2 – 10 – 11137
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja „27“mail 2010.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 10 – 11137 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavaldus Osaühingu Orvek pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 1 544 030.90 krooni; Menetlustoiming: Ajutise halduri nimetamata jätmine; menetluse lõpetamine, Menetlusosalised ja nende Pankrotiavalduse esitaja: Osaühing Astnik Ehitus (registrikood: 10854335, registrisse kantud asukoht: esindajad: Kukruse küla 23, Kohtla vald, Ida – Virumaa, 30623, seaduslik esindaja / juhatuse liige: N.A. (isikukood: xxx), konto: xxx SEB Pangas); Pankrotiavalduse esitaja lepingulised esindajad: 1) Aleksei Naumkin (isikukood: xxx, asukoht: Osaühing Vem Grupp, aadress: Narva mnt.40, 41536, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa); 2) Nikolai Astašev (isikukood: xxx, elukoht: Kukruse küla 23, Kohtla vald, Ida – Virumaa); Pankrotivõlgnik: Osaühing Orvek (registrikood: 10855145, registrisse kantud asukoht: Kauba 5, Kohtla – Järve linn, 30328, Ida – Virumaa, seaduslik esindaja / juhatuse liige: Olga Solohhina (isikukood: xxx)); Pankrotivõlgniku lepinguline esindaja: Willem Ignatjev (isikukood: xxx, asukoht: Narva mnt.35 – 13, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa); Ajutise pankrotihalduri kandidaat: Tiia Kalaus (isikukood: xxx, asukoht: Uus 9/11 – 33, 50603, Tartu linn, pankrotihalduri tunnistus nr.141);
Eelistungi toimumise aeg:
„12“mail 2010.a.
Eelistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk Juta Jalonen, pankrotiavalduse esitaja, Osaühingu Astnik Ehitus, lepingulised esindajad: Nikolai Astašev ja Aleksei Naumkin ning võlgniku, Osaühingu Orvek, lepinguline esindaja, Willem Ignatjev;
Lugeda pankrotiavaldusega kohtule esitatud materjalid mitteküllaldaseks ja pankrotiavaldus põhjendamatuks. Jätta Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavalduses Osaühingu Orvek pankroti väljakuulutamiseks ajutine pankrotihaldur nimetamata, kuna Osaühing Orvek vaidles nõudele põhjendatult vastu ja kohus leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Lõpetada menetlus Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavalduses Osaühingu Orvek pankroti väljakuulutamise nõudes (pankrotiasi nr.2 – 10 – 11137). Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „27“mail 2010.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Saata käesolev määrus täitmiseks menetlusosalistele ja ajutise halduri kandidaadile.
Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Kohtukulude jaotamine: Kõik käesoleva pankrotimenetluse kulud panna Osaühingu Astnik Ehitus kanda. Edasikaebamise kord:
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 – päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamise päevast Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.
Osaühing Astnik Ehitus esitas kohtule pankrotiavalduse Osaühingu Orvek pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 1 544 030.90 krooni. Osaühing Astnik Ehitus taotleb Osaühingu Orvek pankroti väljakuulutamist põhjusel, et, avalduse kohaselt, saatis Osaühing Astnik Ehitus 19.jaanuaril 2010.a. Osaühingule Orvek pankrotihoiatuse, kuid ka peale pankrotihoiatuse saamist ei ole Osaühing Orvek oma võlga tasuma asunud. 29.juulil 2008.a. sõlmisid Osaühing Orvek ja Osaühing Astnik Ehitus lepingu nr.15 / 07 – 08 ehitusteenuse osutamiseks, mille Osaühing Astnik Ehitus oli omalt poolt täitnud täies ulatuses. Ehitusteenuse eest tasumiseks esitas Osaühing Astnik Ehitus Osaühingule Orvek arve – saatelehe nr.14 / 12, maksetähtajaga 19.detsember 2009.a., summale 2 444 030.90 krooni, mille Osaühing Orvek tasus Osaühingule Astnik Ehitus osaliselt. Osaühingu Orvek võlg Osaühingu Astnik Ehitus ees moodustus pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga 1 544 030.90 krooni. Samuti oli Osaühingu Astnik Ehitus ja Osaühingu Orvek vahel 15.septembril 2009.a. sõlmitud leping transporditeenuse osutamiseks, mille Osaühing Astnik Ehitus oli samuti omalt poolt täitnud ning esitas Osaühingule Orvek transporditeenuste eest tasumiseks järgmised arved: arve – saateleht nr.30-A 30.septembrist 2009.a., maksetähtajaga 14.oktoober 2009.a., summas 49 512.