Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Selgitused:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hagejad esitasid 5. juunil 2008. a. lähtudes ÄS § 171 lg. 2 p. 3 ja § 1711 lõigete 1 ja 2 alusel kostja juhatusele nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Hagejate nõue sisaldas ka nende esitatud päevakorda ja nõuet esitada koosolekuga seonduvad asjaolud, s. h. dokumendid, mitte vähem kui üks nädal enne koosoleku toimumist hagejatele ja nende lepingulisele esindajale. Kostja juhatuse liige Deniss Krikunovs sai hagejate nõudekirja kätte

samal koosolekul. Kostja esindajad ei pidanud seda võimalikuks, kuid ei põhjendanud otsuse tegemise võimatust sellel koosolekul. Kuna kostja põhikirjas ei ole täpselt reguleeritud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, siis tuleb lähtuda ÄS vastavatest sätetest. Hagejad esitasid koosolekute pädevuse ja vastuvõetud otsuste seaduslikkuse kohta. Eiranud hagejate nõudeid koosoleku päevakorra osas, rikkus kostja ÄS § 170 lõiget 2 ja § 1711. Kostja on rikkunud ÄS-s sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ja käitunud pahauskselt, kuna ei edastanud hagejatele vaatamata korduvatele meeldetuletustele osanike koosolekuga seotud tähtsust omavat informatsiooni ja lisadokumente. Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud 2007. a. majandusaasta aruande koostamisel on kostja rikkunud ÄS § 179 lõiget 1, § 190 lõiget 1 ja RPS § 14 lõiget 3. Arusaamatu on kostja väide, et ei soovi juhatuses näha isikut, kes esindab makse- ja krediitkaardi pettuses süüdi mõistetud isikut, hagejad ei ole ennast juhatusse pakkunud. Pahausksed on hoopiski kostja seaduslikud esindajad, kes on ka varem teinud ebaseaduslikke otsuseid. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Juhatus on osanike koosoleku kokkukutsumisel järginud ÄS 20. ptk ja põhikirja nõudeid. Osanikele on juhatuse poolt saadetud täpse päevakorraga kutsed osanike nimekirja kantud aadressil selliselt, et kutse jõuaks osanikuni vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Hagejad on kinnitanud hagiavalduses kutsete kättesaamist ettenähtud tähtajal. Hagejad ei saa välistada juhatuse õigust koosoleku kokkukutsumiseks juhatuse jaoks olulistes küsimustes. Otsused, mille tühistamist hagejad taotlevad, on vastu võetud osanike koosolekul ÄS § 170 lg. 1 mõistes. Osanike koosolekul oli esindatud üle poole osadega esindatud häältest ning otsuste poolt anti üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Asjaolu, et kõik otsused võeti vastu häälteenamusega, kinnitab ka hagejate poolt hagiavaldusele lisatud koosoleku protokoll. ÄS ja kostja põhikiri ei sätesta, millisel alusel toimub osanike koosoleku päevakorraliste küsimustega seotud dokumentatsiooni edastamine osanikele. Kostjal on kohustus võimaldada hagejatel dokumentatsiooniga tutvuda. Kostjal ei ole kohustust saata hagejatele koosoleku päevakorraliste küsimustega seotud dokumentatsiooni. Kostja juhatus ei ole teinud hagejatele ühtegi takistust koosoleku päevakorralisi küsimusi puudutava dokumentatsiooniga tutvumiseks. Pärast kutse edastamist ei esitanud hagejad ainsatki taotlust või sooviavaldust majandusaasta aruandega tutvumiseks. Samas olid nii hagejatele kui ka hagejate esindajale teada kõik kostja kontaktnumbrid ja -aadressid. Kostja peab sellest tulenevalt hagejate käitumist hagiavalduse esitamisel pahatahtlikuks. Kuivõrd hagejate ning nende esindajate käitumises on ka varem esinenud seaduse ning põhikirjaga sätestatud õiguste kuritarvitamist, soovis osaniku Jelena Mironova esindaja Veiko Väli 15. juuli 2008. a. osanike koosolekul teada, millistel põhjustel ei esita hagejad oma nõudmisi dokumentatsiooni osas enne koosoleku toimumist. Nimetatud küsimustele ei osanud või ei tahtnud hagejate esindajad vastata. Dokumentide edastamine hagejatele on komplitseeritud hagejatest endist tingitud asjaoludel. Näiteks on viimasel ajal postiasutused tagastanud Edgars Jaškulisele saadetud kirjad, kuna hageja poolt kostjale edastatud kontaktaadressid ei ole reaalsed. Vale on hagejate väide, et kostja seaduslikud esindajad ei esitanud 30. juuni 2008. a. koosolekul ühtegi selget ja arusaadavat selgitust hagejate küsimustele. Kõik küsimused ja vastused on kajastatud osanike koosoleku protokollis, millest ei nähtu ühtegi küsimust, millele oleks oodatud kostja esindajate täiendavat vastust. Majandusaasta aruande esitamine osanike koosolekule ning kinnitamine oli tingitud seadusest tulenevatest nõuetest. Samuti peab arvestama vaidluse otstarbetust. Hagejate poolt koosolekul esitatud ettepanekute hääletamine ei kuulu kostja pädevusse, vaid sõltub kostja

