Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Samuti vastutab kostja, tulenevalt KÜS § 7 lg 3, nende võlgnevuste eest, mis on tekkinud enne tema korteriomandi omanikuks saamist. 06.07.2004.a on OÜ HMI, kes oli sellel ajal vaidlusaluse korteriomandi omanik, esitanud hageja juhatusele avalduse, milles palus sulgeda püstakutes sooja ja külma vee santehnilisteks töödeks, kuna soovib sulgeda sooja ja külma vee korteris. 20.07.2004.a aktiga lõpetati korteri sooja ja külma veega ning gaasiga varustamine Hilisemalt on nimetatud teenuste osutamine hageja poolt taastatud. Kohus leiab, et sellise avalduse esitamine ei välista siiski korteriühistu õigust nõuda tasu korteriomandile osutatud teenuste eest. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkt 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kui kostja leiab, et ta on hageja tegevuse (teenuste osutamise taastamine) tõttu kandnud kahju, siis on tal võimalik kasutada vastavaid õiguskaitsevahendeid. Asja materjalidest nähtuvalt oli majandamiskulude võlgnevus vaidlusaluse korteriomandi eest 2004.a mai seisuga 124 409,70 krooni. Alates 2004.a juunist kuni 2009.a aprillini on esitatud arveid 118 640,60 krooni eest. Majandamiskulude eest on tasutud 118 360,36 krooni. Seega on võlgnevus summas 124 689,94 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid määranud, milliste arvete katteks on maksed tehtud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, milliste kohustuste täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb lugeda, et maksed on tehtud ajaliselt kõige vanemate arvete katteks, s.o perioodi eest enne 2004.a maid. Kohus leiab, et nõue on osaliselt aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsMS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 11.06.2008.a. Seega on nõue, mis tuleneb 2004.a novembri arvest ja sellele eelnevatest arvetest, aegunud. Eeltoodust tulenevalt on aegumata nõude suurus 111 531,05 krooni. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunktide 6 ja 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 111 531,05 krooni. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist alates 2007.a juulist. Kostja ei ole viivise arvestuslikule küljele vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis 12 084,60 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 123 615,65 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ning 10 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.