Korteriühistu Punane 31 hagi OÜ RP Management vastu 136 744,54 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
123 615,65 krooni Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ RP Management apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
06.05.2010, avalik kohtuistung Hageja Korteriühistu Punane 31 (registrikood 80116060, asukoht Punane 31-74, Tallinn), esindaja Jüri Asari; Kostja OÜ RP Management (registrikood 11004254, asukoht Kaldatee 7, Haaslava vald, Tartu), esindaja Riho Pürn.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus Korteriühistu Punane OÜ RP Management vastu 136 744,54 krooni saamiseks muutmata.
hagis
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ RP Management kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt kulub kostjale kuulub alates 27.07.2007 korteriomand Tallinnas, aadressil XXXXXX XX-XX. Kostja poolt korteriomandi omandamise hetkeks oli eelmiste omanike poolt majandamiskulude eest tasumata 70 822,04 krooni. Alates 2007.a juulist kuni 2009.a märtsini on kostjale esitatud arveid summas 53 867,90 krooni. Kostja ei ole arveid tasunud. Kostja põhivõlg hageja ees on kokku 124 689,94 krooni. Põhivõlale lisandub viivis 12 084,60 krooni.
2.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 136 774,54 krooni. Kostja vastus
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Vastuväidete kohaselt ostis kostja korteri enampakkumiselt ning ei ole siiani korteri valdust saanud. Seega ei ole kostjal olnud siiani võimalust kasutada neid teenuseid, mille eest tasumist hageja nõuab. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt nende võlgade tasumist, mis muutusid sissenõutavaks enne korteriomandi omandamist kostja poolt. Võlad, mis tekkisid enne korteriomandi omandamist kostja poolt, on ka aegunud. Korteri endine omanik OÜ HelMel Investment esitas hagejale avalduse sooja ja külma vee varustuse sulgemiseks. 20.07.2004 koostati akt gaasi ning külma ja sooja vee sulgemise kohta. Hilisemad omanikud ei ole palunud taastada nimetatud teenustega varustamist.
5.Kuna alates 25.08.2009 on korteriomandi omanikuks uuesti OÜ HelMel Investment, siis ei saa tema olla õigeks kostjaks. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2009 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 123 615,65 krooni. Menetluskulud jäid 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
7.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostja olnud XXXXXX XX-XX asuva korteriomandi omanik alates 27.07.2007 kuni 25.08.2009.
8.Kostja on leidnud, et ta on ebaõige kostja. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohus leidis, et selle normi eesmärgiks ei ole eelmise korteriomaniku vabastamine võlgadest. KÜS § 7 lg 3 mõtte kohaselt vastutavad korterühistu ees majandamiskulude võlgnevuse eest nii vana kui uus omanik. Seega on OÜ RP Management õige kostja. Samuti vastutab kostja, tulenevalt KÜS § 7 lg 3, nende võlgnevuste eest, mis on tekkinud enne tema korteriomandi omanikuks saamist.
9.06.07.2004 on OÜ HelMel Investment, kes oli sellel ajal vaidlusaluse korteriomandi omanik, esitanud hageja juhatusele avalduse, milles palus sulgeda püstakutes sooja ja külma vee santehnilisteks töödeks, kuna soovib sulgeda sooja ja külma vee korteris. 20.07.2004 aktiga
lõpetati korteri sooja ja külma veega ning gaasiga varustamine. Hilisemalt on nimetatud teenuste osutamine hageja poolt taastatud. Kohus leidis, et sellise avalduse esitamine ei välista siiski korteriühistu õigust nõuda tasu korteriomandile osutatud teenuste eest. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkt 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kui kostja leiab, et ta on hageja tegevuse (teenuste osutamise taastamine) tõttu kandnud kahju, siis on tal võimalik kasutada vastavaid õiguskaitsevahendeid.
10.Asja materjalidest nähtuvalt oli majandamiskulude võlgnevus vaidlusaluse korteriomandi eest 2004.a mai seisuga 124 409,70 krooni. Alates 2004.a juunist kuni 2009.a aprillini on esitatud arveid 118 640,60 krooni eest. Majandamiskulude eest on tasutud 118 360,36 krooni. Seega on võlgnevus 124 689,94 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid määranud, milliste arvete katteks on maksed tehtud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, milliste kohustuste täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb lugeda, et maksed on tehtud ajaliselt kõige vanemate arvete katteks, s.o perioodi eest enne 2004.a maid.
