Tsiviilasja number
2-10-1567
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja hind
24.mai 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Menetlusosalised ja nende esindajad
S K hagi OÜ ST vastu töövaidluses 12 272,81 krooni Hageja: S K (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja esindaja Valeriy G (isikukood xxx, xxx) Kostja: OÜ ST(registrikood xxx; asukoht xx) Kostja lepinguline esindaja Ervin N (Nurmela & Co Law Firm )
Asi läbivaadatud kohtuistungil
04.mail 2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja V. G , kostja esindajad O. K ja E. N
11.01.2010 S K esitas kohtule OÜ STvastu hagiavalduse, milles taotleb töövaidluskomisjonis läbivaadatud töövaidluse lahendamist hagimenetluses ning tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel õigusvastaseks, töölepingu lõpetada TLS § 79 lg 1 alusel (töötaja algatusel) alates 15.04.2009, välja mõista tööandjalt tasumata töötasu 12 272,81 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt hageja asus 14.12.2008 tööle kostja juurde veoseekspediitori ametikohale. 14.04.2009 (hagiavalduses ekslikult märgitud 2008) dateeritud teatisega teatati hagejale kirjalikult, et alates 15.04.2008 temaga lõpetati tööleping vastavalt EV TLS § 86 lg 5 (eelmine redaktsioon), e. katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni poole. 30.11.2009 otsusega töövaidlusasjas 9.4-02/2848/09 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata. Hageja leiab, et 14.04.2009 teatis töölepingu lõpetamise kohta on tehtud tagaselja. Tööleping ei olnud kirjalikult vormistatud, tööandja lubas seda teha, kuid pidevalt viivitas lepingu vormistamisega. Noomitusi ega hoiatusi ei olnud kuni töölepingu lõpetamise teatise kättesaamiseni. Töölepingu lõpetamise teatise ümbriku postitemplilt on näha, et teatis saadeti tööandja poolt alles 23.04.2007, so pärast katseaja lõppemist. Kui töötaja jätkab töötamist pärast katseaja lõppemist, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult teistel seaduses sätestatud alustel. Töölepingu lõpetamise päevaks on seaduse kohaselt töötaja tööloleku viimane päev. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu võib töölepingu lõpetada katseaja kestel (kaasa arvatud katseaja viimane päev). Hageja viimasel tööpäeval oleks pidanud kostja tegema lepingusse kande töölepingu lõpetamise kohta ning andma hagejale kätte tööraamatu ning maksma välja lõpparve. Kostja neid nõudeid ei täitnud. Kostja pidi pidama kõikide töötajate tööaja arvestust. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis tõendaks avaldaja töölt puudumist. Teatises kostja märgib, et S K katseaja tulemuste hinnang on ebarahuldav, sest isikul puuduvad ametikoha jaoks vajalikud kutse- ja suhtlemisoskused. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas tööandja sai hinnata tema kutseja suhtlemisoskusi ilma avaldaja tööle asumiseta. Eeltoodud asjaoludel hageja leiab, et temaga töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu oli õigusvastane ja ebaseaduslik. Töölepingu lõpetamisel jäi hagejale maksmata 2008.a. detsembrikuu palk 13 tööpäeva eest 2712,97 krooni, palgad 2009.a. jaanuari (4800 krooni), osaliselt veebruari (491 krooni, so netopalk – 3800 krooni), märtsi (4800 krooni) ja aprilli (01.04.2009 – 15.04.2009 eest 2181,81 krooni) eest, kokku 14 987,78 krooni (hagiavalduses tehtud arvutusvea hageja parandas 04.05.2010 k kohtuistungil).
23.02.2010 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja taotleb jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja kinnitab, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut ja töösuhe puudus. Hageja on kostja juhatuse liikme Oleg K abikaasa. Kostja juhatuse liige soovis oma abikaasale pakkuda sotsiaaltagatisi ning tegi ettepaneku, te hageja võiks asuda tööle kostja ettevõttes alates 02.01.2009. Sellega oleks hagejale tagatud sotsiaalkindlustatus ja haigekassa. Kostja valmistas ette ka töölepingu projekti, mida pooled pidanuks allkirjastama hageja tööle asumise esimesel päeval-
Hageja ja kostja juhatuse liikme abielulised suhted jahenesid ootamatult ning pooled kolisid detsembris 2008 lahku. Hageja ei ilmunud kostja juurde tööle ning tööleping jäi sõlmimata. Hageja ei ole ühtegi päeva kostja juures faktiliselt töötanud. Hageja ei ole tõendanud faktilist tööle asumist. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et poolte vahel puudub töösuhe ning hageja poolt hagiavalduses märgitud nõuded on seetõttu alusetud. Kostja poolt hagejale töölepingu lõpetamise teatise saatmine on ekslik, kuivõrd tegelikkuses mingit töösuhet tekkinud ei olnud. Antud dokument on õigusliku aluse puudumise (olematut töösuhet ei saa lõpetada) tõttu kehtetu.
