2-09-32097
Kostja õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.05.2010. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-32097
Tsiviilasi
Aktsiaselts Eraküte hagi Mxxxxx Mxxx vastu 5067,33 krooni nõudes 5067,33 krooni
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Eraküte (asukoht Punane 36 Tallinn 13619 Jõgeva osakond (asukoht Aia 50 Jõgeva 48304, e-post: [email protected]), esindaja: juhataja Endel Varik Kostja: Mxxxxx Mxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-post: ) Kirjalikus menetluses
Kohtuistungi aeg
Hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhinev otsususega. Välja mõista Mxxxxx Mxxxxxxx Aktsiaseltsi Eraküte kasuks 5067 (viis tuhat kuuskümmend seitse) krooni 33 senti. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Välja mõista Mxxxxx Mxxxxxxx Aktsiaseltsi Eraküte kasuks menetluskulud summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-09-32097 Menetluse käik Aktsiaselts Eraküte esitas 11.11.2009.a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Mxxx vastu võlgnevuse 5067,33 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri omanik, mis asub xxxxxxxlinnas aadressil xxxxxxxxx Hageja on osutanud kostjale soojusenergia müügi teenust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Perioodi 01.11.2007 – 31.05.2009 on kostja võlgnevus summas 8067,33 krooni. Hageja esitas võla sissenõudmiseks kostjalt 07.07.2009. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi kostjale makseettepaneku. Kostja esitas maksettepanekule tähtaegselt vastuväite. Seoses kostja vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 16.10.2009. a määrusega lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja on menetluse kestel võlgnevust vähendanud kokku 3000 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt tema kasuks välja võlgnevus summas 5067,33 krooni, jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja nõude esitamisel tasutud riigilõiv 1800 krooni. Kostja Mxxxx Mxxx teatas 11.01.2010.a kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi õigeks. Hagile vastuväiteid kostja ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt soojusenergia müügilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 28 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. lg 3 sätestab, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Kostja on jätnud hagejale maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. lg 3 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv 1800 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 1050 krooni hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt lg-le 9 ja lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse
2-09-32097 rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.