Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Vello V Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostjad RRja HH
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista RR’ilt ja HH’ilt solidaarselt 654 418,28 krooni, millest põhivõlgnevus 554 418,28 krooni, leppetrahv 50 000 krooni ja viivis 50 000 krooni SKOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõuded
1.01.09.2008.a. esitas SKOÜ (praegu SKOÜ) kohtule hagi RRja HHvastu püsikliendi ostumüügilepingust ja käenduslepingutest tuleneva võlgnevuse 1 349 543,34 krooni ja viiviste 450 457,66 krooni solidaarselt väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse aluseks on asjaolu, et 19.08.2005.a. sõlmisid hageja ja T OÜ (pankrotis) püsikliendi ostu-müügilepingu , millega hageja kohustus hankima, vahendama ja müüma OÜ-le T (pankrotis) ehitusmaterjale, -tooteid, -kaupu ja muid materiaalseid ressursse ning osutama ehitusteenuseid, OÜ T (pankrotis) aga kohustus kauba eest tasuma lepingus ning selle juurde kuuluvates lisades toodud viisil ja korras. Pooled asusid lepingut täitma, kuid 2006.a. tekkisid T OÜ (pankrotis) makseraskused. Tagamaks lepingu täitmist, sõlmisid hageja ja kostja RR(edaspidi kostja I) 20.03.2006.a. käenduslepingu , mille kohaselt on käenduslepingu objektiks eelpool nimetatud püsikliendi ostu-müügilepingust tulenevate kõikide võlgniku kohustuste tähtaegne, nõuetekohane ja täielik täitmine. Pooled leppisid kokku, et kostja I vastutuse rahaline maksimumsumma on 1 000 000 krooni. Samal kuupäeval ja samasisulise lepingu sõlmis hagejaga ka HH(edaspidi kostja II). Samas süvenesid 2006.a. novembris T OÜ (pankrotis) tõsisemad makseraskused ning äriühing jäi hagejale olulises ulatuses võlgu ning T OÜ (pankrotis) ja hageja vahel sõlmiti 08.01.2007.a. võlgnevuse tasumise kokkulepe nr. VÕ08010701. Seisuga 28.02.2007.a. võlgneb T OÜ (pankrotis) hagejale koos viiviste ja leppetrahvidega 1 349 543,34 krooni. T OÜ (pankrotis) ei täitnud oma võlgnevuse kokkuleppes toodud kohustusi tähtaegselt, millest tulenevalt muutus sissenõutavaks kogu võlgnevus täies ulatuses, millele lisandusid kõrvalnõuded. Samas T OÜ (pankrotis) suurest võlgnevusest lähtuvalt sõlmisid hageja ning mõlemad kostjad 22.01.2007.a. ka teised käenduslepingud numbritega vastavalt K22010701 ja K22010702. Kuna T OÜ (pankrotis) omale 08.01.2007.a. võlgnevuse tasumise kokkuleppes nr. VÕ-08010701 võetud kohustusi korrektselt ei täitnud ning koos kõrvalnõuetega moodustab hageja nõue seisuga 14.04.2008.a. 5 388 907 krooni. Kostjate kohustus hageja ees moodustab 1 800 000 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 1 349 543,34 krooni ja viivised 450 457,66 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
3.Kostja I hagi ei tunnistanud. Kostja I väidetel on 20.03.2006.a. sõlmitud käendusleping lõppenud, kuivõrd T OÜ (pankrotis) likvideeris antud võlgnevuse. Kostja I on seisukohal, et võlatunnistus II on deklaratiivne, millega pooled leppisid kokku võlgnevuse olemasolu ning täpsustasid maksetähtaegu. Seega moodustab hageja põhinõue vastavalt võlatunnistusele II 866 904,47 krooni. Käenduslepingute II ja III alusel ei ole võimalik määrata tagatavat kohustust. Käenduslepingu II ja III puhul on tegu kaaskäendusega ja seetõttu vastutavad kostjad solidaarselt vaid 800 000 krooni ulatuses. Kostja I palub menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Kostja II vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kostja II väidetel kohustusid kostjad 20.03.2006.a. käenduslepinguga tagama 14.02.2006.a. kokkuleppe nr. VÕ-14030601 ning 09.08.2005.a. ostu-müügilepingu alusel tekkind võlgnevust, mitte 08.01.2007.a. võlgnevuse tasumise kokkuleppes nr. VÕ-08010701 tulenevat võlgnevust. Hagejal puuduvad
nõuded kostjate vastu 14.02.2006.a. kokkuleppest tulenevalt ja 20.03.2006.a. käenduslepingu alusel, sest nimetatud võlgnevus on hagejale tasutud. Samuti on kostja II seisukohal, et käenduslepingute K22010701 ja K22010702 on tegemist kaaskäendusega ning kostjate solidaarvastutus moodustab kokku 800 000 krooni. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Kohtuistungil tunnistasid kostjad hagi osaliselt summas 568 000 krooni. Kostjad olid seisukohal, et viivised ja leppetrahv on liiga suured, mistõttu palusid kostjad neid kohtul vähendada. Kohtu põhjendused
6.Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VõS) § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega iseloomustab müügilepingut teatava asja omandi üleandmise kohustus tasu eest.