11.Kohus leidis, et nõue on osaliselt aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsMS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 11.06.2008. Seega on nõue, mis tuleneb 2004.a novembri arvest ja sellele eelnevatest arvetest, aegunud. Eeltoodust tulenevalt on aegumata nõude suurus 111 531,05 krooni. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunktide 6 ja 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 111 531,05 krooni.
12.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist alates 2007.a juulist. Kostja ei ole viivise arvestuslikule küljele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis 12 084,60 krooni.
13.Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 123 615,65 krooni.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ning 10 % ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Kostjal oli võimalik uurida üksnes hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud tõendeid. Nende tõendite kohaselt alates juulist 2007.a kuni märtsini 2009.a oli kostjale esitatud arveid summas 53 867,90 krooni. Lisaks sellele nii hagiavalduses kui ka mõnes hagiavaldusega koos esitatud
dokumentides väidetakse paljasõnaliselt, et korteri omandamisel lasus sellel võlg 70 822,04 krooni. Hageja ei täpsustanud nimetatud võlgnevuse tekkimise asjaolusid. Arusaamatuks jääb, millise perioodi eest see võlgnevus on tekkinud, missuguseid hageja poolt esitatud arveid on eelmised omanikud tasunud ja missugused arved on tasumata. Nende asjaolude üksikasjalik teadmine on oluline nõude aegumise kohaldamiseks ning aegunud nõude täpse suuruse määramiseks. Nende asjaolude väljaselgitamiseks taotles kostja oma 11.05.2009 vastuses hagiavaldusele kohustada hagejat esitama kohtule ja kostjale võlgnevuse arvestuse perioodi eest enne 04.06.2007. Kohus jättis kostja taotluse tähelepanuta ning hageja ei ole taotletud arvestust esitanud. Samas tugines kohus vaidlustatavas kohtuotsuses järgmistele asjaoludele: „asja materjalidest nähtuvalt oli majandamiskulude võlgnevus vaidlusaluse korteriomandi eest 2004.a mai seisuga 124 409,70 krooni. Alates 2004.a juunist kuni 2009.a aprillini on esitatud arveid 118 640,60 krooni eest" ; „seega on nõue, mis tuleneb 2004.a novembri arvest ja sellele eelnevatest arvetest, aegunud. Eeltoodust tulenevalt on aegumata nõude suurus 111 531,05 krooni." Kostjale edastatud tõendites sellised asjaolud ei kajastu, seega tugines kohus otsuse tegemisel tõenditele ja asjaoludele, mille kohta ei olnud kostjal võimalik oma arvamust avaldada. Seega rikkus kohus TsMS § 436 lg 3 sätestatut.
17.Vastavalt TsMS § 330 lg 1 tõendid, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Sellest tulenevalt pidid tõendid, millele tuginedes kohus vaidlusaluse otsuse teinud, olema kostjale edastatud vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit mitte kohtuistungil, millest kostja osa ei ole võtnud.
18.11.05.2009 vastuses hagiavaldusele avaldas kostja, et tema teada OÜ HelMel Investment (kes oli korteriomandi omanik ajavahemikul 28.04.2004 - 04.04.2007) on maksnud oma jooksvad arved kommunaalteenuste eest. Vastavat tõendit ei saanud kostja sel ajal esitada, sest OÜ HelMel Investment ei olnud seda kostjale väljastanud. Küll pidid seda väidet kinnitavad või ümberlükkavad tõendid olema hageja valduses, millest lähtudes kostja esitaski taotluse vastava arvestuse väljanõudmiseks. Poolte vahel oli vaidlus ka selles, kas korteri varasem omanik OÜ HelMel Investment maksis hagejale enda arveid või kellelegi teisele esitatud arveid. Kui hageja soovis pärast kostja vastuväite esitamist kohut ja vastaspoolt veenda selles, et OÜ HelMel Investment ei märkinud makseid tehes missuguste arvete katteks ta makseid teeb, pidanuks hageja esitama kohtule kostja vastuväiteid ümber lükkava tõendi. Kui hageja teadis, et OÜ HelMel Investment viitas maksete tegemisel konkreetsetele arvetele, kuid jättis selle asjaolu kohtule avaldamata, on hageja oma menetlusõigusi kasutanud pahauskselt ning kohus on teinud ebaõige lahendi hageja poolt menetlusõiguse kuritarvitamise tagajärjel. Kostjale ei ole teada, kas ja missugusel kujul hageja esitas kohtule kostja nõutud andmed. Nõude aegumise üle otsustamisel kohaldas kohus VÕS § 88 lg 6 p 1, kuid otsusest ei selgu, missuguse tõendi põhjal kohus tuvastas selle sätte kohaldamise eelduseks oleva faktilise asjaolu.
