2-09-35474/18 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohtule 22.07.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt 28.04.2009.a toimus ruumides, asukohaga Sillamäe linnas, XXX, OÜ Aimeda Kliinik osanike koosolek. Osanike koosoleku toimumise ja koosolekul vastuvõetud otsuse kohta on koostatud protokoll. Protokollist nähtub, et osanike koosolek kutsuti kokku osaniku N R poot vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS ) § 171 lg 3. 17.04.2009.a on OÜ Aimeda Kliinik osanik N R teavitanud osaühingu teist osanikku, s.o Hagejat, osanike koosoleku toimumise ajast ning kohast ning koosoleku päevakorrast. 28.04.2009.a toimunud OÜ Aimeda Kliinik osanike koosoleku päevakorras oli: OÜ Aimeda Kliinik 2008 aasta aruande kinnitamine ja kasumijaotamine. OÜ Aimeda Kliinik osakapital on 200 000 ( kakssada tuhat) krooni, mis koosneb kahest osast nimiväärtusega 60 000 ( kuuskümmend tuhat) krooni ja 140 000 ( ükssada nelikümmend tuhat) krooni. Osa iga 100 (sada) krooni annab osanike koosolekul ühe hääle. Osanike koosolekust võtsid osa hageja, kellele kuulub osa nimiväärtusega 60 000 krooni ning kes omab 600 häält ning N R, kellele kuulub osa nimiväärtusega 140 000 krooni ning kes omab 1 400 häält ning keda esindas volikirja alusel A V. Nii oli OÜ Aimeda Kliinik osanike koosolekul esindatud 100% osakapitaliga määratud häälte koguarvust, s.o kokku 2 000 häält, millest otsuse poolt antud 1 400 häält ja vastu oli 600 häält. OÜ Aimeda Kliinik osanike koosolek otsustas: kinnitada OÜ Aimeda Kliinik 2008 aasta aruanne ja jätta kogunenud kasum jaotamata. Hageja on asunud seisukohale, et osanike otsus on seaduse rikkumine ning osanike otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Vastavalt ÄS § 179 lg 1 pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras; lg 2 sätestab, et juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Kui osaühingul on audiitor, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse. Kui osaühingul on nõukogu, peab aruannetele lisama nõukogu arvamuse. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus ÄS § 179 lg 1 ja lg 2 ning ÄS § 183. Osanike koosoleku protokolli kohaselt A D, kes on osaühingu prokurist, koostas OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja 2(13)

tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning esitas OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. ÄS § 184 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ettenähtud lühemat tähtaega. Seega ÄS § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. OÜ Almeda Kliinik osanike poolt 22.06.2001.a. kinnitatud ja käesoleva ajani kehtiv põhikiri ei sätesta juhatuse liikme ametiajale lühemat tähtaega, järelikult on juhatuse liikme ametiaeg kolm aastat. OÜ Almeda Kliinik registriosakonna väljatrüki kohaselt on juhatuse liikmetena A D kantud registrikaardile 07.10.1997.a. ÄS § 184 lg 2 kohaselt lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest. Seega A. D kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes 08.08.2000.a. Hageja leiab, et A. D ei olnud õigustatud koostada OÜ Almeda Kliinik 2008. majandusaasta aruande, esitada OÜ Almeda Kliinik 2008. majandusaasta aruande ning kasumijaotamise ettepaneku osanikele, kuna A. D ametiaeg juhatuse liikmena oli lõppenud 08.08.2000.a. A. D kui prokurist samuti ei olnud õigustatud koostada OÜ Almeda Kliinik 2008. majandusaasta aruande ning esitada OÜ Almeda Kliinik 2008. majandusaasta aruande ning kasumijaotamise ettepaneku osanikele. Prokuura on tehinguline esindusõigus (prokuura antakse tehinguga) ja prokuristi volituse on sätestatud seaduses. Prokuura on seega tehinguline esindus, mis on seotud majandustegevuses ettevõtja esindamisega (ÄS § 16 lg l). Majandusaasta aruande koostamine, osanikele majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku esitamine ei