Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

tehingutega, mille eesmärgiks ei olnud laenulepingus avaldatud tahtele vastava õigusliku tagajärje saavutamine. Menetluse käigus leidis kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole algselt esitanud nõuet kõigi nõude tunnustamisele vastuväite esitanud isikute vastu ja kui ta seda tegi, siis hilinenult ja seetõttu loobus ta nõudest kahe kostja vastu.

MAAKOHTU LAHEND

Antud juhul ei ole oluline, kas hageja loobus tunnustamisele vastuväite esitanud võlausaldajate vastu esitatud hagist seetõttu, et hagi osutus esitatuks aegunult või mingil muul alusel, sest riigikohus on eelviidatud lahendis leidnud, et kui hageja loobub nõude tunnustamise hagist või see hagi jäetakse rahuldamata, ei saa lugeda hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustatuks. Seega nõue loetakse tunnustatuks alles siis, kui sellele keegi vastu ei vaidle või kui vastav haginõue rahuldatakse. Loobudes hagist nende võlausaldajate vastu, kes (lisaks haldurile) hageja nõuded vaidlustasid, on hageja nõustunud sellega, et nende võlausaldajate poolt nõude kaitsmise koosolekul esitatud vastuväide jääb püsima, kuivõrd ilma isikute vastu hagi esitamata ei saa kohus vastuväidete põhjendatuse üle otsustada. Olukorras, kus hagi ei ole tähtaegselt esitatud kõigi hageja nõudele vastuvaielnud võlausaldajate vastu, ei ole võimalik lugeda nõuet tunnustatuks isegi siis, kui sisuliselt oleks võimalik menetlusosaliseks jäänud kostja vastuväited lugeda põhjendamatuteks. Põhimõtteliselt ei ole lepingute kehtivuse üle vaidlust ja kostja ei ole vaidlustanud ka nõude suurust, millest tulenevalt juhul, kui hageja oleks esitanud haginõude selleks ettenähtud tähtaja piires kõigi tema nõudele koosolekul vastu vaielnud isikute vastu, oleks kujunenud asjaolude kohaselt ja arvestades läbitud kohtuvaidluste sisu, eelduslikult olnud võimalik tema nõuet tunnustada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

mis sunniks isikuid põhiseaduse vastaselt otsima õigusnorme mitte ainult seadustest, vaid ka kohtupraktikast. Käsitlus nõude tunnustamise sõltuvusest sellest, kas nõude tunnustamise menetlusse on kostjatena kaasatud kõik vastuväite esitanud isikud, on vastuolus põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi puutumatusega, mida saab piirata vaid seadusega (mitte kohtupraktikaga) ettenähtud korras. Kui pankrotihalduril lasub nõudele vastuväite esitamisel kohustus nõuet eelnevalt kontrollida PankrS § 101 lg 1 alusel, siis võlausaldajatel sellist kohustust ei ole. Seega saavad võlausaldajad sundida isikut pöörduma kohtusse nõude tunnustamiseks omamata ühtegi sisulist vastuväidet. Tegemist on väga formaalse õiguse andmisega isikule, kes ise ei ole õigussuhte (võlausaldajavõlgnik) osaline. Olukorras, kus pankrotihaldur nõuet ei vaidlusta, võib sellise õiguse andmine olla põhjendatud. Kuid juhul, kui nõude on vaidlustanud haldur ja tema vastu on esitatud ka hagi, ei näe seadus ette tagajärjena nõude tunnustamata jäämist juhul, kui menetluses ei osale muud eelnimetatud isikud. Seega oleks nõude (vara, omandi) puudumise selline tuvastamine vastuolus põhiseadusega. Maakohus oli pädev kontrollima hagis esitatud nõuet ning sellise kontrolli tulemus (lahend) oleks kehtinud tõepoolest kõikide (halduri ja võlausaldajate) suhtes, nagu kohus seda õigesti märkis viitega Riigikohtu lahendile 3-2-2-4-09. Riigikohus sedastas viidatud lahendis, et kuigi menetlusse ei kaasatud nõudele vastu vaielnud pankrotihaldurit, kehtib otsus ka tema (võlgniku) suhtes. Oluline on ka asjaolu, et haldur, vaidlustades nõuet, ei tegutse mitte ainult võlgniku huvides, vaid ka kõikide võlausaldajate huvides (PankrS § 55 lg 1). Seega, vaieldes vastu hagile, kaitseb haldur kohtus ka võlausaldajate huvisid, sõltumata sellest, kas nad on menetluse osalised või mitte. Kui haldur täidaks oma kohustusi kohtumenetluses hooletult, saaks PankrS § 55 lg 2 ja § 63 järgi esitada menetluses mitteosalenud võlausaldaja tema vastu nõude. PankrS § 106 lg 1 tõlgendamiseks viisil, et kui nõude vaidlustab lisaks pankrotihaldurile veel keegi, et siis peaks ka tema vastu ilmtingimata esitama nõude, puudub igasugune õiguslik põhjendus. Nõude tunnustamine ei sõltu sellest, mitu kostjat on kohtusse kaasatud, vaid sellest, millised tõendid kohtule nõude kohta esitatakse. PankrS § 3 lg 3 alusel on kohtul endal õigus pankrotimenetluses tegeleda tõendite kogumisega. Maakohus lahendas hageja nõuet üle viie aasta ja jõudis järeldusele, et juba viis aastat tagasi pidi olema selge hagi väidetav perspektiivitus. Mida rohkem kostjaid, seda rohkem tekib hagejal ka kohtukulusid. See ei tohiks olla asjaolu, mida õigusriigis peaks arvestama kohtusse pöördumisel nõude kaitseks võlgniku pankrotimenetluses. Hageja väljavaated saada nõue rahuldatud on niigi piiratud.