- krooni ja arve – saateleht nr.10-10/09 09.oktoobrist 2009.a., maksetähtajaga 23.oktoober 2009.a., summas 22 716.- krooni. Transporditeenuste arvete järgi moodustus Osaühingu Orvek võlgnevus Osaühingu Astnik Ehitus ees kokku summas 72 228.- krooni. Osaühingu Astnik Ehitus poolt saadetud saldoteatistele ei olnud Osaühing Orvek reageerinud. Esitatud pankrotivalduses põhistas Osaühing Astnik Ehitus Osaühingu Orvek maksejõuetust järgmiste argumentidega. Osaühing Astnik Ehitus oli lepingute järgi Osaühingu Orvek alltöövõtja. Osaühing Orvek sai peatöövõtulepingu riigihanke korras Riigimetsa Majandamise Keskuselt, võites vastava konkurssi. 12.detsembril 2009.a. võttis Riigimetsa Majandamise Keskus Osaühingult Orvek tööd vastu pretensioonideta ja maksis 2009.a. detsembrist kogu riigihanke summa Osaühingu Orvek kontole. Osaühing Orvek maksis alltöövõtjale, Osaühingule Astnik Ehitus, hilinemisega 900 000.- krooni ning teatas Osaühingule Astnik Ehitus, et ei suuda rohkem oma kohustusi täita. Osaühingule Astnik Ehitus andmetel tegi Osaühing Orvek võlgnevuste likvideerimise asemel hoopis ebasoodsaid tehinguid Osaühingu Orvek lähikondsetega. Samuti oli Osaühingu Orvek juhatuse liige Olga Solohhina lülitanud välja oma mobiiltelefoni ja on asunud ennast varjama. Palus pankrotiavalduse rahuldada.
Pankrotivõlgniku, Osaühingu Orvek, kirjaliku vastuse kohaselt (tl.47-51) kohtule, Osaühing Orvek pankrotiavaldust ei tunnistanud ja vaidles vastu pankroti väljakuulutamisele. Kirjaliku vastuse kohaselt palus Osaühing Orvek jätta Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavaldus rahuldamata, aga samuti palus
Osaühing Orvek jätta kõik menetluskulud Osaühingu Astnik Ehitus kanda. Osaühing Orvek asus kirjalikus vastuses seisukohale, et Osaühing Astnik Ehitus püüab kohut pankrotiavalduses esitatud valeandmetega eksitusse viia. Tegelikult ei ole Riigimetsa Majandamise Keskus (tee-ehitustööde tellijana) Osaühingult Orvek teeehitustöid täielikult vastu võtnud, kuna Osaühing Astnik Ehitus alltöövõtjana tegi tee-ehitustöid mittekvaliteetselt. Osaühing Orvek oli sunnitud Riigimetsa Majandamise Keskusega sõlmima 29.juulil 2008.a. sõlmitud töövõtulepingu nr.1-30.7/1 juurde vaegtööde lepingu 10.detsembrist 2009.a., mille kohaselt tuli Avinurme – Mustvee teel seoses ilmastiku tingimustega üles jätta vaegtööd, mis tuleb Osaühingul Orvek ära teha hiljemalt 2010.a. maikuu või juunikuu jooksul. Lisaks eelpooltoodule ei käitunud Osaühing Astnik Ehitus, kirjaliku vastuse kohaselt, teede rekonstrueerimislepingu sõlmimisel heade kommete kohaselt, kuna Osaühing Astnik Ehitus sõlmis teeehitustööde lepingu Osaühinguga Orvek ajal, kui Osaühingul Astnik Ehitus puudus vastav litsents tee-ehitustööde tegemiseks üldse. Osaühingul Astnik Ehitus oli olemas litsents ainult melioratsioonitööde teostamiseks. Osaühing Orvek asus seisukohale, et enne Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt väljatoodud vaegtööde lõpplikku ärategemist ei ole Osaühingul Astnik Ehitus õigust saada täielikult lepingus ettenähtud tasu melioratsioonitööde tegemise eest. Osaühing Orvek kinnitas kirjalikus vastuses, et äriühing on täielikult maksujõuline ning Osaühingule Astnik Ehitus ei ole tasutud arvet täies ulatuses selle tõttu, et Osaühing Astnik Ehitus tegi töid ebakvaliteetselt, mille tõttu fikseeriti objektil Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt vaegtööd, mis tuleb Osaühingul Astnik Ehitus ära teha hiljemalt 2010.a. juunikuu jooksul. Osaühing Orvek asus seisukohale, et Osaühingu Orvek ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel oli tekkinud õiguslik vaidlus lepingu täitmise üle ja tehtud tööde kvaliteedi üle. Osaühingu Orvek poolt jäeti Osaühingule Astnik Ehitus osaliselt maksmata mittekvaliteetsete tööde tegemise tõttu ja juhul, kui Osaühing Astnik Ehitus ei ole asjade käiguga rahul, siis tuleb Osaühingul Astnik Ehitus lahendada tekkinud õiguslik vaidlus hagimenetluses kohtus. Osaühing Orvek asus seisukohale, et lepingupoolte vahel tekkinud õiguslikku vaidlust ei saa lahendada pankrotiavalduse kohtusse esitamisega.