osanike tahtest. Samas on mõistetav, et kostja osanikud ei soovi juhatuses näha isikut, kes esindab makse- ja krediitkaardi pettustes süüdi mõistetud isiku või kostja majandustegevusele konkurentsi pakkuvate isikute huve. Kostja poolt esitatud 15. juuli 2008. a. koosoleku kutse sisaldas kokku 13 konkreetset küsimust. Küsimused, mis puudutasid koosoleku läbiviimiseks tehtavate täiendavate kulutuste kandmist ning osaniku esindaja volikirja vorminõudeid, ei puudutanud põhikirja. Küll puudutasid põhikirja muutmist päevakorra punktid 9, 10 ja 11. Kutse sisaldas nende punktide täpset sõnastust, mille abil sooviti põhikirja täiendada. Hagejad ja nende esindajad ei kasutanud kostja juhatuse poolt pakutud võimalust tutvuda kostja põhikirja uue redaktsiooniga. Hagejatele kõige suuremat muret valmistanud küsimuste – nõukogu valimise ja põhikirja muutmise – osas ei võetud 15. juuli 2008. a. koosolekul vastu ühtegi otsust. Jääb arusaamatuks, millistel põhjustel soovivad hagejad selle koosoleku otsuste tühistamist. Ilmselt on esitatud hagiavaldus seotud eesmärgiga segada ja kahjustada kostja majandustegevust, omamata seejuures ühtegi muud seaduslikku või mõistlikku põhjendust. Hagi rahuldamiseks puudub alus. Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, otsused ei ole vastuolus heade kommetega ega ühegi seadusega. Pelgalt asjaolu, et vastuvõetud otsused hagejatele ei meeldi, ei ole otsuste tühistamise aluseks. Esimese astme kohtu otsus

tehingutele hinnangu andmine ning hagejate käitumine ja tegevus kostjale kahju tekitamises) 100% häältega. Koosoleku otsuse kohaselt juhatuses muudatusi ei tehtud (p. 5) ja põhikirja ei muudetud (p. 9). ÄS § 1771 lg. 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti, kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama põhimõtte sätestab ka TsÜS § 38 lg. 2. Hagejad esitasid hagi alusena asjaolud, mille kohaselt neile ei esitatud koos kutsega nende poolt nõutud dokumente ja informatsiooni, mis on vastuolus ÄS § 172 lõikega 2; kutses pidanuks kostja märkima, kus ja millal on võimalik dokumentidega tutvuda. Dokumentidega tutvumiseks esitasid hagejad kohtule avalduse, mille kohus rahuldas. Koosoleku otsused on vastuolus heade kommetega ja rikuvad seadust. Kostja vaidles hagile vastu. 22. detsembri 2008. a. erakorralisel üldkoosolekul kinnitati käesolevas menetluses vaidlustatud otsused. Kooskõlas ÄS § 171 lõikega 1 kutsus osanike koosolekud kokku kostja juhatus, nagu nähtub hagejate poolt tõenditena esitatud hagejate nõudest ja koosolekute kutsetest. ÄS § 1711 lg. 1 kohaselt määrab osanike koosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, juhul, kui koosoleku kutsub kokku juhatus. ÄS § 171 lg. 2 annab osanikele, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, õiguse nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Hagejad kasutasid seda õigust mõlema vaidlusaluse koosoleku puhul. Viidatud paragrahvi 3. lõige sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. Hagejate poolt taotletud küsimuste päevakorda võtmata jätmine ei riku ÄS ÄS § 1711 lõikes 3 sätestatut, arvestades osanike osakapitali suurust ja hääletamist koosolekul. ÄS § 172 lg. 2 järgi tuleb osanike koosoleku kokkukutsumise teates näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Seadus ei sätesta kohustust esitada koosolekule kutsututele koos koosoleku kutsega dokumente. Muude koosolekuga seonduvate tähtsust omavate asjaolude näitamise all koosoleku kokkukutsumise teates ei saa tõlgendada dokumentide lisamise kohustusena.

