalaenu katteks (SEB Pank teatis). Kassajääk 12.05.2010 on 21 krooni. Kassaraamatu väljavõtte kohaselt perioodil 01.01.09 09.02.2010 kassast väljamakseid majandustegevusega mitteseotud isikutele ei ole tehtud. Nõuded kolmandate isikute vastu: ostjate vastu nõuded puuduvad. Maksuameti saldona esineb ettemaks maksu- ja tolliameti kontol summas 9 641 krooni (26.05.2010 seisuga ca 15 000 krooni). Alates 1.11.2009 on üürnik ja allüürnik teinud võlgnikule makseid summas 343 104 krooni. Tegemist on kolmepoolsete kokkulepetega, mille alusel novembris 2008 OÜ-le Arhimero laekunud teenuste eest tasumised summas 58 960.21 krooni tasaarveldati OÜ-ga Inrada renditasu katteks (kassaterminaali ei jõutud novembris koheselt ümber seadistada, mistõttu Inrada osutatud teenuste eest laekusid maksed läbi terminaali OÜ-le Arhimero). Ülejäänud tasumised OÜ Arhimero võlgnevuste katteks on tasunud OÜ Snewaring Vara, mis on pooltevahelisel kokkuleppel tasaarvestatud renditasuga. Kokku on renditasu osas teostatud ette makseid 9,5 kuu ulatuses (järgnev periood 1.06.2010 – 15.10.2010). Võlgniku kinnitusel on ta renditasu ettemaksu kasutanud hankijatele osaliseks tasumiseks. OÜ-l Arhimero on tuvastatud kohustusi seisuga 25.05.2010 summas 26 176 367 krooni (arvestatud koos teadaolevate kõrvalnõuetega). Hankijatele on võlgniku andmetel tasumata kohustusi summas 1 519 994 krooni. Kohustused on tekkinud perioodil 2008.a. lõpp- 2009.a. algus. Suuremad kohustused on järgmistele võlausaldajatele: AS Viljandi Aken ja Uks – 210 095 krooni; AJ-Company OÜ – 468 967 krooni (sissenõutav alates 2007.a.); Acora OÜ – 124 269 krooni; Assar Lukuauk AS – 123 037 krooni (võlausaldaja pankrotistunud). Ülejäänud kohustused jäävad alla 100 000 krooni. Pandiga on tagatud laenukohustused 1) AS–ile SEB Pank (leping nr 2007002986, laenujääk 570 153,16 EUR (8 920 958.43 krooni), lisandub intress 2 787,49 EUR (43 614.74 krooni; kokku võlgnevus 8 964 573.7 krooni); seatud hüpoteek 1.järjekohal kinnistule Tammiku 9, Rakvere summas 12 380 000 krooni; lisaks - käenduslepingu nr.2007002987 lisakokkuleppele nr.03, 23.12.2009 - käendaja J P vastutus maksimumsummas 128 000 EUR-i (2 002 764.80 krooni) laenulepingu nr 2007002986 tagamiseks. 2) laenukohustus Mertiim OÜ ees, leping 14.11.2008, summas 1 miljon krooni. Laenujääk on 896 000 krooni; tagatud hüpoteegiga 2.järjekohal kinnistule (Tammiku 9, Rakvere) summas 1 500 000 krooni. Tagatiseta laenukohustused on võlgnikuga seotud isikutele: 1) juhatuse liige ja osanik J P, laenuleping 08.01.2007 kogusummas 11 000 000 krooni, laenujääk 9 123 878 krooni; 2) osanik ja endine juhatuse liige A P, leping 01.02.2007, summas 3 000 000 krooni, laenujääk
1 584 035 krooni; 3) osanik ja endine juhatuse liige M T - 750 000 krooni (pearaamatu andmetel toimunud sissemakse, laenujääk sama); 4) AJ-Company OÜ, leping 1.03.2007 summas 5 000 000 krooni, laenujääk 3 311 295 krooni. Võlausaldaja on juhatuse kaudu võlgnikuga seotud; on registreeritud samal juriidilisel aadressil. Töötajatest on kehtiva töölepingu alusel tööl raamatupidaja ja 2 lapsehoolduspuhkusel viibivat isikut. Raamatupidajale on töötasu võlgnevus alates 4.01.2010 (töölepingu sõlmimise ajast), lepingujärgne brutotöötasu - 6 648 krooni; võlgnevus töötasu osas (jaanuar – aprill) - 26 592 krooni. Kaks töötajat viibivad lapsehoolduspuhkusel, kellele töötasu ja kasutamata puhkusepäevade eest võlgnevust ei ole. Võlgniku kinnitusel lõpetati töösuhe töötajatega seoses kinnistu üürilepingu sõlmimisega ning töötajatele maksti töösuhte lõpetamisel välja töötasud ja puhkusehüvitised, samuti töösuhte ülesütlemise hüvitised. Osaliselt sõlmis töötajatega uued töölepingud allüürnik. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest: Võlgniku esitatud finantsaruannete analüüsi kohaselt on võlgnik lõpetanud kõik majandusaastad alates 2007.a. kahjumiga, kuid eelnevalt teenitud kasumite arvelt oli omakapital positiivne. Maksejõuetuse põhjused said alguse kinnistu Tammiku 9 omandamisega. Restoran-hotelli renoveerimist alustati jaanuaris 2007.a. ning 1.01.2007 kuni 16.06.2007 olid hotell ja restoran remondi tõttu suletud. 1.07.2007 alustatud juurdeehitus valmis 15.12. 2008. Renoveerimis- ja ehitustööd jäid valitseva „ehitusbuumi“ perioodi, kuid kompleksi valmimine jäi majanduslanguse alguse perioodi ning esialgsed prognoosid vajaliku käibe saavutamiseks ei osutunud tegelikkusele vastavateks. Kompleksi kulud on võrdlemisi suured. Igakuiselt kuulub SEB Pangale tagasimaksmiseks 95 000 krooni. 2009.a. pangaga maksepuhkuse osas saavutatud kokkuleppe lisatingimuste tõttu saadi maksepuhkust ainult 4 kuud. Maksepuhkus lõppes aprillis 2010.a. Kogu hoone küttesüsteem põhineb elektrienergial, mistõttu elektrikulu on 25 000 – 31 000 krooni kuus. Võlgniku käibed 2007.a. ja 2009.a. on jäänud tasemele alla 2 milj. krooni aastas. 