JA
Pankrotiavalduse esitaja, Osaühingu Astnik Ehitus, lepingulised esindajad: Aleksei Naumkin ja Nikolai Astašev, palusid kohtu eelistungil pankrotiavalduse rahuldada ja välja kuulutada Osaühingu Orvek pankrot. 2008.a. kuulutas Riigimetsa Majandamise Keskus välja konkurssi teede ehitamiseks Mustvee – Avinurme teel. Konkurssi võitis Osaühing Orvek. Alguses sõlmis pankrotiavalduse esitaja Osaühingu Orvek seadusliku esindajaga, Olga Solohhina, lepingu kanalite kaevamiseks üldmaksumusega umbes kolm miljonit
krooni. Hiljem kutsus Olga Solohhina pankrotiavalduse esitaja enda juurde uue lepingu sõlmimiseks teede ehitamiseks mahuga umbes üheks miljonit krooni. Alguses maksis Osaühing Orvek tehtud tööde eest korralikult, kui hiljem Osaühing Orvek enam tööde eest ei maksnud. Eriti rõhutas Nikolai Astašev eelistungil, et Osaühingu Orvek vastu pankrotiavalduse esitamise tegelikuks eesmärgiks ei olnud mitte tööde eest võlgnetava raha kättesaamine. Pankrotiavalduse esitas Osaühing Astnik Ehitus tegeliku eesmärgiga lõpetada Osaühingu Orvek äritegevus üldse, kuna Osaühing Orvek ei maksa süstemaatiliselt raha. Pankrotivõlgniku, Osaühingu Orvek, lepinguline esindaja, Willem Ignatjev, asus eelistungil seisukohale, et Osaühingu Astnik Ehitus võlanõue Osaühingu Orvek vastu ei olnud selge ning vajas selgeks vaidlemist kohtus hagimenetluses. Willem Ignatjev selgitas kohtule, et Osaühing Orvek ei ole maksejõuetu, mille kohta esitas kohtule maksuameti õiendi riigimaksuvõlgade puudumise kohta. Willem Ignatjev rõhutas, et Osaühingu Orvek ja Osaühingu Astnik Ehitus vahel oli tekkinud tsiviilõiguslik vaidlus, mis oli seotud Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihanke täitmiseks sõlmitud lepingute täitmisega. Osaühing Astnik Ehitus on Osaühingu Orvek alltöövõtja ning Osaühingu Astnik Ehitus ja Osaühingu Orvek vahel ei ole sõlmitud akti teetööde vastuvõtmise kohta, millise asjaolu tõttu ongi Osaühing Orvek tasunud Osaühingu Astnik Ehitus arved osaliselt. Osaühingult Orvek oli Riigimetsa Majandamise Keskus tee-ehitustööd küll vastu võtnud, kuid töödes oli fikseeritud vaegtööd, mis tuleb ära teha 2010.a. juuniks. Osaühingule Astnik Ehitus vaegtöödega tehtud tööde eest osaline tasumine ei ole tingitud Osaühingu Orvek maksejõuetusest. Osalise tasumise eesmärk on stimuleerida Osaühingut Astnik Ehitus ära tegema vaegtööd sellesama raha eest. Kõik kohtukulud palus panna Osaühingu Astnik Ehitus kanda. Ajutise pankrotihalduri kandidaat, Tiia Kalaus, peale kõikide pankrotiavalduse asjaoludega tutvumist, kohtu eelistungile ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu. Osaühingu Astnik Ehitus ja Osaühingu Orvek esindajad taotlesid eelistungil pankrotiasja läbivaatamist ilma ajutise pankrotihalduri kandidaadi, Tiia Kalaus ́i, kohalolekuta. Kohus rahuldas taotluse.