ole majandustegevuslik õigustoimingute ja prokurist ei ole äriühingu seadusjärgne esindaja. Seega ei ole prokurist õigustatud koostada majandusaasta aruande, esitada majandusaasta aruande ning kasumijaotamise ettepaneku osanikele. Samuti hageja on seisukohal, et kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis ei olnud A. D õigustatud korraldada osaühingu Almeda Kliinik raamatupidamist. Eeltoodut arvesse võttes tuleb tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009.a. koosolekul vastu võetud otsus kinnitada OÜ Almeda Kliinik 2008 aasta aruanne ja jätta kogunenud kasum jaotamata. Tulenavalt eeltoodust palub hageja tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009.a. koosoleku otsus ning välja mõista osaühingult Ameda Kliinik M Ž kohtukulud. 3(13)

Kostja hagi vastuse kohaselt (tl 28-29) kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavaldusest ei nähtu, millist seadusega kaitstud õigust või huvi soovib M Ž kaitsta. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostjal on järgmised vastuväited hagiavaldusele. Äriseadustiku § 178 lg 3 teise lause kohaselt, osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. OÜ Almeda Kliinik osanik M Ž ei ole esitanud vastuväiteid otsusele. Osanike koosoleku protokollist on näha, et tema esitas ainult kirjaliku ettepaneku koosolek edasi lükata ning ettepanek on lisatud protokolli juurde. Seega, ei ole osanik M Ž õigust nõuda OÜ Almeda Kliinik otsuse kehtetuks tunnistamist. OÜ Almeda Kliinik 2008. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine on küsimus, mis puudutab osaühingusisest tegevust. Ülalmärgitud päevakorraga osanike koosolek oli kokkukutsutud osanik N R poolt, kellele kuulub üle 2/3 OÜ Almeda Kliinik osakapitalist. Nimetatud päevakord eeldab juhatuse poolt koostatud aastaaruande arutamist. Sellega, samuti aga ka aastaaruande kinnitamisotsuse tegemisega, kiitsid OÜ Almeda Kliinik osanikud heaks juhatuse tegevuse tervikus, ja A D tegevust juhatuse liikmena. Hagejapoolne viide ÄS § 184 lg l ja 2 sätetele ei ole asjakohane. Need sätted reguleerivad osaühingu juhatuse liikmete valimist ja tagasikutsumist osanike poolt. Koosolekul osanikud ei ole otsustanud neid küsimisi. Päevakorras neid ei olnud. ÄS § 184 ei keela osanikel teha koosolekutel otsuseid aastaaruannete kinnitamise ja kasu jaotamise kohta, sel alusel, juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja on arvamusel, et kompromiss või muul viisil kokkulepe ei ole võimalik, kuna osanik M Ž eesmärk on tekitada kahju OÜ-le Almeda Kliinik. M Ž esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Almeda Kliinik likvideerimise nõudes. 4(13)

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 38-41) kostja vastuväited selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse, on alusetu. Kostja väide selle kohta, et hagiavaldusest ei nähtu, millist seadusega kaitstud õigust või huvi soovib M Ž kaitsa, on vale. ÄS § 166 lg 1 kohaselt osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Prokurist A D, vaatamata lõppenud juhatuse liikme volitustele, takistab ebaseaduslikult hagejat osaühingu tegevuse kohta informatsiooni saamises ning ütleb ära osaühingu tegevust puudutavate dokumentide esitamises. 17.04.2009.a kutsus OÜ Almeda Kliinik osanik N R hageja osaühingu Almeda Kliinik osanike koosolekule, mis toimus 28.04.2009.a. kell 10:00, aadressil XXX, Sillamäe, esimesel korrusel, söökla ruumis. Koosoleku päevakorras oli OÜ Almeda Kliinik 2008 aasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. Seoses osaühingu 2008 aasta aruande kinnitamisega 20.04.2009.a pöördus hageja kirjalikult OÜ Almeda Kliinik prokuristi A D poole palvega saata allkirjastatud kinnituskirja, deklaratsiooni ja 2008 aastaaruande hagejale tutvustamiseks hiljemalt 22.04.2009.a. 23.04.2009.a prokurist A D vastas, et aastaaruande