7.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja T OÜ sõlmisid 19.08.2005.a. püsikliendi ostu-müügilepingu (t/l 12-15). Nimetatud lepingu p. 2.3 järgi müüja hangib, vahendab ja müüb ostjale ehitusmaterjale, -tooteid ja –kaupu, tööriistu, seadmeid, masinaid, inventari, tööstuskaupu, asju, esemeid jne. materiaalseid ressursse ning kokkulepitud teenuseid, edaspidi nimetatud kaup, ostja aga kohustub kaupa ostma ning kauba eest lepingus ja tema lisades toodud viisil ja korras tasuma. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled on sõlminud eelpool nimetatud lepingu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad tasuma hagejale nõutud rahasumma.
8.Kohus käsitleb esmalt kostjate vastuväiteid, milliste kohaselt on 20.03.2006.a. sõlmitud käenduslepingud lõppenud. Kohtule esitatu kohaselt on hageja ning kostja I 20.03.2006.a. sõlminud käenduslepingu nr. K20030601, mille p. 2.1 ja 2.2 tulenevalt tagab käendaja T OÜ ja hageja vahel sõlmitud krediidilepingust ja võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulenevate kõikide kohustuste tähtaegset, nõuetekohast ja täielikku täitmist 1 000 000 krooni ulatuses. Lepingu p.
1.2.ja 1.2.1 kohaselt on lepingule lisatud järgmised lisad: hageja ja T OÜ vahel 14.03.2006.a. sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkulepe nr. VÕ-14030601 ja 19.08.2005.a. püsikliendi ostumüügileping SB-20060501 (t/l 16-17). Samuti on hageja ja kostja II 20.03.2006.a. sõlminud eelpool nimetatud tingimustel käenduslepingu nr. K20030601 (t/l 18-19). Seega on antud juhul tegemist kaaskäendusega ning kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt vastavalt VÕS § 150. Kohus nõustub kostjate väitega, et osundatud käenduslepingud ei taga 19.08.2005.a. sõlmitud püsikliendi ostu-müügilepingu ega 08.01.2007.a. võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr. VÕ08010701 tulenevate kohustuste täitmist. Nimetatud käenduslepingutes on pooled üheselt kokku leppinud millistest lepingustest tulenevaid kohustusi tagatakse. Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule nõuet 14.03.2006.a. sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest nr. VÕ14030601, vaid 08.01.2007.a. võlgnevuse tasumise kokkuleppest nr. VÕ-08010701 (t/l 20). Seega ei puutu 20.03.2006.a. käenduslepingud nr. K20030601 käesolevasse tsiviilasja.
9.Kohtule esitatud 08.01.2007.a. võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr. VÕ-08010701 kohaselt on hageja ja T OÜ kokku leppinud, et T OÜ võlgneb hagejale 1 369 203,34 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 866 904,47 krooni, viivised ja leppetrahv seisuga 08.01.2007.a. moodustab 502 298,72 krooni. Kokkuleppe p. 2 on pooled kokku leppinud eelpool nimetatud võlgnevuse tasumise tähtaegades (t/l 20). Kohtule esitatud hageja ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingu nr. K22010701 p. 1.1 ja 1.2.1 kohaselt koosnevad lepingu dokumendid käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud ja/või tulevikus võlgnevuse tasumise
kokkuleppele lisatavatest lisadest, muudatustest ning täiendustest, milles lepitakse kokku peale käesolevale lepingule allakirjutamist. Lepingule on lisatud järgmised lisad: hageja ja T OÜ vahel 22.01.2007.a. võlgnevuse tasumise kokkulepe nr. VÕ-08010701 (t/l 21-22). Nimetatud lepingu p. 2.1 ja 2.2 järgi tagab käendaja hageja ja T OÜ vahel sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulenevate kõikide võlgniku kohustuste tähtaegset, nõuetekohast ja täielikku täitmist 800 000 krooni ulatuses. Samuti on hageja ja kostja II sõlminud eelpool nimetatud tingimustel käenduslepingu nr. K22010702 (t/l 23-24). VõS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VõS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul on kokkulepitud solidaarne vastutus. VõS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Vastavalt VÕS § 150 kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Seega leidis asja kohtulikul arutamisel tõendamist, et kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt ning nad tagavad hageja nõuet, milline tuleneb 08.01.2007.a. sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest nr. VÕ-08010701.