19.Käesolevaks ajaks on OÜ HelMel Investment kostjale andnud OÜ HelMel Investment arveldusarve väljavõtte (lisa 1), mis tõendab, et OÜ HelMel Investment viitas enamiku maksete tegemisel konkreetsetele arvetele, millest tulenevalt ei ole nende maksete osas alust VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamiseks, vaid tasumata arvete kindlaksmääramisel tulnuks lähtuda VÕS § 88 lg-st l. Kostja märkis oma vastuses kohtule, et enne tema poolt korteri omanikuks saamist tekkinud võlga puudutavad asjaolud on ebaselged ning palus kohtu abi asjaolude väljaselgitamisel. Kohus on sellesse palvesse suhtunud ükskõikselt ning on jätnud vaieldava asjaolu (varasema
omaniku poolt temale esitatud arvete tasumise) kontrollimata. Seega on kohus ebaõigesti määranud kindlaks aegunud nõude ulatuse ning on ebaõigesti mõistnud kostjalt välja ka varasema omaniku poolt tasutud arvetel märgitud summad. Kohus rikkus TsMS § 436 lg 1 sätestatut.
20.11.05.2009 vastuses hagiavaldusele esitas kostja 20.07.2004 koostatud akti, mille kohaselt lõpetati korteri sooja ja külma veega ning gaasiga varustamine. Sellega on asja materjalides olemas tõend selle kohta, et sooja ja külma vee ning gaasi tarbimine on korteris lõpetatud. Samas vastuses teatas kostja, et tema teada mitte keegi korteriomanikest ei ole pöördunud korteriühistu poole taotlusega taastada korteri varustamist veega ning gaasiga. Sisuliselt esitas kostja vastuväide tema vastu esitatud nõuete aluseks olevate asjaolude tõesuse suhtes. Hagiavaldusega koos esitatud arvetest on näha, et korteriühistu esitab kostjale arved muuhulgas ka sooja ja külma vee ning gaasi eest. Nii näiteks nõutakse 2009.a arves 4/56 sooja vee eest 426,60 krooni, külma vee ja kanalisatsiooni eest 452,60 krooni ja gaasi eest 54,37 krooni. Tekib küsimus, kui sooja ja külma vee ning gaasi tarbimine on korteris lõpetatud, mis alusel nende teenuste eest raha nõutakse.
21.Riigikohus on 06.02.2008 lahendis nr 3-2-1-137-07 selgitanud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sooja ja külma vee ning gaasi tarbimine on korteris taastatud. Ammugi ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et arvetes esitatud tarbimise kogused on reaalsusele vastavad ja tõesed. Vaidlustatud otsuses leidis kohus, et „hilisemalt on nimetatud teenuste osutamine hageja poolt taastatud". Kohus ei ole põhjendanud, millele ta tugineb väites, et teenuste osutamine on taastatud. Kummaline on see, et kuigi kohus asus (põhjendamatult) seisukohale, et nimetatud teenuste osutamine on taastatud hilisemalt ja sellega tunnistas kohus et teatud perioodi jooksul sooja ja külma vee ning gaasi tarbimine oli korteris lõpetatud, jõudis kohus ikkagi seisukohale, et hageja nõue on selles osas põhjendatud. Ka selle küsimuse juures rikkus kohus TsMS § 436 lg 1 ja lg 3 sätteid. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja ei ole apellatsioonkaebusega nõus, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
24.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostja poolt menetluses viidatud Riigikohtu praktika (3-2-1-105-05) ei ole kõnealusel juhul vaidluse lahendamisel seaduse tõlgendamise osas asjakohane. Viidatud lahendis on Riigikohus võtnud seisukoha KOS tõlgendamise osas, kuid maakohus on vaidlustatud lahendi rajanud KÜS-le. Maakohus on
õigesti juhindunud KÜS § 7 lg-st 3 ja 4, mille kohaselt on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest ning majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 %-i maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodu põhjal on kostja väide, et tal ei lasu Riigikohtu praktikast tulenevalt korteriomandi eelmise omaniku poolt maksmata jäetud majandamiskulude tasumise kohustust või et ta ei pea tasuma hageja poolt nõutud viivist, ainetud.