esitatakse hagejale tutvumiseks osanike koosolekul 28.04.2009.a. Osanike koosoleku protokollist on näha, et koosolek algas 28.04.2009.a kell 10:00 ja lõppes 10:20. Seega ei olnud hagejal piisavalt aega osaühingu aastaaruandega tutvumiseks. Osanike koosolekul esitas hageja ettepaneku osaühingu Almeda Kliinik osanike koosoleku edasilükkamise kohta 2008 aasta majandusaruandega tutvustamiseks osanike M Ž poolt. Aga osanik N R esindaja A V vaidles sellele ettepanekule vastu. A V ütles, et seaduses pole sätestatud, kui palju aega peab osanikul aastaaruandega tutvumiseks olema. Seega ei olnud hagejal võimalust aastaaruande arutamise osalemiseks ja aastaaruande sisuga seotud vastuväited esitamiseks. Prokuristi A. D ja osaniku N R esindaja toimingud rikuvad ÄS § 166 lg 1 ja lg 2. Vastavalt TsÜS § 32 juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtiorganite liikmed peavad omavaheliste suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteiste õigustatud huve. TsMS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Käesoleval paragrahvi lõike 2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Osanik N R toimingud on TsÜS § 32 ning TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 rikkumine. Osanik N R teostab OÜ Almeda Kliinik osaniku õigusi pahausklikult, kuna nende õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele äriühingu osanikule M Ž. Äriseadustiku § 168 lg 1 p 5 kohaselt osanike pädevusse kuulub majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.

Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.aosanike otsus on vastuolus ÄS § 179 lg 1 ja lg 2. Vastavalt ÄS § 179 lg 1 pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras; lg 2 sätestab, et juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Osanike koosoleku protokolli kohaselt A D, kes on osaühingu prokurist, koostas OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning esitas OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Seoses millega ei ole hagejal võimalust osaleda aasta aruanne, mis on koostatud seaduses sätestatud korras, kinnitamises ( ÄS § 168 lg 1 p 5 rikkumine). Osanike koosoleku protokollist on näha, et osanik N R soovib koostatud prokuristi poolt aasta aruanne kinnitada, vaatamata teise osaniku huvidele. Prokuristi A D ja osanik N R toimingud rikuvad ÄS § 168 lg l p 5 ja ÄS § 179 lg 1 ja lg 2. Samas osanik M Ž hääletas otsuse vastuvõtmise vastu ja vaidlustas otsuse kohtus, kuna vaatamata sellele, et A. D kui juhatuse liikme volitused lõppesid, asendas tema OÜ Almeda Kliiniku juhatuse ebaseaduslikult endaga. A. D korraldas „oma raamatupidamise“ mis on ÄS § 183 rikkumine, vastavalt millele korraldab juhatus osaühingu raamatupidamise. 2008 aastaaruandest nähtub, et A. D sõlmis OÜ Almeda Kliinik nimel äriühingutega OÜ Narva Kliinik, OÜ Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ Oskar Hambaravi lepinguid, mille kohaselt OÜ Almeda Kliiniku rahalised vahendid summaga 2 369 261 krooni läksid üle ülalmärgitud äriühingutele. Prokurist A D sõlmis osaühingu nimel osaühinguga Oskar Hambaravi laenulepingut summaga 1 830 000 krooni. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohasel OÜ Narva Kliiniku, OÜ Oskar Hambaravi ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus juhatuse liige ja ainuomanik on A. D. Siin on huvide konflikt, kuna A D on ühtlasi OÜ Almeda Kliiniku prokurist. A. D tegi tehingu, mis oli vastuolus OÜ Almeda Kliinik osanike huvidega ja tegi tehingu iseendaga. A D on äriühingute Narva Kliinik OÜ ja Sillamäe Tervisekeskus OÜ osanik ja juhatuse liige, ning nimetatud osaühingute konkureerivad OÜ-ga Almeda Kliinik Ida-Virumaa meditsiiniliste teenuste osutamise turul. A. D kasutab rahalisi vahendeid ja OÜ Almeda Kliiniku vara kontrollimatult, sõlmis lepinguid äriühingutega, mis kuuluvad isiklikult temale. A. D tegevus