10.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet 1 800 000 krooni saamiseks. Kohus asub seisukohale, eelpool nimetatud võlgnevuse tasumise kokkulepe on võlatunnistus vastavalt VÕS § 30 lg 1, kuivõrd sellega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjad ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest. Samas on kohus seisukohal, et kuna nimetatud kokkuleppega lepiti kokku põhivõlgnevuse suurus, viivised ja leppetrahv 08.01.20074.a. seisuga ning võlgnevuse tasumise tähtajad, siis peab kohus kontrollima kostjate vastuväiteid, milliste kohaselt on nad võlgnevuse osaliselt tasunud. Võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr. VÕ-08010701 kohaselt moodustas seisuga 08.01.2007.a. T OÜ põhivõlgnevus summas 866 904,47 krooni (t/l 20). Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud OÜ T müügiarvete väljavõttest (t/l 204). Vastavalt kokkuleppe p. 2 kohustus T OÜ eelpool nimetatud võlgnevusest osa summas 935 170 krooni tasuma hiljemalt 28.02.2007.a., sealhulgas esimese makse summas 200 000 krooni hiljemalt 18.01.2007.a., teise osa summas 200 000 krooni hiljemalt 31.01.2007.a., kolmanda osa summas 200 000 krooni hiljemalt 19.02.2007.a. ja viimase osa summas 335 170 krooni hiljemalt 28.02.2007.a. Kohtule esitatud T OÜ konto väljavõttest Swedbank AS-is ilmneb, et T OÜ on tasunud vastavalt kokkuleppele 18.01.2007.a. summas 202 727,60 krooni (t/l 175) ning 16.04.2007.a. 109 758,59 krooni (t/l 184). Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud müügiarvete väljavõttest (t/l 204). Seega tuleb viidatud summad põhivõlgnevusest maha arvestada. Järelikult moodustab põhivõlgnevus summas 554 418,28 krooni (866 904,47 – 202 727,60 – 109 758,59 = 554 418,28).
11.Lõpuks käsitleb kohus viiviste ja leppetrahvi nõuet kogusummas 502 298,72 krooni, milline summa on hageja ja T OÜ vahel kokku lepitud eelpool nimetatud võlgnevuse tasumise kokkuleppes (t/l 20). Kostjad palusid kohtul vähendada viiviseid kui ka leppetrahvi, põhjusel, et need on liiga suured. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 19.08.2005.a. püsikliendi ostu-müügilepingu p. 7.10 kohaselt on müüjal õigus nõuda mittekohase lepingu täitmisel leppetrahvi 15% ostuplaani summast (t/l 14). Vastavalt eelpool nimetatud püsikliendi ostu-müügilepingu p. 7.6 on müüjal õigus nõuda arve tähtajaks mittetasumise korral viivisintressi (viivist) 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid üldsummas mitte vähem kui 2 000 krooni ning nõuda müüjale
tekitatud kahju heastamist, mida ei kata viivis (t/l 13). VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus asub seisukohale, et lepingujärgne leppetrahv (15%) ja viivis (0,5%) on liiga suured, kuna üldteadaolevalt moodustab keskmine leppetrahv kohustuselt 10% ja viivis 0,2%. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada leppetrahvi käesoleval juhul arvestades kõiki asjaolusid 50 000 kroonini ja viiviseid 50 000 kroonini.
12.Samuti on hageja esitanud täiendava viivisenõude vastavalt võlgnevuse tasumise kokkuleppele. Nimetatud kokkuleppe p. 7 kohaselt kohustus T OÜ tasuma võlgnevuselt summas 1 549 543, 34 krooni viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, juhul, kui T OÜ ei täida käesoleva kokkuleppe p. 2 täies ulatuses tähtaegselt ja kokkuleppe kohaselt. Vastavalt VõS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et eelpool nimetatud kokkuleppe p. 7 kohaselt on hageja viiviseid arvestanud omakorda ka leppetrahvilt ja viivistelt. Nimetatu ei ole aga kooskõlas VÕS § 113 lg 6, mille kohaselt ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral viivist. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus asub seisukohale, et eelpool nimetatud võlgnevuse tasumise kokkuleppe p. 7 on tühine lisaks VÕS § 113 lg 6 ka tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1, kuna see on vastuolus heade kommetega, sest tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Sellest tulenevalt ei rahulda kohus hageja nõuet viiviste summas 450 457,66 krooni väljamõistmiseks.
13.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 554 418,28 krooni, leppetrahv 50 000 krooni ja viivised 50 000 krooni, seega kokku 654 418,28 krooni.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 349 543,34 krooni. Menetluskulude jaotamine
16.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.