25.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja oli hagi esitamise ajal hageja liige ning talle kuulus ühistu liikmena Tallinnas XXXXXX XX XX-XX asuv eluruum. Erimeelsust ei ole ka selles, et hageja teostab nimetatud elamu haldamise, majandamise ning hooldustöid. Hageja on esitanud kostjale vaidluse aluseks oleval perioodil igakuiselt arveid kommunaal- ja hooldusteenuste eest. Samuti on hageja nõudnud kostjalt korteriomandi eelmise omaniku poolt maksmata jäetud tasude võlgnevuse likvideerimist. Erinevus hageja arvestatud kulutuste ja võlgnevuse ning kostja poolt tasutud summade vahel moodustab koos viivisega hagisumma.
26.KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühistu liikmelisus põhineb KÜS § 5 lg 1 kohaselt korterile kuuluval omandiõigusel. KÜS § 13 lg-st 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude arvestuse kinnitab ühistu üldkoosolek, mis muudab neis ettenähtud maksed liikmetele kohustuslikuks. KÜS § 15 lg 1 p 2 kohaselt koostab ja esitab juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis peab muuhulgas sisaldama ka korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Elamu remondiks on aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine, eemaldamine, asendamine või ennistamine. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
27.Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja, kui hageja liikme kohustused tulenevad seadusest ja neid kohustusi kinnitavad hageja poolt esitatud ja maakohtu poolt uuritud kostja võlgnevust kajastavad tõendid. Maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Maakohus on hageja nõude põhjendamisel õigesti lähtunud ka hageja põhikirjast, mille p 3.2.1 sätestab lisaks eespool nimetatud seaduse sätetele ühistu liikme kohustuse täita korteriühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Põhikirja p 3.2.6 kohustab liiget tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsioonija elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtuantennide hooldus ja remont, eraldised
reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kuna kostja on kinnitanud, et ta on jätnud teadlikult arved osaliselt maksmata, on maakohus hagi õigustatult osaliselt rahuldanud. VÕS § 76 lg-e 1 kohaselt tuleb võlasuhetest tulenev kohustus täita vastavalt seadusele ning kohustuse täitmata jätmisel (VÕS § 100) võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1) ja täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1), mille suuruse sätestab KÜS § 7 lg 4.
28.Kostja vastuväide, et tal oli õigus jätta hagejale arved maksmata, kuna talle jäid arved osaliselt ebaselgeks, on ainetu. Asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid alust pidada hageja poolt esitaud arveid alusetuks või koostatud võlgnevuse arvestust ebaõigeks, ei ole kostja esitanud. Paikapidav on maakohtu järeldus, et korteris väidetav gaasi ja külma vee ajutine väljalülitamine ei vabasta ühistu liiget tarbitud teenuste eest tasumisest, kui teenused on korterielanikule taastatud ja faktiliselt osutatud. Kuna kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses täpsustanud, mis talle oma ühistu liikme kohustuste alustes arusaamatuks jääb, ei saa kolleegium võlgnevusi puudutavate kostja vastuväidetega maakohtu otsusele hinnangut andes arvestada. Täpsema teabe saamiseks arvete ja võlgnevuse arvestuse võimalike puudujääkide likvideerimiseks on kostjal vastavalt ühistu põhikirja p-dele 3.1.4 ja 3.1.5 õigus pöörduda hageja poole vastavasisulise järelpärimisega.
29.Erimeelsust ei ole selles, et hageja teeb jooksvalt kulutusi hoone korrashoiule ja remondile. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ei hoolda elamut nõuetekohaselt või oleks teinud hooldusele kulutusi väiksemas mahus kui korteriomanike poolt makstud tasud võimaldavad. Samuti puudub alus väiteks, et hageja on kogunud liikmetelt tasusid üle üldkoosoleku kehtestatud piirmäärade või tööde tarvis, mida ei ole tehtud. Ühistu väidetavalt häirivat tegevust puudutavad kostja väited ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Kostja ei ole ühistu tegevuse vastu õiguskaitset otsinud ega üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.
30.Viivise väljamõistmise osas nõustub kolleegium samuti maakohtu seisukohtadega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Esitatud arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud põhivõla. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on arved kätte saanud.
31.Kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist kolleegium maakohtu töös ei tuvastanud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kostja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Tõendamiskohustuse täitmata jätmist ei saa panna pahaks kohtule, kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus oma seisukohti põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma seisukohtade põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus rajanema asjas esitatud tõenditele. Vastuväidete tõendamise kohustusele on kohus juhtinud kostja tähelepanu hagi menetlusse võtmise määruses.
32.Kostja poolt apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud vastuväited jätab kolleegium TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud põhimõtetest tulenevalt tähelepanuta.
33.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.