kahjustab osaühingu Almeda Kliiniku ja osaniku M Ž huvid. Prokurist A D omab tegelikku võimu OÜ Almeda Kliinik üle. Tõendina selle fakti kohta on abieluvaraleping, mille kohaselt jättis endise OÜ Almeda Kliinik osanik A. D oma osa oma abikaasale ja kinkeleping, mille kohaselt abikaasa kinkis selle oma emale N R, kes on käesoleval ajal OÜ Almeda Kliinik osanik. Abielupaari A D ja I D tegevuse tagajärjel puudub võimalus esitada nõudmised prokuristile A D osanike üldkoosolekul ja võtta vastu otsuse kohtusse pöördumiseks tehingu õigustühiseks tunnistamiseks. TsÜS § 131 lõike 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel rikkus esindaja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et 6(13)

esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Ilmselge on, et A D kuritarvitab prokuristi õigust. N R on kohustatud OÜ Almeda Kliinik osanikuna vältida OÜ-le Almeda Kliinik kahju tekitamist. Aga osanik N R teostab OÜ Almeda Kliinik osaniku õigusi pahausklikult, kuna nende õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine OÜ-le Almeda Kliinik ja teisele äriühingu osanikule M Ž. Kostja väitab alusetult, et ei ole osanik M Ž õigust nõuda OÜ Almeda Kliinik otsuse kehtetuks tunnistamist, sest et osanik M Ž ei ole esitanud vastuväiteid osanike otsusele. See kostja väide on väär, sest et M Ž on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Koosoleku protokolli kohaselt osanik M Ž teatas, et tal ei olnud piisavalt aega osaühingu aastaaruandega tutvumiseks (ÄS § 166 lg 1 ja lg 2 ning ÄS § 168 lg l p 5 rikkumine). Osanik M Ž hääletas otsuse vastuvõtmise vastu, kuna M Ž asunud seisukohale, et osanike otsus on ÄS § 166 lg 1 ja lg 2, ÄS § 168 lg l p 5, ÄS § 179 lg 1 ja lg 2 ning ÄS § 183 rikkumine. Kostja väide selle kohta, et kiitsid OÜ Almeda Kliinik osanikud heaks juhatuse tegevuse tervikus, ja A D tegevust juhatuse liikmena, on väär. Koosoleku protokollist seda ei nähtu. Koosolekul osanikud ei ole otsustanud neid küsimisi. Päevakorras neid küsimisi ei olnud. Samuti 15.01.2007.a. esitas teise OÜ Almeda Kliinik osanik N R Viru Maakohtule avalduse OÜ Almeda Kliinik juhatuse asendusliikmete määramiseks (tsiviilasi nr 2-07-2069). Avalduse kohaselt juhatuse liikme määramist on vaja, kuna juhatuse liikmete volitused on lõppenud ning osanikud ei ole suutelised valida uut juhatust. 21.09.2005.a osanik M Ž esitas OÜ Almeda Kliinik Viru Maakohtusse avalduse osaühingu likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-05-17210). Avalduse ajendiks oli asjaolu, mille kohaselt on OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmete volitused lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole määratud. 20.04.2007.a. tegi Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi OÜ Almeda Kliinik sundlõpetamise määruse. Sundlõpetamise määrus tehti, kuna OÜ-1 Almeda Kliinik puudus seaduse nõuetele vastav juhatus ( TsMS § 59 lg 6 ). Samas on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses tsiviilasi nr 2-07-46741 OÜ Almeda Kliinik sundlõpetamise otsustamiseks edastatud materjalid TsMS § 59 lg 6 alusel äriühingul seaduse nõuetele vastava juhatuse kooseisu puudumise tõttu. Ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et ÄS § 184 ei keela osanikel teha koosolekutel otsuseid aastaaruannete kinnitamise ja kasu jaotamise kohta, sel alusel, et juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.aosanike otsus on vastuolus ÄS § 179 lg 1 kuna 2008. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostas juhatuse nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas AS § 184 lg 1 ja äriühingu põhikirjaga. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus ÄS § 179 lg 2 kuna osanikele raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku esitas juhatuse nimel isik, keda juhatuse liikme ametiaeg ÄS § 184 lg 2 kohaselt on lõppenud.