Kohus luges Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavalduse Osaühingu Orvek vastu põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Osaühingu Astnik Ehitus maksekorraldusega 08.märtsist 2010.a. (tl.3) 6 000.krooni riigilõivu tasumise kohta. Arve-saatelehega nr.14/12 14.detsembrist 2009.a. (tl.4). Töövõtulepinguga nr.15/07-08 29.juulist 2008.a. (tl.5-8). Osaühingu Astnik Ehitus lepingulise esindaja Aleksei Naumkin ́i poolt
19.jaanuaril 2010.a. esitatud pankrotihoiatusega (tl.9). Arve-saatelehega nr.1010/09 09.oktoobrist 2009.a. (tl.10). Transpordisaatelehega nr.3 (tl.11). Arvesaatelehega 30.septembrist 2009.a. (tl.12). Transpordisaatelehtedega nr.1 ja nr.2 (tl.13-14). Väljatrükiga äriregistri teabesüsteemist Osaühingu Orvek ja Osaühingu Astnik Ehitus andmetega (tl.17-18). Ajutise pankrotihalduri kandidaadi, Tiia Kalaus ́i, nõusolekuga olema ajutiseks pankrotihalduriks (tl.1920). Viru Maakohtu 16.märtsi 2010.a. määrusega (tl.21) pankrotiavalduse menetlusse võtmise kohta. Osaühingu Orvek kirjaliku taotlusega 26.märtsist 2010.a. eelistungi edasilükkamise kohta (tl.33-36). Osaühingu Orvek lepingulise esindaja, Willem Ignatjev ́i kirjalike vastuväidetega Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavaldusele 06.maist 2010.a. (tl.47-51). Juba varem viidatud töövõtulepinguga (tl.52-55). Mustvee – Avinurme, Kadaka ja Saaremetsa tee rekonstrueerimise töömahtude tabeliga (koos ühikuhindadega) (tl.56-58). Vaegtööde lepinguga 10.detsembrist 2009.a. (tl.59). Riigimetsa Majandamise Keskuse kirjaliku nõudega 19.aprillist 2010.a. Osaühingu Orvek seaduslikule esindajale, Olga Solohhina ́le (tl.60), mille kohaselt võib vaegtööde likvideerimisega objektil alustada alates 03.maist 2010.a.. Ida maksu – ja tollikeskuse õiendiga 11.maist 2010.a. (tl.69), mille kohaselt puuduvad Osaühingul Orvek maksuvõlad. Osaühingu Astnik Ehitus poolt kohtu eelistungil esitatud pankrotiavalduse täpsustusega 12.maist 2010.a. koos sinna juurde kuuluvate dokumentidega (tl.70-87). Osaühingu Orvek lepingulise esindaja, Willem Ignatjev ́i, kirjaliku avaldusega eelistungil (tl.88), mille kohaselt ei soovi ta täiendavat aega kohtu eelistungi esitatud uute tõenditega ja uute nõuetega tutvumiseks. 12.mail 2010.a. toimunud kohtu eelistungi protokolliga.
Tsiviilasja lahendamiseks rakendab kohus PankrS §10 sätteid, mille kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Pankrotiavalduse võib PankrS §10 lg.2 p.1
nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. PankrS §10 lg.2 p.2 – p.5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. Kui pankrotiavaldust soovitakse esitada pärandvara suhtes, esitatakse pankrotihoiatus pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. PankrS §11 kohaselt võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Vastavalt PankrS §15 sätetele, kohus, võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. Kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, teiste juriidiliste isikute ja füüsilise isiku puhul 40 000 krooni, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni. Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud
pankrotiavalduse esitaja. Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
siis
PankrS §16 kohaselt, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et PankrS §15 lg.3 nimetatud asjaolud on täidetud. Võlgnikule ja võlausaldajale teatatakse eelistungi toimumise aeg ja koht ning eelistungilt puudumise tagajärjed. Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. Kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus ajutise halduri nimetamise otsustada võlgniku osavõtuta. Kui võlgniku pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgniku nimel üks juhatuse või seda asendava juhtorgani liige, kuid juriidilisel isikul on mitu juhatuse või seda asendava organi liiget ja kohus peab vajalikuks pidada eelistungi, võib kohus kutsuda sinna ka teised juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmed. Nende ilmumata jätmine ei takista ajutise halduri nimetamise otsustamist.