Apellandi nõudele vaidlesid vastu nii võlausaldajad kui haldur. Apellant vaidlustas ainult halduri poolt nõudele esitatud vastuväite - apellant loobus hagist nõudele vastuvaielnud võlausaldajate vastu. Nõudest loobumine tähendab võimatust esitada uuesti sama nõuet samade isikute vastu. Võlausaldajate nõudele esitatud vastuväidete tõttu nõude kaitsmata jäämine oli muutunud vaieldamatuks seoses asjaoluga, et apellant seda õigeaegselt ei vaidlustanud. Apellant põhjustas menetlusliku olukorra, kus vaidlus nõude tunnustamise üle on lõppenud ja nõue ei ole tunnustatud. Asjaolu, et apellandil on pooleli nõude tunnustamise vaidlus halduriga, ei muuda fakti, et vaidlus nõudele vastuvaielnud võlausaldajatega on lõppenud. PankrS § 106 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et kui nõude on vaidlustanud nii haldur kui võlausaldaja, tuleb hagi esitada nii haldur kui nõude vaidlustanud võlausaldaja vastu. Kui nõue tuleks esitada üksnes halduri vastu, peaks haldur tuginema ka põhjendustele, millistel vaidlustas nõude võlausaldaja, samuti jääks sellisel juhul nõude vaidlustanud võlausaldajad ilma võimalusest ise enda vastuväiteid kohtus kaitsta, sest nad ei oleks menetluses pooleks. PankrS § 106 lg 1 ei saa tõlgendada nii, et kui nõudele vastu vaidlevad nii haldur kui võlausaldaja, oleksid võlausaldajad menetluses näiteks kolmandad isikud. See looks ebaõiglase olukorra, kus võlausaldajad saaks enda menetluskulude hüvitamist nõuda kas haldurilt või hagejalt, sõltuvalt menetluse tulemusest. Kui haldur tunnistaks hagi, minetaks võlausaldajad võimaluse enda õiguste kaitseks, sest menetlus tuleb seoses hagi õigeksvõtmisega lõpetada. Apellandi väide põhiseaduslike õiguste riivest on alusetu. Kui isiku esitatud nõudele on vastu vaielnud mitu isikut, on õiguspärane, et nõude kaitsmiseks peab nõude esitanud isik kõigile vastu vaidlema, mitte vaid ühele. Apellandi konstrueeritud PankrS § 106 lg 1 tõlgendus sisaldab nõudele vastuvaielnud isikute ja nõude esitanud isikute ebavõrdset kohtlemist, piirates nõudele vastuvaielnud võlausaldajate õigusi juhul, kui nõude vaidlustab ka haldur. Samuti tekiks nii nõude esitanud isikule soodsam olukord, kus ta vabastatakse kohustusest vastu vaielda kõigile nõudele esitatud vastuväidetele. Riigikohtu lahendis 3-2-2-4-09 ei sisaldu apellandi väiteid toetavat järeldust. Viidatud lahend käsitab antud vaidlusest erinevat olukorda ja lahend ei kätke võimalust pidada nõuet tunnustatuks, kui sellele on vastu vaielnud võlausaldajad ja haldur ning nõude esitaja esitab nõude tunnustamiseks hagi üksnes halduri vastu. Viidatud lahend sisaldab pigem apellandile ebasoodsat järeldust, et nõude tunnustamine või tunnustamata jätmine ühe isiku suhtes kehtib kõigi suhtes. Praegu on nõue võlausaldajate esitatud vastuväidete tõttu tunnustamata jäänud ja see kehtib ka halduri suhtes. Apellant on minetanud võimaluse nõude tunnustamiseks. Apellatsiooni rahuldamiseks peab apellant tõendama, kuidas minetasid nõude vaidlustanud võlausaldajad enda õiguse nõudele vastu vaielda ning kuidas saaks kohus lugeda nõude kaitstuks juhul, kui osade võlausaldajate poolt vaieldi nõudele vastu ning nõude esitaja seda ei vaidlustanud (hagi aegus). Vastavalt TsÜS § 142 tähendab aegumine õigust keelduda kohustuse täitmisest. Seega on apellandi nõue jäänud kaitsmata ja kuna apellant nõudele vastuvaielnud võlausaldaja vastuväiteid tähtaegselt ei vaidlustanud, on apellant minetanud võimaluse nõude kaitsmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.