Kostja ei lükanud ümber hageja väited selle kohta, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a osanike otsus aastaaruannete kinnitamise ja kasu jaotamise kohta on vastuolus ÄS § 179 lg 1 ja lg 2. Samas ei lükanud kostja ümber hageja väited selle kohta, et kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis ÄS § 183 kohaselt ei olnud A. D õigustatud korraldada osaühingu Almeda Kliinik raamatupidamist. Kohtule 27.04.2010 esitatud hageja seisukoha kohaselt (tl 56-58) hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus ÄS § 179 lg 1 ja lg 2. Vastavalt ÄS § 179 lg 1 pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras; lg 2 sätestab, et juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Osannike koosoleku protokolli kohaselt A D, kes on osaühingu prokurist, koostas OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning esitas OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus ÄS § 179 lg 1 kuna 2008. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostas juhatuse nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas ÄS § 184 lg 1 ja äriühingu põhikirjaga. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a.osanike otsus on vastuolus ÄS § 179 lg 2 kuna osanikele raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku esitas juhatuse nimel isik, keda juhatuse liikme ametiaeg ÄS § 184 lg 2 kohaselt on lõppenud. Hageja on asunud seisukohale, et kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis ei ole A D-1 juhatuse liikme õigust ja vastutust. Kuna A. D volitused juhatuse liikmena oli lõppenud, siis ÄS § 179 lg 1 kohaselt ei olnud A. D õigustatud korraldada osaühingu 2008. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist. Juhatuse vastutus on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Juhutuse vastutus tagab raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise ja esitamise ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta. Prokuristi A. D ei ole vastutus raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise eest. Samuti on oluline arvestada, et OÜ Almeda Kliinik 2008. raamatupidamise aastaaruande ei ole kinnitatud audiitori poolt. Hageja on asunud seisukohale, et OÜ Almeda Kliinik 28.04.2009.a osanike otsus on vastuolus TsÜS § 32 ning TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2. Vastavalt TsÜS § 32 juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtiorganite liikmed peavad omavaheliste suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteiste õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Käesoleval paragrahvi lõike 2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud 8(13)

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Osanike koosoleku protokollist on näha, et osanik Nadežda Rešetnikova soovib koostatud prokuristi poolt aasta aruanne kinnitada, vaatamata teise osaniku huvidele. Prokurist A. D kasutab rahalisi vahendeid ja OÜ Almeda Kliiniku vara kontrollimatult, sõlmis lepinguid äriühingutega (OÜ Narva Kliinik, OÜ Sillamäe Tervisekeskus ja OÜ Oskar Hambaravi), mis kuuluvad isiklikult temale. OÜ Narva Kliinik, OÜ Oskar Hambaravi ja OÜ Sillamäe Tervisekeskus üld- ja isikuandmed olemas toimikus. 09.02.2010.a OÜ Almeda Kliinik prokurist A D sõimis osaühinguga Perearstide Keskus Neeme ostu-müügi lepingut, vastavalt millele kinnistu aadressil XXX Narva oli müüdud osaühingule Perearstide Keskus Neeme, reg.kood 10371482. OÜ Perearstide Keskus Neeme juhatuse liige on A D abikaasa - I D. OÜ Perearstide Keskus Neeme ainuosanik on OÜ Oskar Hambaravi. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohasel OÜ Oskar Hambaravi juhatuse liige ja ainuosanik on OÜ Sillamäe Tervisekeskus. OÜ Sillamäe Tervisekeskus juhatuse lugeja ainuosanik on A D. Alates 08.04.2010.a I D on veel OÜ Almeda Kliiniku osanik. Nadežda Rešetnikova võõrandas osaühingu Almeda Kliinik osa oma tütrele- I D. A D tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega ja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kinnistu Aasa 4 Narva ostu-müügi ja asjaõiguse leping ei olnud heaks kiidetud OÜ Almeda Kliinik osanike koosoleku poolt. A. D tegevus kahjustab osaühingu Almeda Kliiniku ja osaniku M Ž huvid. Osaniku N R toimingud (seotud 2008 aastaarunne kinnitamisega) on TsÜS § 32 ning TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2 rikkumine. Osanik N R teostab OÜ Almeda Kliinik osaniku õigusi pahausklikult, kuna nende õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele äriühingu osanikule M Ž. Hageja on asunud seisukohale, et prokuristi R esindaja toimingud rikuvad ÄS § 166 lg 1 ja lg 2.