Eeltoodut aluseks võttes ning uurinud kõiki kohtu eelistungil esitatud väiteid, vastuväiteid ja kirjalikke tõendeid igakülgselt, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Astnik pankrotiavaldus Osaühingu Orvek vastu oli ilmselt põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et käesolevas pankrotimenetluses tuleb jätta määramata ajutine pankrotihaldur ning pankrotimenetlus käesolevas pankrotiasjas tuleb lõpetada. Kõik pankrotimenetlusega seotud kulud tuleb panna pankrotiavalduse esitaja, Osaühingu Astnik Ehitus, kanda. Kohus luges tõendatuks, et PankrS §10 sätete kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Orvek maksejõuetuse põhistamiseks tugines Osaühing Astnik Ehitus asjaolule, et Osaühing Orvek võlgnikuna ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja Osaühing Astnik Ehitus oli teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning Osaühing Orvek ei olnud seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus luges tõendatuks, et pankrotiavalduse võib PankrS §10 lg.2 p.1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue oli muutunud sissenõutavaks. TsÜS §147 lg.2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus luges tõendatuks, et kohtu eelistungil leidis tõendamist, et Osaühingu Astnik Ehitus ja Osaühingu Orvek vahel oli vaidlus tee-ehituslepingu täitmise üle, kuna Osaühing Astnik
Ehitus oli teinud tee-ehitustöid omamata selleks vastavat litsentsi, millise asjaolu tõttu oli Osaühing Astnik Ehitus teinud tee-ehitustöid ebakvaliteetselt. Tellija, Riigimetsa Majandamise Keskuse, poolt tuvastati objektil vaegtööd, mille kõrvaldamist Osaühingult Orvek nõudis Riigimetsa Majandamise Keskus. Osaühing Orvek omakorda nõudis vaegtööde tegemist oma alltöövõtjalt Osaühingult Astnik Ehitus ning oli asunud seisukohale, et Osaühingul Astnik Ehitus ei ole enne vaegtööde kõrvaldamist õigus saada täielikku tasu tehtud tööde eest, kuna pooltevahelises lepingus oli ette nähtud tööde kvaliteetselt (ilma vaegtöödeta) tegemise nõue. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Orvek oli kinni pidanud Osaühingu Astnik Ehitus poolt teetööde eest saadava summa osaliselt, kuni vaegtööde tegemiseni. Osaühing Astnik Ehitus omakorda aga vaidles Osaühingule Orvek vastu leides, et tööd olid teostatud kvaliteetselt ning Osaühingul Astnik Ehitus oli koheselt õigus Osaühingult Orvek saada kogu tööde maksumuse. Eeltoodust asjaolust tulenevalt asus kohus seisukohale ja luges tõendatuks, et Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavalduses esitatud nõue Osaühingu Orvek vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna selle võla suuruse üle käib poolte vahel vaidlus. Nimetatud asjaolu tõttu ei olnud Osaühingul Astnik Ehitus õigust esitada pankrotiavaldust Osaühingu Orvek vastu. Veel enam, Osaühingu Astnik Ehitus esindaja, Nikolai Astašev ́i, seletusega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et Osaühing Astnik Ehitus esitas pankrotiavalduse kättemaksuks, sooviga lõpetada Osaühingu Orvek äritegevus ning võla kättesaamine oli Osaühingule Astnik Ehitus teisejärgulise tähtsusega. Kohus luges tõendatuks, et pankrotiavalduse esitamine eesmärgiga lõpetada võlgniku äritegevus oli vastuolus pankrotimenetluse enda sisu ja eesmärgiga. Kohus luges tõendatuks, et pankrotimenetluse eesmärgiks saab olla ainult kõigi võlausaldajate nõuete võimalikult täielik rahuldamine pankrotivara arvelt, arvestades kõigi võlausaldajate huve. Kohus asus seisukohale, et Osaühing Astnik Ehitus ja Osaühing Orvek peavad oma vaidluse lepingu nõuetekohase täitmise üle lahendama väljaspool pankrotimenetlust. Kohus luges tõendatuks, et PankrS §15 kohaselt jätab kohus Osaühingu Astnik Ehitus pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui Osaühing Orvek vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.