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 131 lg. 1 redaktsiooni kohaselt on hagihind 10.200 krooni (2x5100) kahe otsuse tühisuse tuvastamise nõudelt. Hagi esitamisel tasusid hagejad riigilõivu 700 krooni (2x350). Riigilõivuseaduse § 56 lg. 1 ja lisa 2 ja TsMS § 134 lg. 1, mille kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades, järgi tulnuks riigilõivu tasuda 1000 krooni. Kooskõlas TsMs § 179 lg. 1 tuleb hagejatelt vähem tasutud riigilõiv 300 krooni suuruses riigi kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus Hageja paluvad maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Riigikohus asus lahendis nr. 3-2-1-6-03 seisukohale, et ÄS § 172 sätestab sarnaselt aktsiaseltsi vastava regulatsiooniga (ÄS § 294) osanike koosoleku kokkukutsumiseks vähemalt nädalase etteteatamise nõude ja teate olulise sisu. Seega sätestab ÄS nii osaühingule kui aktsiaseltsile nõude informeerida oma osanikke või aktsionäre õigeaegselt eesseisvast koosolekust ja teha neile teatavaks ka päevakord. Seega peab osanike koosoleku kokkukutsumisel lähtuma ka ÄS § 294 lõikest 5: kui üldkoosoleku päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, põhikirja muutmine või lepinguga nõustumine, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega, põhikirja projektiga või lepinguga või selle projektiga.

Riigikohus leidis lahendis nr. 3-2-1-6-03, et osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgede kohta tuleb analoogia alusel kohaldada ÄS §-s 296 sätestatut. 30. juunil 2008. a. toimus osanike korraline koosolek, mille päevakorras oli muuhulgas 2007. a. majandusaasta aruande kinnitamine. Hagejad said koosoleku kutsed 10 päeva enne koosoleku kokkukutsumist. Seega on juhatus rikkunud ÄS § 294 lõikes 3 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda, mis analoogia alusel kohaldub ka osaühingule, kuna ei ole teatanud korralise koosoleku toimumisest kolm nädalat ette.