Vastavalt ÄS § 168 lg 1 p 5 osanike pädevusse kuulub muuhulgas majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. ÄS § 170 lg 1 kohaselt osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku paragrahvis 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. ÄS § 171 lg 2 ei näe küll ette majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks koosoleku kokkukutsumise kohustust, kuid kohus leiab et kui on otsustatud seda teha koosolekul, peavad olema järgitud ka kõik koosoleku kokkukutsumise, läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise kohta ÄS-s sätestatud nõuded. ÄS § 171 lg 1 järgi osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 4 osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.– 6. lõikes sätestatut. Vastavalt ÄS § 1712 lg 1 koosoleku kokkukutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, peavad nad koostatud otsuste eelnõud esitama juhatusele enne osanike koosoleku kokkukutsumisest teatamist. Otsuste eelnõud võib täiendavalt märkida koosoleku kokkukutsumise teatesse. Sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et osaühing peab juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 6 järgi käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Vastavalt ÄS § 172 lg 1 juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta. Vastavalt ÄS § 1721 kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tulenevalt ÄS § 178 lg-st 1 kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. 11(13)

OÜ Almeda Kliinik põhikirjas (tl 8-9) ei ole ettenähtud koosoleku kokkukutsumise korda, seega lähtub kohus ÄS sätetest. Hageja poolt esitatud ümbriku ärakirjas olevate postitempli kohaselt (tl 69-70) sai M. Ž teate koosoleku kokkukutsumisest hiljemalt 18.04.2009. Kuna koosolek toimus 28.04.2009, oli hagejale teatatud koosoleku toimumisest õigeaegselt. Ka poolte vahel puudub vaidlus koosoleku kokkukutsumise teate õigeaegse kättesaamise üle. Koosoleku toimumise teade vastab nõuetele (tl 68). Seadusega nõutud koosolekul osalenud osanike nimekiri oli samuti koostatud (tl 7). Varem tsiteeritud ÄS § 1712 lg 4 kohaselt osaühing peab juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja palus kostjalt võimalust tutvuda 2008.a majandusaasta aruandega ja teiste dokumentidega (tl 42), kuid enne koosoleku toimumist seda võimalust talle ei antud. Vastavalt kostja 23.04.2009 vastusele (tl 67) majandusaasta aruanne lubati hagejale esitada tutvumiseks osanike koosolekul 28. aprillil 2009.a. OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosoleku protokollist (tl 4-6) nähtub, et koosolek algas kell 10:00 ja lõppes kell 10:20. Kohus nõustub hageja arvamusega, et 20 minuti jooksul ei saa hoolikalt tutvuda nii mahuka ja tähtsa dokumendiga nagu majandusaasta aruanne. Kohus leiab, et kostja rikkus hageja õigusi sellega, et ei esitanud talle tutvumiseks majandusaruanne ÄS § 1712 lg-s 4 ettenähtud tähtajal. Seega on OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosolekul vastuvõetud otsus 2008.a majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise kohta vastuolus ÄS nõuetega. ÄS § 178 lg 3 teisest lausest tulenevalt osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosoleku protokolli kohaselt (tl 4-6) peale koosoleku juhataja ettepanekut kinnitada OÜ Almeda Kliinik 2008.aasta majandusaruanne ja kasumi jaotamine, osanik M Ž teatas, et tal ei olnud piisavalt aega osaühingu aastaaruandega tutvumiseks ning esitas kirjaliku ettepaneku osanike koosolek edasi lükata. Seega leiab kohus, et M. Ž on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele ja tal on seadusest tulenev õigus nõuda OÜ Almeda Kliinik osanike 28.04.2009 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Lähtudes kõigest ülalöeldust rahuldab kohus M. Ž hagi täies ulatuses. Kohus leiab, et teised hageja põhjendused (A. D, I. D pädevuse kohta, teiste tsiviilasjade menetluste kohta, OÜ Almeda Kliinik varaga tehtud tehingute kohta jne) ei oma tähtsust antud asja arutamisel ja jätab need tähelepanuta.