Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-10-6440
Tsiviilasi
Meriliis Orm hagi OÜ Megafort vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
4 298 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Meriliis Orm kostja OÜ Megafort, rk 10524939, asukoht Vanemuise 6415, 50410, Tartu, [email protected]; kostja esindaja Roman Levin, [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
5. mai 2010
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista osaühingult Megafort Meriliis Orm kasuks keskmine töötasu 3 693 (kolm tuhat kuussada üheksakümmend kolm) krooni. Mariliis Ormi menetluskulud jäävad OÜ Megafort kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 29.10.2009 töölepingu, mis lõpetati 10.12.2009. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt ei saadetud talle detsembrikuu töögraafikut ning öeldi, et tullakse toime ilma hagejata. Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt tuli tal töötada poole koormusega, so 20-tunnise töönädalaga. Novembrikuus pidi hageja töötama graafiku järgi 6 tööpäeva, so 61 tundi, tegelikult töötas 4 päeva, so 32 tundi, sest pidevalt öeldi, et pole vaja
tulla ja anti vabad päevad. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu novembrikuu eest 2 882 krooni ja detsembrikuu eest 1 416 krooni, kokku töötasu 4 298 krooni. Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude ning mõistis OÜ-lt Megafort töötaja kasuks välja 4 298 krooni viivitamatu täitmisega. Tööandja pöördus avaldusega kohtusse. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses toodud asjaoludele, kuid on seisukohal, et hageja ei töötanud töötunde täis hagejast sõltuval põhjusel: tema esimene töökoht oli täistööajaga, mistõttu oli raske leida aega teise töökoha tööajagraafiku sobitamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja nõutav summa kuuluks väljamaksmisele, kui hageja oleks ka tegelikult töötanud novembris ja detsembris. Hageja töötas novembris 24 tundi ja detsembris 0 tundi. Hageja ei ole näidanud oma nõude õiguslikku alust. Kostja hinnangul võiks see olla TLS § 35 (töötasu maksmine töö mitteandmisel). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg 1 kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Hageja arvutused sellele määrusele ei vasta. Tööandja on arvutanud hageja keskmise tööpäevatasu 68.30 krooni. Hageja ei ole seda vaidlustanud. Vastav tunnitasu on seega 17 krooni. Hageja saamata jäänud töötasu nõue aja eest, mil temale tööd ei antud, saaks selle arutuse kohaselt olla novembrikuu eest maksimaalselt 765 krooni ja detsembrikuu eest 476 krooni. Selles arvutuses on arvesse võetud ka hüvitist varalise vastutuse lepingu eest ja täiendavat tasu, st hageja töötasu on arvestatud 4 250 krooni suuruselt kuutöötasult. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TVK tl 7-10 oleva töölepingu kohaselt asus Meriliis Orm tööle OÜ-s Megafort 5. novembril 2009. Töölepingu p 3.1. kohaselt asus töötaja tööle osalise tööajaga, lähtuvalt arvestuslikust 20tunnisest töönädalast. Töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega vastavalt tööandja poolt kinnitatud ajakavale. Summeeritud tööaja ühe arvestusperioodi pikkuseks on 3 kuud. Töölepingu p 3.2. kohaselt tööandja kinnitab tööajakava iga kalendrikuu kohta ning teeb selle töötajale teatavaks hiljemalt 3 päeva enne kalendrikuu algust. OÜ Megafort avas kaupluse, kus pidi tööle asuma ka hageja, mitte 5. novembril, vaid 15. novembril 2009. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale pärast töölepingu sõlmimist saadetud tööajakava seetõttu ei kehtinud, uut tööajakava novembrikuu kohta aga hagejale ei saadetudki. Hageja käis tööl novembris kolm päeva, so 24 tundi, vastavalt TVK tl 25 ja 26 olevatele tööajagraafikutele. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja ei ilmunud tööle ajal, mil ta oli märgitud temale töölepingu kohaselt teatavaks tehtud tööajakavasse või mil ta oli tööjuhi poolt tööle kutsutud. Tunnistaja R. Toomi ütluse kohaselt teadis tööandja hagejaga töölepingu sõlmimisel hageja töötamisest teise tööandja juures. Tunnistaja ütluse kohaselt „Töötaja ütles, et ta käib teises kohas ka tööl. ... Teises kohas töötamises meie probleemi ei näinud töölepingu sõlmimise ajal.