töötingimused. TLS § 28 lg-st 1 tulenevalt sõlmitakse tööleping üldjuhul kirjalikult. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatakse töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas ka töölepingule. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumise andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Ülalviidatud normidest tulenevalt tekkinuks poolte vahel töösuhe, kui pooled on töösuhte loomises kokkuleppele jõudnud ning see kokkuleppe on vormistatud kirjalikult või on kokkulepet hageja tööle asumisega/tööle lubamisega reaalselt täitma asutud. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest saab järeldada poolte vahel töösuhte tekkimist.
15.04.2009. Hageja esindaja kohtuistungil kinnitas, et perioodil 14.04.2009 – 23.04.2009 hageja tööülesandeid ei täitnud, kuid ei osanud selgitada, mis põhjusel. Hagiavalduses ega töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ei ole hageja esile toonud, et lõpetas töösuhte omal soovil enne kostja teatise kätte saamist. Hageja esindaja üksnes oletas, et hageja ise lõpetas töötegemise 15.04.2009 ja ilmselt teatas sellest ka kostjale. Kohus leiab, et hageja sellised paljasõnalised väited ning oletused kinnitavad kostja väidet, et hageja tegelikult mingeid tööülesandeid ei täitnud. Asjaolu, et 14.04.2009 teatis on hagejale saadetud posti teel 23.04.2009, on kostja veenvalt põhjendanud sellega, et kuna hageja eest oli tasutud makseid, pidas kostja vajalikuks töölepingu lõpetamine vormistada, kuid hageja keeldus kostja direktori ja raamatupidajaga kontakteerumast.
menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus 04.05.2010 kohtuistungil määras menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 11.04.2010. Hageja teatas, et tal menteluskulud puuduvad. Kostja taotleb hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud 12 000 krooni (ilma käibemaksuta). Seejuures kostja esitas 20.04.2010 kostjale õigusabi eest esitatud arve õigusabi fikseeritud osa 50 % tasumiseks ning selgitas, et ülejäänud osa tasumiseks on kostjal kohustus tekkinud, kuigi arvet ei ole veel esitatud. Hageja, viidates Riigikohtu lahendile nr 2-1-112-09, leiab, et kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata, kuna ei ole esitatud andmeid õigusabi osutamisel teostatud toimingute ajakulu kohta. Hageja taotleb jätta hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud hagejalt välja mõistmata. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, et tõendamata on kulude kandmine. Menetluskulude väljamõistmiseks piisab, kui menetlusosaline tõendab kulude kandmise kohustuse olemasolu. Kostja on esitatud arvega tõendanud, et tal on kohustus tasuda esindajale 6000 krooni. Kostja ei ole esile toonud õigusabikulude ajalist arvestust ega tunnihinda. Esitatud arvest järelduvalt on tegemist poolega fikseeritud õigusabi tasust töövaidluses. Arvest ei selgu aga, kas õigusabi hõlmab ka menetlust töövaidluskomisjonis või üksnes kohtumenetlust, samuti ei selgu, kas tegemist on õigusabi tasu esimese või teise poolega (kostja esindaja väide, et ülejäänud osa tasumiseks on arve veel esitamata, ei ole veenev). Samuti kohus ei pea põhjendatuks lähtuda hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruse määramisel kostja ja tema esindaja vahelisest kokkuleppest, et õigusabi eest tasutakse fikseeritud summas, tegelikku ajakulu arvestamata. Arvestades, et tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega, hagimenetluses esitatud kostja seisukohad kattuvad töövaidluskomisjonis esitatud seisukohtadega, sama esindaja esindas kostjat ka töövaidluskomisjonis ja seega oli juba asjaoludega kursis, asja lahendamiseks peeti üks kohtuistung kestusega 2 tundi ning võttes samuti arvesse hagihinda, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi kulu 6000 krooni. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kostja kirjaliku vastuse koostamiseks, istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 4 – 5 tundi. Seega kujuneb osutatud õigusabi eest määratud tunnihinnaks 1200 – 1500 krooni, see vastab keskmisele õigusabi hinnale.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.