30. juuni 2008. a. koosolekul võeti häälteenamusega vastu kolm sisulist otsust: kinnitati 2007. a. majandusaasta aruanne (otsus protokolli punktis 1 – tl. 24), valiti juhatuse liikmeks Jelena Mironova (protokolli p. 2 – tl. 24) ja otsustati tagastada Tiit Argele, Deniss Krikunovsile, Jelena Mironovale ja ERA Liising Grupp AS-le osade eest tehtud sissemaksed vastavalt Harju Maakohtu otsusele (protokolli p. 3 – tl. 25). ÄS § 1711 lõikes 4 sätestatu kohaselt võivad osanikud otsust tegemata arutada koosolekul ka küsimusi, mida ei ole võetud päevakorda, ÄS § 1771 lg. 1 alusel esitatud hagi korral on aga kohtul võimalik otsustada üksnes selle üle, kas koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamise eeldused on täidetud, sest ei ole võimalik tuvastada taoliste otsuste tühisust, mida ei ole olemas. ÄS § 1771 lg. 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti, kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda; otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hagejad ei ole hagiavalduses (tl. 4 – 8) ega ka edasises menetluses (tl. 124 – 126) vaatamata kohtupoolsetele selgitustele (tl. 115) toonud arusaadavalt ja piisavalt konkreetselt esile neid rikkumisi, millele tuginedes nad eespoolkirjeldatud otsuste tühisust väidavad. Hagejad on väitnud, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, sest päevakorras olevate küsimuste kohta ei ole esitatud piisavaid andmeid ja dokumente, konkreetselt on hagejad väitnud aga üksnes majandusaasta aruande liiga hilist esitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et 2007. a. majandusaasta aruandega said hagejad enne 30. juuni 2008. a. üldkoosolekut tutvuda, seaduses ei ole aga sätet, mis oleks kohustanud kostjat saatma osanikele koos koosoleku päevakorraga välja ka kinnitamisele esitatud majandusaasta aruande. Kolleegium leiab, et seega ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Pealegi on osanikel ÄS § 166 lg. 1 kohaselt õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega, lõikes 3 sätestatu kohaselt võib osanik aga muuhulgas juhul, kui juhatus keeldub dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek. Kolleegium leiab, et samal alusel oleks koosolek olnud pädev otsustama ka hagejate nõude üle võimaldada neil dokumendiga pikemalt tutvuda. Hagejad siiski taolist nõuet ei esitanud, protestides üksnes koosolekul majandusaasta aruande arutamise vastu. Ülejäänud 30. juuni 2008. a. koosolekul vastu võetud otsuste kohta ei ole hagejad täpsustanud, millised konkreetsed dokumendid ja andmed oleks tulnud neile nende arvates esitada. Hea usu põhimõtte rikkumise kohta esitatud väidet ei ole üldse mingite faktiliste asjaoludega põhjendatud. Asjaolust, et juhatusse valiti vastavalt seaduse nõuetele häälteenamusega J. Mironova, ei saa juba iseenesest järeldada hagejate huvide rikkumist, mis hagejate arvates seisneb nende arvamuse arvestamata jätmises. 15. juuli 2008. a. erakorralisel koosolekul kinnitasid osanikud ühehäälselt päevakorra, millest olid välja jäetud koosoleku kutses märgitud päevakorrapunktid 3, 4 ja 6 (kostja poolt Tiit Arge ja Deniss Krikunovsiga seotud äriühingutega 2007. ja 2008. a. sõlmitud tehingutele hinnangu andmine ja võimaliku kahjunõude esitamine ning osaühingu esindaja määramine võimalikus õigusvaidluses (punktid 3 ja 4) ning hagejate käitumisest kostjale tekkinud kahju suuruse hindamine ja sissenõudmine (punkt 6)). Osundatud päevakorrapunktide all märgitud küsimusi koosolekul ka ei arutatud. Sellel koosolekul võeti vastu vaid üks sisuline otsus: osanik, kes nõuab notari osalemist koosolekul, kannab notaritasule tehtavad kulutused (tl. 42, protokolli p. 7). Osanikud hääletasid veel kahte päevakorrapunkti (juhatusest Deniss Krikunovsi tagasikutsumine ja juhatuse liikmeks Olga Kostočkinsi valimine (protokolli p. 5) ning põhikirja muutmine (protokolli p. 9)), kuid kumbki ettepanek ei saanud nõutavat häälteenamust ning nii jäid otsused ÄS § 174 lg. 1 mõttes vastu võtmata: juhatuse koosseis muutmata ning põhikirjas muudatused tegemata. Et vaidlusalusel koosolekul tehti vaid üks otsus, oleks ÄS § 1771 lg. 1 alusel võimalik tuvastada vaid selle tühisust, selleks peaksid aga hagejad põhjendama ja tõendama, et otsus rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele või et rikuti otsuse

teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Hagejad on väitnud ka selle koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis seisnes neile teabe esitamata jätmises, hagejad ei ole aga esile toonud seda, millise teabe või dokumentide puudumine takistas neil otsustamast notaritasu hüvitamist puudutava ettepaneku üle. Hagejad ei olegi väitnud, nagu oleksid nad seoses 7. päevakorrapunktiga nõudnud juhatuselt mingi teabe esitamist, ning seda ei nähtu ka hagejate poolt kostjale 7. juulil 2008. a. saadetud kirjast (tl. 36). Samuti ei ole hagejad väitnud, nagu rikutaks notaritasu hüvitamist puudutava otsusega mingit seaduse sätet või nagu ei vastaks see otsus headele kommetele, seda enam, et selle otsuse poolt hääletasid ka hagejad. Seega ei anna juba hagejate poolt esiletoodud faktilised asjaolud osundatud otsuse tühisuse tuvastamiseks alust. Lisaks eespooltoodule osalesid aga mõlemal koosolekul kõik osanikud, kusjuures 15. juuli 2008. a. koosolekul vastu võetud otsus tehti ühehäälselt. ÄS § 1721 kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Hagejad on mõistnud seda õigusnormi selliselt, et kokkukutsumise korra rikkumisega peetud koosolekul vastuvõetud otsused vajavad kehtivuseks nende osanike poolthääli (või heakskiitu), kes küll koosolekul osalesid, kuid kelle suhtes korda oli rikutud. Teisiti on normi tõlgendanud Riigikohus, kes lahendis 3-2-1-65-08 (punkt 21) on leidnud, et paragrahvi esimene lause võimaldab osanikel otsuseid vastu võtta sõltumata koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest juhul, kui koosolekust võtavad osa kõik osanikud, ja sel juhul ei ole alust lugeda otsust tühiseks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu; lisaks sellele võivad aga osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, vastuvõetud otsuse heaks kiita ja ka see välistab otsuste tühisuse. Nii järeldub Riigikohtu lahendist, et heakskiitmise kohta sätestatu saab käia üksnes koosolekult puudunud osanike kohta. Seega isegi juhul, kui vaidlusaluste koosolekute kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei oleks nendel vastuvõetud otsused tühised seetõttu, et nendel osalesid kõik osanikud. Maakohus märkis otsuses, ei jätab tähelepanuta kostja väite, et 22. detsembri 2008. a. koosolekul kinnitati vaidlusalused otsused, sest kostja ei ole osanike 22. detsembri 2008. a. otsust esitanud ja hagejad väitsid, et otsuseid ei kinnitatud. Kohtutoimikus on aga

sätestatule. Pealegi võivad taoliseks kinnitamiseks olla muud motiivid kui nõustumine rikkumisega, eelkõige soov luua vaidlusalustes suhtes õigusselgus. Et maakohtu menetluses ei tuginenud hagejad sellele, nagu oleks rikutud neile korralise üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega, ja vastuolus TsMS § 652 lõikega 4 ei ole kaebuses põhjendatud, nagu oleks uute asjaolude esitamine apellatsioonimenetluses vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 lubatud, siis jääb see apellatsioonkaebuse väide tähelepanuta. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ka riigilõivu puudutavas osas. Kaebusest ei nähtu, miks ei nõustu apellandid maakohtu seisukohaga, et kooskõlas TsMS § 134 lõikega 1 tuli hagihinda arvestades ühes hagis sisalduvad nõuded liita ning vaidlusaluses asjas oli hagihinnaks seega TsMS § 131 lõikes 1 sätestatut arvestades 10.200 krooni, millelt RlvS lisa 1 hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni arvestades tuli lõivu tasuda 1000 krooni, hagejad tasusid aga vaid 700. Maakohtu otsuses kindlaksmääratud hagihinda ei ole apellandid kaebuses sõnaselgelt ka vaidlustanud. Kolleegium leiab, et maakohus arvestas hagihinna õigesti ja hagejatelt seaduses sätestatust vähem tasutud riigilõivu väljamõistmine riigituludesse on põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud hagejate kanda, kusjuures TsMS § 165 lg. 1 kohaselt vastutavad hagejad menetluskulude eest võrdsetes osades.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.