“ Tunnistaja K. Mulla ütluse kohaselt ei kutsunud ta hagejat tööle, sest tunnistaja arvates oli hageja töökoormus liiga suur. Hageja töötas täistööajaga mujal ning OÜ-sse Megafort tulles paistis tunnistajale väsinuna. Samas on tunnistaja K. Muld öelnud, et „Kui ühes kuus teeb töötaja vähem tunde kui norm ette näeb, siis järgmine kuu viiakse töötunnid vastavusse normiga. Meriliisi puhul oleks töötunnid tasakaalu viidud kolme kuu lõikes.“ Vaidlust ei ole selle üle, et detsembrikuus ei kutsutud hagejat kordagi tööle. Kuidas tööandja kavatses, arvestades hagejaga kokku lepitud 20-tunnist töönädalat, kõik hageja poolt novembris ja detsembris töötamata jäänud tunnid jaanuarikuu tööajakavasse mahutada, jääb teadmata. Detsembrikuu tööajakava hagejale teatavaks ei tehtud ei töölepingu punktis 3.2. kokkulepitud tähtajaks ega hiljemgi. Kostja ei kavatsenud hagejale detsembris üldse tööd anda. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei taganud temale töölepingus kokkulepitud tööd. Töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama
töötaja kokkulepitud tööga. Töötaja tööga kindlustamata jätmise korral näeb seadus ette tööandja vastutuse. TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Kohus ei nõustu ei hageja ega kostja poolt esitatud keskmise töötasu arvestustega. Hageja töötasuarvestusele tuleb ette heita seda, et arvesse ei ole võetud töösuhte algust. Hageja on lähtunud TVK tl-l 54 olevas avalduses novembrikuu tervest kuupalgast. Töölepingu p 1.1. kohaselt pidi hageja tööle asuma 5. novembril 2009. Töölepingu p 4.1., 4.2. ja 4.3. kohaselt oli hagejaga kokkulepitud töötasu suurus 2 900 krooni kuus, millele lisandus varalise vastutuse kokkuleppe eest 600 krooni kuus ja täiendav tasu 750 krooni kuus, kui töötaja ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohus on seisukohal, et hagejaga kokkulepitud kuutöötasu oli seega 4250 krooni kuus, mis hagejal oli õigus saada, sest temapoolseid töölepingu rikkumisi novembris ja detsembris ei ole kohtule tõendatud. Keskmise töötasu arvutamise tingimused ja kord, kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 91, 11.06.2009 § 3 lg 1 näeb ette kuutöötasu jagamise kalendaarsetele tööpäevadele, leidmaks keskmist kuutöötasu. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tööandja ei ole kindlustanud töötajat tööga, ei ole alust arvesse võtta töötajale tegelikult makstud töötasu, sest see ei ole õiglane ning ei vasta hea usu põhimõttele. Olukorras, kus äsja tööle asunud töötajale ei ole antud tööd, tuleb hüvitusena makstava keskmise töötasu arvutamisel lähtuda töölepingus kokkulepitud töötasu suurusest. Lähtudes kostja esindaja poolt 04.05.2010 kohtule esitatud arvutustest oleks hageja pidanud saama novembrikuu eest tasu 1366 krooni, mis on välja makstud ja 765 krooni kostja poolt puudujäävana tunnistatuna, kui kohus asub seisukohale, et tööandja ei kindlustanud tööga, kokku 2131 krooni, mis aga ei vasta töölepingus kokkulepitud kuutöötasule. Töötajale töölepinguga kokkulepitud mahus töö andmata jätmise tõttu jäi lepingus kokkulepituga võrreldes väiksemaks ka tema kuutöötasu. Kohus ei nõustu kostja esindaja väitega, et hageja ei ole vaidlustanud kostja arvutatud keskmise töötasu suurust. Hageja on esitanud omapoolse saamata töötasu arvestuse. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus saada töötasu novembrikuu 18 kalendaarse tööpäeva eest proportsionaalselt (4250:21x18) 3643 krooni, millest hagejale on arvutatud 1366 krooni, mille üle vaidlust ei ole. Hagejal on saamata seega 2277 krooni. Tööleping lõpetati alates 10. detsembrist 2009 (TVK tl 10). Detsembrikuu eest kostja hagejale töötasu ei arvutanud. Töötajal on õigus tööga kindlustamata jätmise tõttu saada töötasu detsembrikuu 7 kalendaarse tööpäeva eest (4250:21x7) 1416 krooni, nagu on hageja nõudnud töövaidluskomisjonile antud avalduses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3693 krooni keskmise töötasu katteks brutopalgana. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldab hagi peaaegu terves ulatuses, mistõttu ei pea vajalikuks menetluskulude proportsionaalset jaotamist. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.