2008.a. moodustas müügitulu 2,4 milj. krooni. Arvestades jooksvaid kulusid ja kohustuste tagasimakseid oleks pidanud aastakäive olema vähemalt kuni 4,5 milj. krooni, s.o. üle 2 korra rohkem kui tegelikkuses. Ainuüksi restorani käive kuus peaks olema vähemalt 360 000 krooni, kuid tegelikkuses kujunes ühe kuu käibeks ca 160 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul on äriühing täitnud seadusjärgse omakapitalinõude ainult tänu enne 2007.aastat teenitud suure kasumi arvelt järgnevate aastate kahjumi katmisega. Alahinnata ei saa osanike suurt osakaalu äriühingu rahastamisel. Ainult krediidiasutuse laenuga oleks kompleksi renoveerimine jäänud tõenäoliselt lõpetamata. Maksejõuetuse põhjuseks oli prognoositud äriplaanide mitteteostumine, mille põhjused ei ole tingitud võlgnikust, vaid kogu vabariigis tekkinud majanduslanguse perioodist. Tarbijal ei ole küllaldast maksevõimet võlgniku pakutava teenuse ostmiseks. Teenuse hinnad nii restoranis kui hotellis ei ole tavapärasest kõrgemad ning on vastavuses teenuse kvaliteediga. Maksejõuetuse tekkimise täpset aega on raske määrata. Omakapital on muutunud negatiivseks seisuga 12.05.2010. Kinnistu hinnanguline väärtus on pidevas languses, sest kohalik kinnisvaraturg on veel madalseisus. Seisuga 31.12.2009 kuni 12.05.2010 on kinnistu väärtus bilansi kohaselt langenud 11 455 000 krooni võrra. Kuivõrd võlgnik on restorani ja hotelli opereerimise andnud üle üürnikule, siis jooksvate kulude vähenemise tõttu ei ole kahjum väga drastiliselt viimastel kuudel suurenenud. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud. Juhtimisvea hindamise juures tuleb esile tuua võlgniku majandusliku olukorra muutumist ja sellega seotud võlgade kujunemise asjaolusid. Arvestades kinnistu omandamise hetkel valitsenud tõusvat majanduslikku situatsiooni, ei saa pidada võlgniku tehtud prognoose liiga optimistlikeks. Ajutine haldur on seisukohal, et senise juhtimisvea tuvastamise praktika seisukohalt ebaõigeid
majandusotsuseid ja võlgu jäämist raske juhtimisveana kvalifitseeritud ei ole. Raske juhtimisveana on Riigikohtu praktika kohaselt loetud tahtlikke või raskeid hooletusi. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutises menetluses tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja ajutise halduri poolt kogutud andmete alusel on võlgnik maksejõuetu ning antud situatsioon ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused ületavad olemasolevaid varasid. Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile kinnitanud, et saneerimismenetluse läbiviimine ei taga äriühingu jätkusuutlikkust. Kohtumääruse põhjendid. Kohus, olles tutvunud võlgniku pankrotiavaldusega ja selle lisadega, samuti ajutise pankrotihalduri aruandega ja selle lisadega ning hinnanud asjas tõenduslikku tähtsust omavaid dokumente, leiab, et esitatud pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus tuvastas, et OÜ Arhimero (reg.-kood 10337091) puudub vara olemasolevate varaliste kohustuste katmiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole selline seisund võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja seega on võlgnikul alaline maksejõuetus täielikult välja kujunenud. Ajutises menetluses juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes ei ole tuvastatud. Samuti ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga. Maksejõuetuse peamised põhjused ja prognoositud kasumliku äritegevuse ebaõnnestumine on seotud üldise majanduslangusega. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku varalist olukorda ning esitanud oma seisukoha pankroti väljakuulutamise osas, leides ka, et võlgniku saneerimiseks käesoleval ajal võimalused puuduvad. Kuna võlgnikul on piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise korral on nõusoleku pankrotihalduriks määramiseks andnud seni ajutise halduri ülesandeid täitnud Tiia Kalaus, kes on esitanud ka taotluse hüvitada ajutise halduri tasu koos kantud kuludega. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Tasu määramiseks esitatud taotluses on toodud halduri tööaja arvestus 17,7 tundi (tasuga 1000 krooni tunnis, v.a. järelepärimiste koostamise tasu 2 tunni eest tunnitasuga 150 krooni ja võlgnikule koostatud järelepärimise tasu 1 tunni eest summas 200 krooni), kokku 16 200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 346 krooni. Samuti taotleb ajutine haldur menetluses tehtud kulude katteks kokku 3 084 krooni väljamõistmist (sellest käibemaks - 514 krooni). Esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, on kohapeal teostanud võlgniku varade ülevaatuse, andnud hinnangu ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil.
Kohus leiab, et taotluses märgitud halduri tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti on halduri tehtud kulutused olnud vajalikud ja põhjendatud (PankrS § 23 lg 1). Teadaanne pankroti väljakuulutamise ja esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtunik
/allkiri/
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtumäärus jõustus 15.juunil 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.